tag:blogger.com,1999:blog-53755725215258535692024-03-21T20:25:19.401-07:00Arleti juturaamatArlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.comBlogger189125tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-66095090243281063482024-01-15T02:12:00.000-08:002024-01-15T02:12:45.215-08:00Liaanidega seotud teater<p><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: 12pt;">23.
novembril toimus Paide Teatri lavastuse „Monstera deliciosa”
esietendus Paides. Veidi kohmakas lause, kuid nii on täpne öelda,
sest koostöös Läti Gertrude tänava teatriga valminud lavastuse
Läti esietendus oli toimunud juba varem. </span></span></span></span><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: 12pt;">Laval
on 6 naist – neli lauljat ja kaks muusikut. Lavastaja, helilooja,
kunstnik, tehniline tugi – kõik on naised. Mis siin salata, nii
jõuline feministlik rünnak teeb alandlikuks. Ma ei julge kodus oma
naisegagi vaielda, siin on neid aga kümme. Tunnen, kuidas minu
arvamus mattub jõulisemate argumentide alla ja seepärast püüan
mitte eksida. Hoian pilgu kindlalt laval.</span></span></span></span></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">L</span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">isaks
võin öelda, et nii palju kaasaegset Läti kultuuri nautisin viimati
Jurmalas Raimonds Paulsi kontserdil. Läti on ju ometi nii lähedal
ja meil on nii palju ühist, kuid ikkagi kuidagi vähe teame nende
kultuurielust. Selline rahvusvaheline ühistöö on kindlasti antud
teatriprojekti suureks tugevuseks. </span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">K</span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">oostöös
valminud lavastus tekitas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Kuna
tegemist on rahvusvahelise lavastusega, siis peaksid teemad, mida
lavastus käsitleb olema piiriülesed ja puudutama inimesi või
inimest laiemalt. Jäin mõtlema, et kas teater üleüldse peab
pakkuma lahendusi ühiskondlikele probleemidele või on teatri ja
kunsti rolliks laiemalt olla rahva hääletoru ja diskusioonide
algataja. Ometigi tuleb siin arvestada ka sellega, et publiku jaoks
on teater ennekõige siiski meelelahutus. Tasakaalu leidmine kahe
teatri pooluse vahel ei olegi lihtne. Tiit Ojasoo mains ETV saates
„Plekktrumm”, et oleks normaalne, kui teater ei peaks
piletirahana teenima enam kui 1/3, sest muidu võib majanduslik kasu
hävitada kunstilised eesmärgid. Ometi on olemas ka teistsuguseid
näiteid. Nt teater „R.A.A.A.M.”, kes toimib peamiselt
kassapõhiselt, kuid ometi on teatri lavastused jõudnud aasta
lõppedes auhinnatute sekka. Seda kunstilis-majanduslikku tasakaalu
Paide Teater alles otsib. Need küsimused tekkisid, kuid ma </span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">püüdsin
endas leida</span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
vastust küsimustele, et miks ja milleks Paide teater antud lavastuse
just tänasel päeval välja tõi. </span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><b>Taimedest</b></span></span></span></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Lavastus
otsib ühendust naiste ja taimede vahel. Võõrapärane pealkiri
„Monstera deliciosa” on väljaspool lava levinud toataim </span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><i><span style="font-weight: normal;">meeldiv
monstera</span></i></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">.
Uurisin internetist, et mis taim see selline on, et talle lavastuse
pealkirjana nii oluline roll on antud. Ja tõepoolest on antud
taimel ja naistel nii mõndagi ühist. Siit väike katke aianduspoe
kodulehelt: </span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">"Vähenõudlikkuse
pärast oli troopilise päritoluga liaan meeldiv monstera (Monstera
deliciosa) levinud toataim juba meie esivanemate elutubades. Taime
kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine,
vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. </span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Kuna
tegemist on liaaniga, siis vajab monstera kasvamiseks tuge.
Tundlikumad inimesed peaksid arvestama asjaoluga, et </span></span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><i><span style="font-weight: normal;">meeldiv
monstera</span></i></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
on mürgine ja võib põhjustada nahaärritusi." </span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><b><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;">Tekst</span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;">ist</span></span></span></span></b></span></span></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Hoolimata
tõsiasjast, et laval kõlanud laulud olid lätikeelsed, oli kogu
sündmustik tänu tagaseinas joooksvatele subtiitritele kergelt
jälgitav. Kammerooperi libreto on koostatud lavastaja Barbara Lehtna
poolt naistega tehtud intervjuude baasil. Iga laul on eraldi
lühijutustus. Ainsana moodustab terviku minu jaoks erinevatest
põlvkondadest lauljate vanima esitatud lood. Esimeses tema esitatud
laulu</span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">st</span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
saame teada, et avaliku tualeti koristaja ei saa minna pensionile,
sest mis saab siis seal kasvavatest taimedest. Teises laulus teatab
koristaja tütar, et lähevad </span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">perega
</span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">välismaale
elama. Emal ei jää kedagi. Kolmandas laulus teatab tütar, et nad
teenivad nüüd nii hästi, et koristaja võib ometi töölt ära
tulla. „Aga kellega ma siis räägin”, küsib koristaja. Säärane
põlvkondade konflikt on väga tavapärane ja mõistetav üle
piiride. </span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Ilze
Kalnina</span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #050505;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
esitus sai ainsana ka aplausi etenduse sees.</span></span></span></span></span></span></span></p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-10272042886950054652024-01-15T02:11:00.000-08:002024-01-15T02:11:11.708-08:00Väätsal on „Ilus ilm”<p> </p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Väätsa
mõisa saal on omaette vaatamisväärsus ja hea leid jõululavastuse
asukohaks. Koolilaste õpilasfirma pakkus sentide eest isetehtuid
maiustusi, mis maitsesid hästi. Peale etendust tasub teha ring ka
Väätsa pargis ja asulas, kus peagi avatakse kultuurimajal
kaunistatud aknad ja lumememmed sätivad ennast tee äärde.
Kindlasti on Väätsa Järvamaa jõulukeskus, kuhu iga järvamaalane
võiks ja peaks jõulu ajal tee leidma. Paide Teatri lavastus on
Järvamaa jõuluküla suurepärane täiendus.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Minu
tunded seoses lavastusega on aga väga vastakad. Jõululavastuselt
eeldaks õpetlikku seiklust, kus hea võidab läbi lustakate
katsumuste kurja. Lavastuse kavalehel on kirjas: „Jääkristallid
puulehtedel ja akendel loovad kordumatuid mustreid, mis sätendavad
päikesevalguses. Kõik on justkui võimalik, sest meie ümber on
talvine muinasjutumaa. Aga mis juhtub, kui see äkki kõik kaob?”.
Mina ootaks sellise sissejuhatuse peale lugu, kuidas tuisueit on
haigeks jäänud ja lumeveski ei jahvata enam, mida siis vaprad
lapsed tõttavad päästma. Lõpuks hakkab sadama laia lund ja kõik
on rõõmsad. Äkki tuleb isegi jõuluvana. Paide Teatri
lastelavastuses kõlavad aga sõnad nagu ökoloogiline jalajälg,
kliimakatastroof, globaalne soojenemine jne. Pigem meenutas tekst
propagandistlikku ja maailmavaatelist kõnet. Prügist meie ümbruses
võib ja tulebki rääkida, aga seda saaks teha ka teisiti. Näiteks
võiks minna lumeveski katki, sest prügi on veskirataste vahele
kinni jäänud.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><b>Siret
Campbelli </b>näidendis muretsevad kolm last, et mis saab kui kliima
niipalju soojeneb, et lumi sulab ja enam ei saa teha Väätsa
kuulsaid lumememmesid. Lastel on aga nii palju toredaid ideid,
millised peaksid nende lumememmed olema. Laste ehitatud lumekindlus
hakkab lekkima, kuid parandada seda ei saa, sest lund enam maas ei
ole. Saabub <b>Karl Edgar Tammi</b> väga muhedaks mängitud ametnik
Hermes, kes teatab, et lund enam ei tulegi, sest kliima soojeneb ja
lumi on kadunud. Ta loetleb mitmeid võimalusi, mida inimesed saavad
kliimasoojenemise vastu ette võtta. Lapsed on otsustavust täis.
Ootamatult saabub Väätsa mõisa kummitus, keda mängib <b>Mariann
Tammaru.</b> Kummitus on tõesti veidi hirmus ja väiksemad lapsed
publiku hulgas poevad vanemate selja taha. Kummitus vaatab tulevikku
ja ütleb, et kui inimesed ennast ei paranda, siis ootab neid
hukatus. Lapsed koristavad koos näitlejatega rännakul mööda maja
prügi ja jääb lootus, et lumi tuleb ikka maha. Minu jaoks jääb
küsimus, et kas maailmaparandamisest on vaja jutustada jõuluajal,
kui ootaks pigem helgeid ja rõõmsaid tundeid.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Teisalt
päästab kesise algmaterjali <b>Mariliis Petersoni</b> hoogne
lavastus ja vallatud lavastuslikud leiud. Publik viiakse etenduse
keskel rännakule mööda mõisa. Kolmes mõisatoas on kujundatud
kolm erinevat keskkonda – kodu, merepõhi ja mets. Publik saab
koristada merepõhja, sorteerida prügi ja kuulata metsavaikust. Peab
kohe kiitma <b>Madli Liiva ja Birgit Pikkori</b> muinasjutulist
lavakujundust. Rännakul läbitud toad viisid lapsed lihtsate
vahenditega teise keskkonda ja pakkusid samas mängulist
kaasalöömist. Lavakujunduses domineerisid padjasarnased
lumekuulid, mis pakkusid näitlejatele rohkelt mänguvõimalusi.
Samuti toetasid värvikirevad kostüümid näitlejat rolli loomisel.
See oli tõesti kena. Lavastuse lõpus kõlab lõbus laul ja publik
ahhetab, kui näitlejad kätel mööda lava kõnnivad.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kokkuvõtvalt
võib öelda, et lavastust tasub igal juhul kogu perega vaatama
minna. Maailm on meie kätes või oleme meie maailma peopesa soojuses
– see on vastuolude algpunkt. Lavastus paneb muutustele meie ümber
igal juhul mõtlema ja annab võimalusi neid ka lastele selgitada.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-59253200205594636492023-11-14T06:51:00.000-08:002023-11-14T06:51:00.220-08:00DEBATI PIDAMISEST<p>Külastasin
loengut, kus lektor muude mõtete seas ütles, et debatt ei ole
võitlus oma tõdede eest vaid ühiselt parima lahenduse leidmine. Ma
sain korraga valgustatud. Lihtne lause avas minus uue vaatenurga,
kuid samas tekkis küsimus – kuidas nimetada siis seda protsessi,
mis toimub meie ühiskonnas, perekonnas ja ka meis enestes.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Jäin
mõtlema debatile laiemalt. Debatt ei ole vaid poliitikute punnpõskne
vahutamine tele-ekraanil või raadioeetris. Me peame debatti iga päev
– kodus, tööl, tänaval, isegi iseeneses.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Muidugi
on meil kõigil omad tõed ja nägemused, kuidas peaks asju
korraldama või muresid lahendama. Arusaadavalt erinevad seisukohad
põrkuvad. Ma ei tea, kust on tulnud arvamine, et enese seisukohtade
kohendamine laiema kandepinna nimel, on inimesele nõrkuse tunnuseks.
Poliitikutele heidetakse seda tihti ette, et nad taganesid oma
sõnadest. Minu meelest on see pigem tugevuseks, kui inimene suudab
enese seisukohti üldise kokkulepe nimele kohandada. Traadikimp on
palju tugevam, kui iga üksik traat seal sees.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Meie
tänaste poliitikute debatikultuur on väga madal. Kunagi vaatasin
minagi teleekraanilt erinevaid debatisaateid, kuid juba ammu ei ole
mõtet seda enam teha. Mul on isegi teleka ees istudes tunne, et nägu
on oponendi pritsivast tatist märg. Aga alghariduse puudumist ongi
raske varjata, sest sisemine tühjus paneb hääle kõmisema ja
argumentide puudumisel antakse voli kätele. Haritud ja kogemustega
inimesed, kelle sõnadel võiks olla ühiskonnas kaalu, ei taha end
kulutada närvesöövates aruteludes ja nii saab matslikus
lumepallina veeredes vaid hoogu juurde. Määravaks ei saa
ühiskondlik heaolu, vaid isiklikud hüved ja soovid, mille olulisust
saab mõõta vaid kisaga.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kõige
enam pidi närvitsejat solvama, kui vastaspool jääb rahulikuna
enesekindlaks. Tark inimene hoiab suu kinni teades, et tema arvamus
ei ole alati ainuõige ja on olemas veel teisigi seiskukohti. Rumal
karjub kõvasti mõistmata teisi ja pidades vaid iseennast
ainuõigeks. See rumaluse lumepall tuleks pidama saada.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Enne
laiemasse debatti asumist peaks iga inimene pidama debatti endas.
Samal koolitusel, mida algul mainisin, kirjeldas lektor küsimuste
püstitamise tähtsust. Küsides õigeid küsimusi vastavad küsimused
ise ja vastust pole tihti vajagi. Inimesed peaksid palju rohkem võtma
aega mõtlemisele ja mõtestamisele. Meil tormatakse kohe tegutsema
ja nii võib juhtuda, et jäetakse paljud olulised detailid
tähelepanuta.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Meenub
Aleksander Suumani luuletus <span style="font-size: small;"><span lang="en-US">
“Üks , kes tõstis kaste küsis/</span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Kuhu
trügid?/ Kas sa ei näe – / Siin käib töö?/ Küsisin talt
sedasama./ Ta pani kasti maha. Hingeldas./ Jalutasin pingsalt edasi.</span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">”
Mõtlemine pole laiskus. Mõtlemine on väga raske ja isegi kurnav.
Kurnavam, kui mistahes füüsiline tegevus, sest mõtlemisega ei
kaasne tihtipeale käega katsutavat ja silmaga nähtavat tulemust.
Rahulolu tehtust aga toidab keha adranaliigia, mis peletab väsimuse.
Seepärast tõstame debatti pidades häält, sest siis on tunne, et
me teeme midagi. Kuigi eesmärgiks on hoopis ühistele probleemidele
lahenduste leidmine. Seega enne asumist poliitilise debati kallale
tuleb inimesel pidada debatt enese sees. </span></span>
</p>
<p align="justify" lang="en-US" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;">Ma olen korra osalenud
karjumise võistlustel, kus võitja selgus karjumise detsipillide
järgi. Jäin teiseks. Kas see annab mulle hea eelise poliitikasse
minemiseks. Sõnumit pole, kuid kisa on kõva. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Laua
taga istuvaid ja mõtlevaid inimesi on igav vaadata. </span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Andrei
Zevakin ei tee sotsiaalmeedias muud , kuid vaatab teiste videosid ja
reageerib neile, annab mõtlemisele emotsiooni. Ja see video video
vaatamisest on ülipopulaarne. Mõtlemine pole glamuurne ja ei too
inimesele jälgijaid juurde. Küll aga itsitamine, rühitsemine ja
ropendamine. Mõtlev inimene on põlatud seal kus võimutseb
nürimeelsus. Ühiskonna kangelaseks pole mitte inimene ise oma
murede ja rõõmudega, vaid meedias loodud kuvand ühiskonnale
sobivast inimesest. </span></span>
</p>
<p align="justify" lang="en-US" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;">Minu jaoks on A.H.Tammsaare
“Tõde ja õigus” satiiriline teos, mis naeruvääristab eestlase
nüridust, kes vaid füüsilises töös näeb ja leiab oma õnne.
Nõukogude ajal tehti füüsilisest tööst kultus, kus paremaid
premeeriti töökangelaste aunimedega. Mõtelda polnud vaja, sest
seda tegi tööliste eest kompartei juhtkond. Nüüd võivad inimesed
vabalt mõelda ja ka öelda. Kuid öelda tuleb siis, kui sul on
midagi öelda. Sisemine tühjus paneb hääle kõmisema. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">D</span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">ebatt
ei ole võitlus oma tõdede eest vaid ühiselt par</span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">i</span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">ma
lahenduse leidmine. </span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Aeg
oleks pidada päriselt debatti, et leida ühiselt parimad lahendused.
Põhjust ju oleks. Lõpetuseks veel üks Aleksander Suumani luuletus:
“Joonistasin metsa/ </span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Ja
metsa kohale päikese/ Inimesed ütlesid,/ See on hommik./ </span></span><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Keegi
ei öelnud : õhtu.”</span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-size: small;"><span lang="en-US">Lootus,
et kõik läheb paremaks, on inimesele omane. Peab minema. </span></span>
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-12210197186732989112023-11-14T06:49:00.000-08:002023-11-16T13:29:19.558-08:00Maroko kuurort Agadir<p> N<i style="font-family: Calibri, sans-serif; font-size: 12pt;">ullus
enim locu sine genio est. Servius (tõlk – Igal paigal on oma
vaim. Servius)</i></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 12pt; text-align: left;">4.novembril
startis Riiast esimene Riia-Agadir (Maroko) regulaarlennuliin. Kell 8
hommikul hakkasid sellel puhul terminalis trummid põrisema ja
reisijatele pakuti torti. Agadiris maandudes võeti lennuk
traditsiooniliselt vastu veeväravatega, mille tarvis olid kohale
tulnud suured tuletõrjeautod. Sellist vastuvõttu ei olnud mina veel
varem kogenud. Lennukist väljudes mürtsus orkester ja taas pakkuid
rahvariietes härrasmehed juua ja süüa. Harju või VIPiks olemisega
ära.</span></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Maroko
asub Aafrika loodenurgas olles üle Gibraltari väina Hispaaniast
peaaegu palja silmaga näha. Agadir on Maroko tuntuim kuurortlinn
otse Altlandi ookeani kaldal riigi lõuna otsas. Hetkel elab linnas u
200 000 inimest. Kes neid päris täpselt teab? Pooled elanikest on
berberid, pooled araablased. Nii kõneldakse riigis ja ka Agadiris
peamiselt berberi ja araabia keelt, endiste aegade jäljena ka
prantsuse keelt. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Turism
on linna jaoks oluline majandusharu ja 8 km pikkune puhta liivaga
rannaäär on täis kümneid hotelle. Ranna äärel kulgeb kaunis
promenaad, kus kohvikuid on siiski vaid mõned üksikud. See on veidi
harjumatu, aga kuna kohalik elanikkond alkoholi ei tarbi ja hinnadki
kohvikutes on neile üle jõu, siis on ka arusaadav, miks kohvikuid
nii vähe on. Vahepõikena olgu mainitud, et keskmine palk Agadiris
on u 300 eur. Toidu ja muud hinnad on aga võrreldavad meie
hindadega. Ausalt öeldes, et saanudki päris täpselt aru, kuidas
nad seal ära elavad. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Kõik
kohalikud, kellega kokku puutusin, olgu siis hotellis, kohvikus või
mujal, olid äärmiselt sõbralikud. Egiptuses nähtud kauplejate
pealetükkivust seal ei kohanud. Söögid olid kõikjal väga head ja
pettumust ei pidanud ma kordagi kogema. Lisaks armastavad kohalikud
teenindajad nalja ja väikseid vimkasid visata. Ühes kohvikus soovis
Triinu kasutada WC-d. Kelner vaatas talle kurva näoga otsa ja ulatas
siis väikse ämbri ja paberi sõnades, et neil käiakse üle tee
jäätiseputka taga. Triinu jäi teda suurte silmadega vaatama. Mees
hakkas aga naerma ja juhatas ta tualetti. Meil ja neil kindlasti ka
oli terveks päevaks hea tuju. Samas uurisin, et miks kallavad
marokolased tassi teed kannu kõrgel õhus hoides. Mulle selgitati,
et nõnda tulevad tee sisse väiksed mullid, mis toovad maitse
paremini välja. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Suur
osa puhkusest möödus rannas. Vesi on Agadiris aastaringselt soe ja
kõrged lained veerevad rannale. Lustimist lainetes oli palju.
Kohalikel oli kombeks õhtuti ja nädalavahetusel tulla oma toolide,
laua, pillide, söökide, jookide, pliitide, pallide, sirmide jne
randa ja lüüa üles perekondlik laager. Samuti tehti rannas päris
palju sporti. Rannal kogunesid jalgpalli mängima mehed poisikestest
vanameesteni, naised liigutasid enda samal ajal rannatrenazööridel,
nende vahel võis näha ka jooksjaid. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Üleliia
palju Agadiris just vaatamisväärsusi ei ole, kuid midagi ikka. Enim
jäi meelde Crocopark, kus elas vist oma paarsada krokodilli. Lisaks
oli pargis eraldi aed iguaanidele, varaanidele ja kilpkonnadele, kes
vabalt külastajate vahel uhkes kaktuseaias liikusid. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Agadiris
toimus 1960 aastal maavärin, mis hävitas 70% linnast ja milles
hukkus u 15000 inimest. Seepärast puudub seal vanalinn oma algsel
kujul. Huviliste jaoks on ehitatud üks osa endisaegsest vanalinnast
ehk La Medina Itaalia arhitekt Coco Polizzi poolt 1992.a uuesti
samasugusena üles. Kollaste liivakivist majade vahel kulgevad
täpselt sellised kitsad tänavad, nagu kõik olema idamaistes
muinasjutufilmides näinud. Jalutuskäik selles muuseum-linnas viib
mõtted uitama ammustele aegadele. Samuti pakkuvad linnas vaheldust
imekaunid pargid. Need roheluse oaasid on vahelduseks kõrbesse
rajatud linnale. Olhao pargi veerel asuvad muuseumid – berberi
muuseum, mis on kahjuks kinni, ja kunstimuuseum, mis annab kohalikust
kaasaegsest ja ka traditsioonilisest maalikunstist väga hea
ülevaate. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Agadiri
rahvas on uhke argaaniaõli üle, mida toodetakse vaid seal
piirkonnas kasvavatest viljadest. Argaaniapuu võib elada kuni 250
aastaseks. Kuulsad on pildid kitsedest, kes puu otsas osavalt
turnides lehti söövad. Need on pärit just Agadiri ümbrusest, kus
kohalikel kitsedel pole kuivaperioodil tihti peale pikkade teravate
okastega argaaniapuu lehtede midagi süüa. Pähklite kogumine ja
koorimine toimub kõik käsitsi. Endistel aegadel pressiti ka õli
käisitsi, aga tänapäeval käib see töö juba masinatega. Satume
argaania-festivalile. Õieti polegi see festival, vaid üks tubane
tutvustus argaaniaõli tootmisest ja väärtustest. Saame teada, et
õige õli nahale määrides ei haise ja imbub kiirelt sisse. Õlil
on tõesti palju väärtuslikke omadusi ja nii tõesti leidub turul
hulga koopiad. Seega argaaniaõli tuleks kasutada, kuid kasu on vaid
originaalist. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Agadiri
taga kõrgub Atlase mäeahelik. Rendime auto ja sõidame linnast
välja tutvuma kohaliku looduse ja inimestega. Mägede vahele
peitunud Paradise Valley üllatab oma rohelusega keset tolmkuiva
ümbrust. Väike jalgsimatk viib orgu, mille põhjas voolab väike
jõgi. Külastajate on võimalus ennast jahutada külma joogiga
istudes jõkke pandud toolidel samal ajal kalad kandu näksimas.
Omapärane tunne ja kogemus. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Edasi
sõidame <span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">T</span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;"><span style="background: rgb(255, 255, 255);">aroudant,
mis asub Agadirist 80 km kaugusel Õigupoolest on terve linn vaid üks
suur turg. Kunagise kindluse müürid seisavad endiselt püsti ja
nende vahel käib vilgas kauplemine. Kui oleme veidi jalutanud
otsustame auto juurde tagasi pöörata, sest meile tundub, et võime
tänavarägastikku ära eksida. Samal hetkel astub meie kõrvale laia
naeratusega kohalik ja küsib, kas me juba linnaväljakut nägime. Me
ei olnud seda näinud. Ta lubas meid juhatada, kuna ta just sinnpoole
läheb. No, miks siis mitte. Hakkasime minema – parem pööre,
vasak pööre, jälle vasak, siis parem, parem , ikka vasak või oli
enne parem. Katsusin teed meeles pidada, et oskaks tagasi inna.
Päikese järgi orienteeruda ei </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;"><span style="background: rgb(255, 255, 255);">olnud
võimalik</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;"><span style="background: rgb(255, 255, 255);">,
sest kõik tänavad on päikese kaitseks kaetud katusega. Olin
eksinud ja sõltusin täiesti oma teejuhist. Pidin teda usaldama. Kui
olime käinud ka filmi „Ali-Baba” võttekohas ja turul veidi
ringi tiirutanud, siis arvasin, et peaksime auto juurde tagasi
minema. Teejuht ütles, et pole probleemi. Ta teadis täpselt, kuhu
olime auto jätnud. Ta oli meid jälginud juba sellest ajast, kui
parkisime ja astus lihtsalt õigel ajal ligi, et siis teejuhatamise
eest väike raha teenida. Samas ei oleks me ise osanud seal linnas
kõiki kohti üles küll leida. Vahel tuleb inimesi uskuda ja
usaldada. Kõik ei olegi pätid. </span></span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;"><span style="font-variant: normal;"><span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;"><span style="background: rgb(255, 255, 255);">Kiirustasime
järgmisesse linnakesse. Surfilinn </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #333333;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Taghazout</span></span></span></span></span>
on maaliline külake ookeani kaldal. Istusime kohvikusse ja aeg
seiskus. Kogu linnakest valdas mõnus chill-out meeleolu. Naudi ja
oleskle, soovi korral hüppa vette ja unusta argimured. Ometi pidime
jõudma Agadiri, sest hakkas juba pimenema. Politseid võis näha
maanteede ääres päris tihti. Kiirteede kaks rada olid suunatud
kokku üheks ja politsei tegi pistelist kontrolli. Ma olen sõitnud
autoga u 25 riigis ja mind pole veel kunagi kinni peetud. Nii nüüd
see siis juhtus. Mind nähes küsis ohvitser veatus inglise keeles,
et kuhu kiirustame. Mis sa ikka oskad öelda, et õhtu käes ja kõht
tühi. Ilmnes, et olin sõitnud 80-e alas 100-ga. „Selle eest on
trahvi 300 drahmi (u 30 eur), milles saab maksa kohapeal sularahas”,
lõi ohvitser faktid lauda. Minu argumendid näljast ei olnud
piisavad. Trahvi vormistamine käis kähku ja tõesti saingi ametliku
paberi. Kõige peale kulus max 5 min. Siin on meie politseil palju
õppida, kes kõige pealt intervjueerivad, siis paluvad autosse, siis
kirjutavad, siis lihtsalt venitavad. </span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span face="Calibri, sans-serif"><span style="font-size: small;">Kokkuvõtteks
peab ütlema, et kas soovib külmal ajal sooja otsides Egiptusele
vaheldust, siis Maroko on selleks väga hea. Ma isegi julgeks arvata,
et oluliselt parem. </span></span>
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-83927323647623281812023-10-26T02:19:00.000-07:002023-10-26T02:19:02.416-07:00Paide Teatri "Konsiilium"<p> <b style="font-family: "Times New Roman", serif;">See oleks isegi lõbus, kui ta
poleks nii traagiline.</b></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Minu
asemel peaks tegelikult ülevaate Paide Teatri lavastusest
„Konsiilium” kirjutama tehisaru. Tal ei ole oleks raske talle
antud sisendite toel koostada kriitiline kokkuvõte. Analüüsida
iseenese tööd. Kuid siiski järgemööda. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Sisenedes
teatrimajja palutakse QR-koodi abil lavastuse kodulehel anda etenduse
loomiseks vajalikud sisendid – zanr ja tegevuskoht. Olen krambis,
sest pole kunagi pidanud seda trikki ära õppima. Eks kunagi on ikka
esimene kord. Saan hakkama. Liikudes saali poole pigistan 5 eurot oma
taskus, et kava osta. Kasu sellest pole, sest ka kava ostmine käib
QR-koodi abil. Saan sellega ka hakkama. Olengi viidud välja oma
tavapärasest keskkonnast. Ma olen läbinud portaali reaalse ja
tehisliku maailma vahel. Iseenesest võiks see portaal olla veelgi
jõulisem. Tõsta mind tänavalt matrix-likult irreaalsusesse. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Lavastust
„Konsiilium” mängitakse Paide Teatrimaja suure saali laval.
Selles ei ole midagi erakordset. Eks lavastajad on ikka aeg-ajalt
tõstnud publiku koos näitlejatega lavale. Polegi varem märganud,
et milline suurepärane black-box on Paide suur lava. Stangede
trossid katavad seinu olles kui internetikaablid, mida mööda liigub
minu eelnevalt edastatud etenduse loomiseks vajalik info. Mängupind
on kaetud kostüümide, rekvisiitide ja muu suvalise kolaga. Hiljem
mõistan, miks see nii on, sest iial ei tea, mida tehisaru ette
kirjutab. Kuhu viib näitlejaid tänane lugu? Lava teises servas on
laua taga kunstilis-tehniline personal – dramaturg, kes sisendab
arvutile rahvalt saabuvad sisendid, helikunstnik ja videokunstnik.
Viimane võiks ka olemata olla, sest kaablitel jooksev pilt ei ole
nagunii mõistetav. Õnneks on kavalehel arvuti loodud digitaalsed
maalid vaatamiseks olemas. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Lava
ees ja külgedel on suured ekraanid suunaga näitlejate poole.
Korraks saabub teadvusse häiriv reaalne maailm. Saal on jahe ja
prouad sätivad endale pleede ümber. Keegi haiseb hullult suitsu
järgi. Kuid siis ta algab. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Tehisaru
on häirivalt agresiivselt tunginud meie ellu. Mulle helistas kord
üks vana tuttav ja küsis minu loetud raadioreklaame, kuna nad
arendavad tehisaru, kes hakkaks ise raadioreklaame sisse lugema.
Isegi see väike lisateenistus tahatakse ära võtta. Muidugi ma ei
andnud talle reklaame. Juba kõlavad raadios muusikapalad, mis on
sisse lauldud tehisaru poolt. Rääkimata suurtest kontserditest, kus
ei ole enam ansambleid, vaid muusik tuleb lavale mälupulk
programmiga näpus. Tehisaru maalib pilte just selles stiilis ja
sellest kohast, mis sulle meeldib. Tehisaru kirjutab luuletuse või
jutukese just sinule vajalikus stiilis. Rääkimata esseedest,
kirjanditest või uurimustöödest, mida tehisaru kirjutab. Ja mis
siin salata- tehisaru ongi võimekam. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Digitaalne
kavaleht on inforohke, kus tuuakse meieni tänane olukord tehisaru
arendamisel, mis tundub viivat hukuni, sest mõttevõime kaotanud
inimene on määratud hukule. See ongi darwinism või nagu kirjutas
Nietzsche, et puult raputatakse mädanenud õunad ja jäävad alles
vaid päris viljad. Ometi leiab ka lohutust ajaloost. Kui tulid
esimesed fotoaparaadid arvasid kõik , et portreemaal kaob ajaloo
prügikasti, kuid ei kadunud ta midagi. Inimliku hoolt või armastust
, mis pannakse loomingusse tehisaru ei suuda asendada. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Lavastuse
lõpus kõlab oodatud küsimus: „Kas tehisintellekt suudab asendada
päris loomingut?” Sellele küsimusele otsitaksegi vastust. Viis
näitlejat tulevad lavale ja selgitavad, mis toimuma hakkab. Tänase
etenduse teksti loob praegu ja siinsamas publiku antud sisendite toel
tehisaru. Näitlejad jälgivad täpselt teksti, kuni iga stseeni
lõpus oleva improvisatsioonini. Seejärel vahetatakse zanri, lugu
jätkub ja kõik kordub. Näitlejad küsivad publiku käest veel
veidi sisendit – oma tegelaskuju nime, ametit, salasoovi ja kiiksu.
Seejärel tutvustatakse publikule nende loodud tegelasi ja lugu võib
alata. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Näitlejatöödest
pole siin suurt midagi rääkida, sest ka näitlejad ise ei tea
eelnevalt, keda nad täna õhtul peavad kehastama hakkama. Näitlejad
kannavad ette sõna haaval nende tegelasele ette kirjutatud teksti.
Tekst on puine ja täis kummalisi võõrsõnamoodustisi. Ka teksti
vahel olevad remargid loetakse ette. See annab võimaluse
näitlejatele naeruvääristada programmi, mida ka lustiga tehakse.
Kui remargis öeldakse, et tegelaskuju pööritab silmi, siis
näitleja ülemängitult neid pööritabki. Trupp on ühtne ja
teineteist toetav. Lugu viiakse ühiselt edasi ja käigu pealt
otsustatakse, kes mängib tehisaru poolt loodud lisategelasi. Nii
saabuvad laval kratt, vanapagan ja keegi Sirje. Ka näitlejad on
segaduses, et kust tema esitatavasse näidendisse tuli. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;">Tehisaru
Ai on programmeeritud kirjutama filmistsenaariumi. Kaadrid vahetuvad
kiiresti ja tegelaste emotsioonid antakse tekstiliselt ette. Esimene
pilt on situatsioonikomöödia, teine zombi-maailm, kolmas Andrus
Kivirähu fantaasiamaailm. See kõik paistab välja kui üks maleva
taidlusülevaatus või kooliteatri lustimine. Vigurdamine,
veiderdamine, ülemängimine. Rahvas küll naerab, kuid selles
naeruski on midagi võltsi. Kõik see võikski olla lõbus, kui ta ei
oleks nii traagiline. Mõtlen juba, et milleks see kõik. Kuid siis
jõuab see minuni – see ongi ju võlts. See kõik. See tekst on
võlts, mängimine on võlts, kas see teatergi on päris. Ma läbisin
portaali. Lavastaja Helen Rekkor ja dramaturg Mart-Matteus Kampus on
leidnud suurepärase lahenduse vastamaks küsimusele „Kas
tehisintellekt suudab asendada päris loomingut?”. Mu hing on
kerge. Lavastuse põhjal võib kindlalt väita, et täna veel
tehisaru loomingut ei asenda. Loomingu jaoks on oluline inimlik
puudutus või jumalik hingus. Kriipsude ja punktide kogum, mida on
üks töötlemisprogramm, ei suuda täna veel panna publikut kaasa
elama tegelase hingerännakutele. Tal puudub empaatia. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">„<span style="font-family: Times New Roman, serif;">Konsiilium”
paneb mõtlema tulevikule. Õnneks näitlejat laval ei saa tehisaruga
asendada. Muusikas saab, filmis saab aga teatrilaval ei saa. Inimest
tehisaru veel ei asenda. Ja kui me ei taha kaduda võltsprobleemidega
võltsmaailma, siis peame sellele vastu seisma. „Konsiilium”
väärib vaatamist. </span>
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-84352230528947174682023-10-26T02:17:00.003-07:002023-10-26T02:17:58.738-07:00Mati Undi elulooraamatust<p><b>Mihkel Mutt: „Ainus jääv tõde paistis olevat lühike resümee,
mille ta (Unt) tegi oma teekonna lõpupoole: peaasi on mitte igav
olla!”</b></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mutt kirjutas Undist
raamatu. Nii võiks vabalt alata mõni lapsik anekdoot. Kuid
anekdoodiga on siin vähe ühist. Kuigi nalja saab ka kõvasti.
Milles siis asi? Mihkel Mutt kirjutas oma heast sõbrast kirjanik-
lavastaja Mati Undist geniaalse elulooraamatu <b>„Liblikas, kes
lendas liiga lähedale”.</b> Elulooraamatud võib laias laastus
jagada kaheks. Esiteks raamatud, mis on koostatud, kellegi teise
poolt ja teiseks raamatud, mille on kirja pannud peategelane ise
tuginedes oma mälestustele. Lõpuni usaldusväärsed pole kumbki
zanr. Esimene ei pruugi lõpuni tajuda kõiki peategelase eluvalikute
põhjuseid ja teisel juhul tahavad kõik ennast ikka ilusamaks,
targemaks ja julgemaks kirjutada. Tihtipeale surub peale ka aeg, sest
raamat tuleb välja anda, kui inimese elutöö on veel kõigil meeles
ja pakub huvi. See on ka üks põhjuseid, miks ei ole Eestis just
üleliia palju hästi kirjutatud või koostatud elulugusid. Mihkel
Mutt tõstab oma raamatuga aga Eesti elulookirjandus täiesti uutesse
kõrgustesse.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Raamat on lugemise,
meenutamise ja kaasamõtlemise nauding esimesest leheküljest
viimaseni. See raamat ei jutusta ainult Mati Undist vaid ka ajast ja
inimestest tema ümber. Mutt püüab mõista ja selgitada ka
lugejale, miks käitus Unt teatud hetkedel just nii, nagu ta sellel
hetkel käitus. Millised on tagamõtted või kes olid inimesed, kes
teda mõjutasid. See on ühe geeniuse analüüs teise geeniuse elust
ja peab sündima midagi erilist.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mati Unts sündis
1.jaanuaril 1944 Linnamäe külas, Voore vallas. 1958.a lõpetas ta
Leedimäe (tänane Voore) Põhikooli ja suundus edasi õppima
Tartusse. Sellega tema pikemad kokkupuuted Jõgevamaaga lõppesid.
Vaatlen veidi lähemalt, kuidas Mutt on näinud Undi lapsepõlve ja
suhet vanematega. Kas inimene saab ennast oma lapsepõlvest lõplikult
lahti rebida? Undi koduses raamatukogus oli suur osa inimloomust
avavat psühholoogilist erialakirjandust. Unt pidi teadma, et oma
lapsepõlve mõjude eest ei põgene. Mutt kirjutab „Ilmselt oli
eestlaseks olemine talle samasugune käsitamatu nähtus nagu tema
sündimine arveametniku ja tehniku pojana Voorel. Ta võttis seda
nagu sattumast, oli loobunud selle üle juurdlemast ega puudutanud
seda oma loomingus ka uuemal ajal.”
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Alates Tartusse
õppima asudes jäid tema kontaktid kodukohaga vaid visiitideks.
Ometi kirjutab Mutt, kuidas nii mõnelgi korral satuti Tartu
sõpruskonnaga Voorele. Undi suhetest oma vanematega võib aimata
põlvkondade vahelist arusaamatust, kus vanemad lootsid oma pojas
näha korralikku töömeest, aga kellest sai hoopis nende jaoks
mõistetamatu ja veider boheemlane.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Tartu
kultuuriringkonna läbi käimine oli 1970ndatel väga tihe. Mutt
kirjeldab legendaarset sündmust, kui 1970.a saadeti Peeter Tulvistet
sõjaväkke, mille käigus lõhuti mööblit ja visati jäägid
kõrval asuvasse „Vanemuise” tiiki. Samal peol lennutanud Unt
tugitoole mööda tube, „nagu Kalevipoeg kive”, mille kohta Mutt
mainib tunnustavalt „ikka see Vooremaa”.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Niisamuti ei kiitnud
Undi vanemad heaks tema rohkeid suhteid naistega. Unt oli abielus
neli korda. Igakord õnnelikult. Unt kirjutab: „Kõik on ikka jube
jama, kui armastust ei ole.” Tema jaoks oli oluline armastuse
värskus ja armastuse lõppedes lahutas tagasivaatamatult. Unt
kirjutab: „Armastus on nagu uni, keegi pole siis võimeline midagi
korda saatma.” Samas väidab Mutt, et Undi jaoks oli oluline, et
tal oleks protezee, keegi, kes vaataks talle imetlevate silmadega
otsa. Armastusest saadud impulsi pani Unt loomingusse ja selle
ammendudes otsis uus inspiratsiooniallika. Unt kirjutab: „Mul on
tunne, et pean oma vanematest lahti ütlema. See on osaliselt nii
juhtundki, ja see ei tee mulle rõõmu. Aga minu tee on viimasel ajal
„ära” läinud, et ma ei suuda, ei viitsi enam vastata nende
meeleheitlikele kirjadele. Nad ei suuda mõista, kuidas ma jätsin
maha naise, lapse, korteri, mööbli, muugi, lõhkusin ühe
perekonna, mis oligi katki juba algusest peale.” Siia sobib veel
üks kodunt kaasa antud Undi mõte - „Mehe elu võib olla räpane,
aga mehe kodu peaks olema puhas.”</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lihtsate inimestena
hoidsid Undi vanemad eestlaste jaoks tavapärast madalat profiili.
Unt selline ei olnud ja seda ei saanud vanemad heaks kiita.
„Vanematekodust oli ta saanud kaasa alalhoidliku suhtumise, et
võimuga ei tohi tüli norida, mis toona kätkes endas, et rahvuslust
ei tohi torkida, sellega praalimisest rääkimata.”, kirjutab Mutt.
Ela oma elu vaikselt ja vagusi ja siis ei puudu sind keegi. Aktiivsus
tekitab tähelepanu ja sõjaaegsetele inimestele tähendas tähelepanu
alati ohtu. Ideaaliks oli elust läbilibisemine ilma jälgi jätmata.
Ometi kirjutas Unt 1980.a alla skandaalsele 40- kirjale. Unt on
kirjutanud „inimene kui niisugune ei ole tegelikult loodud
võitlemiseks mingi monstrumi või üldse mingi asja vastu, tähendab
maailmakorra uutmine /.../ on inimelu seisukohalt ebaloomulik
tegevus. Minu arust üldse maailma teiseks muuta on iseendast pisut
paranoiline mõte.” Muuta saab inimene vaid iseend ja enese suhet
ümbritsevasse. Ega Unt ka sellest hoolinud.</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Unti valdas pidev
soov kogeda midagi uut. Nõnda ei käinud ta peale esietendust oma
lavastusi üle vaatamas. Esietenduse pidudel olla Unt tihti rääkinud
hoopis oma tööst järgmise lavastusega. Näitlejad on meenutanud,
kuidas Unt jälgis esietendust ukse vahelt piiludes, tehes nõnda
publikule oma etenduse. Unt ei kannatanud, kui tähelepanu temalt
kõrvale läheb. Publiku ja sõprade arvamused tema loomingu kohta
olid Undi jaoks määrava tähtsusega. Seltskondlik viisakus kuulata
ka partneri muresid Undil puudusid. Teda huvitas vaid üks – mida
vestluspartner arvab tema loomingust.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Undi sarnaseid
andeid ei ole Eesti kirjandus ja teatripõllul väga palju olnud.
Ajalukku jääb ta uut stiili kirjaniku ja kaanoneid murdva
lavastajana. Kes ta siis oli – lavastaja või kirjanik? Kindlasti
pidas Unt ennast ise rohkem teatriinimeseks. Lavastajaks, kes
nooruses kirjutas. Muti raamat sellele päris lõpliku vastust ei
annagi. Mihkel Mutt: „Ainus jääv tõde paistis olevat lühike
resümee, mille ta (Unt) tegi oma teekonna lõpupoole: peaasi on
mitte igav olla!”
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Muti raamat ei ole
pelgalt ühe suure looja ja inimese elulugu. See on isiksuse
arenemise ja kasvamise lugu läbi tema loomingu ja kaasaegsete
mälestuste. Muti suhe Unti on austav, kuid mitte alati mõistev.
Seepärast otsib Mutt vastuseid. <span style="font-weight: normal;">Nii
on </span><span style="font-weight: normal;">„Liblikas, kes lendas
liiga lähedale” </span><span style="font-weight: normal;">ka </span><span style="font-weight: normal;">ühe
ajastu analüüs</span><span style="font-weight: normal;">, </span><span style="font-weight: normal;">mille
lõppemist Mutt hinges leinab. Mutt viib end nostalgitsedes tagasi
minevikku kasutades teejuhina Unti. Igal juhul sellise ajastust avava
eluloona on tegemist suurepärase raamatuga. Isegi kui Jõgevamaa
seal teenimatult vähe on kajastamist leidnud. </span><span style="font-weight: normal;">
</span>
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-48266432402920822452023-10-23T11:51:00.000-07:002023-10-23T11:51:10.696-07:00Peaksime rääkima Raimondist<p> <b>19. oktoobril
esietendus Tallinnas Kultuurikeskuses „Kaja” Teatril Nuutrum Mart
Sander näidend „Peaksime rääkima Raimondist”. Järjekordne,
kes teab juba mitmes, vaade muusikalise geeniuse Raimond Valgre
elulukku.</b></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Publik koguneb
saali. Laval istub vineerkasti otsas autor-näitleja <b>Mart Sander</b>
ja mängib üksikuid fragmente Valgre lauludest. Nukruse helid.
Vaikselt siseneb Valgre ema kehastav musta looritatud Liisa Pulk ja
jääb kuulama. Tuled saalis ikka veel põlevad. Nüüd sisenevad
lavale ka teised paksudes talvemantlites tegelased. Lava keskel
domineeriv vineerkast sümboliseerib kirstu. Need on Valgre matused.
Tegelased räägivad omavahel, kuid publik seda ei kuule. Saalis tuli
ikka veel põleb, kuid jutukahin on vaikinud. Korraga vaatab Liisa
Pulk publikusse ja sõnab: „Kas rohkem kedagi ei tulnudki. Ootame
ikka veel.” Näidend on alanud. Tuled kustuvad. Rohkem kedagi ei
tule.</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">„Peaksime rääkima
Raimondist” sarnaneb peielauaga, kus kadunukese lähedased istuvad
koos ja jutustavad helgemaid hetki koosoldud ajast. Raimond on
lahkunud ja lavale kordagi ei astu. Iseenesest on see autoril päris
huvitav võte - hoida peategelane, kelle ümber lugu keerleb,
nähtamatuna, kuid samas laval olevana. Lavastuse lõpuni jäävad
ootus ja pinge, et millal Raimond ise ometi tuleb lavale. Ootuseks
see jäigi.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">„Peaksime rääkima
Raimondist” koosneb piltidest, mis on igaüks eraldi lugu, kuid
tänu Raimondile moodustavad ühtse terviku. Mart Sander kirjutab
kavalehel, et ta teab Raimondi elust uusi fakte ja saladusi, millest
pole varem räägitud? Mis need on? Kõmuhuvilisena olen valmis ja
ootel.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lava taustal olevale
valgele kinoekraanile ilmuvad kuupäevad, mis liiguvad ajas tagasi.
Surmavallast valguse poole. Elu õhtust elu koidiku poole. Jään
mõtlema, et millised on inimese elu helged aastad. Valgre elu
helgemad hetked jäid sõjaeelsesse aega. Sõjas lagunes riik ja
lagunes inimene. Raimondi elu helgusest on lavastuses siiski vähe
juttu. Autor on näidendis Raimondist loonud pildi, kes on inimeste
jaoks nagu savi, kellel puudub võime ise enda elu kujundada ja nii
mudivad kõik teda eelkõige enese eesmärkidele sobilikult.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Pilte seovad
muusikalised numbrid. Kuulsad ja vähem kuulsad Valgre laulud, mille
liikumised on seadnud <b>Miika Pihlak</b>. Iseenesest oleks võinud
laulunumbreid rohkemgi olla, sest uusi laule oli põnev kuulata ja
särtsakad- lustakad tantsud lõhkusid ajastu karmust.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mart Sander on
intervjuudes rääkinud, kuidas ta leidis Teatri- ja Muusikamuuseumi
arhiividest 12 seni avaldamata Raimond Valgre laulu. Lavastuses saab
ka selgeks, miks need laulud tundmata on. Nimelt keeldub Sanderi
kehastatud kirjastaja ajakirjas „Modern lööklaulud” avaldamast
Valgre laule, eelistades ajakirjas kuulsate näitlejate pilte.
Kirjastaja on lavastuses Sanderi kehastatud tegelaste galeriis kõige
eredam roll. Raha ja kultuur põrkuvad ka tänases maalimas ja
sellega on Sander kindlasti kokku puutunud, sest ta suudab ärimehena
väga veenvalt selgeks teha, miks ei saa ega tohi suvalise
lõbulaulukesi ajakirjas avaldada. Tagantjärgi tarkusena oli see
muidugi korvamatuks kaotuseks Eesti kultuurile.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Näidendis on 38
tegelast , keda kehastavad 7 näitlejat. Kiired rollivahetused ei
häiri ja ei tekita segadust. Kuid kavalehel oleks võinud siiski
selguse huvides veidi avada lavale astuvate tegelaste ajaloolist
tausta ja kokkupuuteid Raimondiga. Hetkel eeldab autor, et laval
kostuvad reaalsete tegelaste nimed on kõigi jaoks tuttavad. Minu
jaoks enamuses nad olidki, kuid samas jutustab kavalehel Liisa Pulk,
kuidas ta kohtus inimestega, kes ei teadnud midagi Raimond Valgrest.
Seega oleks võinud siiski väikse tausta luua, kuigi ma saan ka aru,
et sellised teadmatud inimesed ei tule teatrisse nagunii.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kõiki viit
naistegelast mängib <b>Liisa Pulk.</b> Kavalehel mainib Pulk, et
Raimondi naisi sidus teatav eneseteadlikkus. Liisa Pulga mängitud
naised on iseloomult tugevad, sambad õrna Raimondi kõrval. Naised
võtsid Raimondi, mitte vastupidi. Tuntud seiga Valgre eluloost, kus
ta abiellub esimese kõrtsu sisenenud neiuga on lahendanud autor
sõprade sepitsusena, sest abiellunud punaväelasele antakse korter.
Seda on aga kõigil vaja ja hiljem korterisse tikkuv Valgre visatakse
hoopiski välja.</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lavastuse särtsakaim
pilt avaneb noorte heliloojate repertuaarikomisjoni koosolekult, kus
kuulatakse läbi uusi laule ja antakse neile eluõigus või lükatakse
tagasi. Valgre esitatud minoorne „Saaremaa valss” kantakse laval
ka sellisena ette. Lugu ei saa teadaolevalt repertuaarikomisjoni
heakskiitu. Kõige enam protestib Podelski. Komisjon teeb ettepaneku
viia laul masoori, nagu tunneme teda tänapäeval. Väga ootasin, et
Miika Pihlaku kehastatud Podelski tõuseb ja sõnab, et selle loo
päästab vaid korralik eelmäng ja improviseerib seejärel ette täna
tuntud „Saaremaa valsi” eelmängu. Fakt sellest, et tuntud
eelmängu just Podelski kirjutas, ei ole Sanderile autorina kindlasti
teadmata. Ka siin oleks pilt vajanud ajaloolist selgitust, sest kõik
ei pruugi teada, et avalikuks muusika esitamiseks oli nõukogude ajal
sellele enne vaja saada pädeva repertuaarikomisjoni luba.
Saatuselöögid saadavad Valgret – vaatamata rahva armastusele
lükatakse tema laulud tagasi nii eesti kui nõukogude ajal. Naised
jätavad ta maha vaatamata Valgre armastusele. Nõnda sunnib saatus
haarama alkoholi järele. „Ma võtan viina, sest olen täna
kurb..”, laulab lavastuses hoopis Liisa Pulga kehastatud litsakas
Evi.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Jaanus Laagrikülli
lavakujundus on minimalistlik koosnedes vineerkastidest, mida
liigutades moodustatakse erinevaid ruume. Aegade vaheldumise toovad
publikuni lisaks tagaseinale ilmuvatele kuupäevadele tegelaste
ajastutruud kostüümid. Kostüümikunstnik Jana Wolke on teinud
suurepärast tööd. Tema kostüümid tabavad ajastu meeleolusid,
stiili ja võimalusi. Kostüüm on näitlejale oluline abivahend
rolli loomisel. Siin teevad näitlejad ja kostüümikunstnik ühise
eesmärgi nimel suurepärast koostööd.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Eestil on üks
ajalugu. Teist meil pole ja ega neidki pole üleliia palju, kes oleks
meie ajalugu muutnud või kujundanud. Neid ajaloos olulisi inimesi
peaks igaüks meist tundma. Killuke meie kultuuriloost jõuab Teater
Nuutrum vahendusel rahvani. Uudne lähenemine ajaloole, hea muusika,
kaunid kostüümid, hoogne lavastus – kõik on loodud suurepäraseks
teatrielamuseks, mida julgen soovitada.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-37487191990708202982023-10-23T11:49:00.003-07:002023-10-23T11:49:54.318-07:00EESTI KEELEST<p> <span style="font-family: Calibri, sans-serif;">Külastasin
perega Pariisi. Võtsin lugemiseks kaasa värskelt Loomingu
Raamatukogus ilmunud Krisztina Tothi jutukogu „Piksel”.
Ajakohasena tabas mind keset Pariisi lõiguke antud raamatust –
„Üks neist oli pooleldi rumeenlanna, pooleldi ungarlanna, teine
Kreeka juuditar, teisisõnu on nad täiesti tavalised prantslannad
oma juba pensionieas ametnikest prantsuse meestega. Nad ei räägi ei
rumeenia, ungari, heebrea ega kreeka keelt ning nagu prantslased ikka
ei räägi nad ühtegi võõrkeelt.” No jah. Raamat on kirjutatud
2011 aastal ja ehk väljaspool Pariisi nii siis oligi. Täna sai
vähemalt Pariisi turismiobjektide läheduses hakkama ka inglise
keelega.</span></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;">Pariis
on nagu Paabel, kus valitseb keelte, nahavärvide ja uskude virrvarr.
Ometi peavad nad kõik ennast prantslasteks. Neid seovad ruum ja
keel. Kõik nad räägivad prantsuse keelt, sest teisti ei ole seal
riigis võimalik elada. Prantsusmaa on prantsuse keele kodu.
Prantsuse keele oskuseta ei ole võimalik Prantsusmaal elades hakkama
saada. See loob inimesete vahel usaldusliku suhte, mis seob neid
antud piiridega piiritletud ruumis. See on nüüd selge ja ei hakka
seda enam kordama. </span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;">Samal
ajal Eestis. Osa siinseid kodanikke on siiski arvamisel , et sellist
aju koormavat ajaloo jäänukit, mis ainult õnnetute ajaloo
eksimuste tõttu veel ikka miskil põhjusel hingitseb, nagu seda on
eesti keel, ei ole vaja. Eestlased õppigu ise omal maal võõrkeeli,
et siis vähemusega suhelda. Taas on paslik meenutada Eesti Vabariigi
põhiseaduse preambulat riigi alustalade kohta:<span style="font-size: small;">
„ ...</span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja
tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi
aegade.” </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Kordan
siis üle, kui kellelgi arusaamatuks jäi, sest keeleoskusega on nagu
ta parasjagu on, ehk siis – Eesti Vabariigi esmaseks kohustuseks on
meie riigi, keele ja kultuuri säilitamine tulevastele põlvedele.
Kas see mitte ei kõla kõrvale kaunilt kuulata ja silmale ilus
vaadata? Kuidas saakski teisiti olla, sest peale meie ei kaitse eesti
keelt mitte keegi. Kui riigikaitses saame loota NATOle või raudtee
ehituses EUle, siis keelekaitse on ainult meie enese vastutusel.
Selles asjas nt lätlastelt abi paluda pole kohane. </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Ainult
õpetliku valuga hinges peab tõdema, et paljud meie sugulaskeeled ,
kellel pole olnud õnne olla kaitstud riigi seadustega, on lõplikult
kadunud. </span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Muidugi
on Eestimaal valitsenud paljud rahvad, kuid eesti kultuur ja keel on
vaatamata välisele survele püsima jäänud. Juba esimese eesti
keele õpiku kirjutanud Heinrich Stahl mõistis </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">1630
aastal</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">,
et </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">kui
erinevad rahvad soovivad elada rahumeelselt kõrvuti ühel maal, siis
peab neil olema üheselt mõistetav infoväli ja selleks on vajalik
üks keel. Nii tõlgiti ja anti kirikukantslist teada kõik kuninga
seadused ja käsud ikka eesti keeles. </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
</span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<span style="color: #202020;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kuigi
viimasel ajal tundub, et meie seadusandjad on oma peamise püha
kohuse hooletusse jätnud. </span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<span style="color: #202020;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Paberil
on ju kõik ilus aga päris elus siiski teisiti. Me ei tohiks eesti
keele säilimise nimel teha ühtegi mööndust ja anda järele
nõudmistes keele kasutuses riiklikus korralduses ja avalikus ruumis.
</span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Eestlastena</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">
peame oma keele üle olema uhked. Eesti keel on ometigi legendi
tasandil kuulutatud maailma kauneima kõlaga keelte sekka. Siis tuleb
seda keelet igal võimalikul juhul uhkus silmis kõneleda. Eestlane
on alahoidlik, aga mõne asjaga ei tohi kokkulepetele minna. Seda, et
meie tulevased põlved räägiksid uhkusega eesti keeles, peame meie
tänaste eestlastena korraldama. </span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Mida
hääd on siis keele säilimise nimel ellu viidud? ... Noh. Meelde
tuli. Meil on eestikeelne haridus. Tõsi küll – ülikoolis kipub
oleme ingliskeelsega </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">juba
</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">segamini
</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">minema</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">.
Meil on tänavapildis lubatud ainult eestikeelsed sildid ja
reklaamid. Ometi on Lasnamäe sildadel ka venekeelsed reklaamid ja
kauplustes kõlavad venekeelsed raadioreklaamid. Mina olen hakanud
neid kauplusi eirama, kus võib sattuda venekeelse mögafoni peale.
Jõgeval on selles mõttes muidugi lihtsam. Me ei pea pugema selle
</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">muukeelse
</span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">rahva
jäänukile meie omal kodumaal. Õppigu eesti keeles, suhelgu eesti
keeles, kuid samas austagu oma kultuuri. </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Seda
õigust ei ole neid võetud ja see poleks mõistlikki. </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Ega
siis inimene ei pea unustama , mis rahvusest ta on või rahvust
vahetama. Ei. Lihtsalt austagu riiki, kus ta elab ja selle riigi
põlisrahvast. </span></span></span></span></span></span><span style="font-variant: normal;"><span style="color: #202020;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;">Eestis
on üks riigikeel ja selles keeles peab iga riigi kondanik kõnelema.
Raskema taibuga inimestel tuleb olla vaid õnnelik, et meie
riigikeelte hulka ei kuulu viipekeel, nagu seda on Uus-Meremaal.
Samas on iga võõrkeel rikkus, mis avab uue maailma uksed ja
eestlased rikas rahvas, sest enamus eestlastest räägivad vähemalt
kolme keelt. Andkem ka teistele võimalus rikkaks saada. </span></span></span></span></span></span></span>
</p>
<p style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-64455422707231456212023-09-15T10:48:00.000-07:002023-09-15T10:48:00.951-07:00Vastutusest<p> VASTUTUSEST</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><span style="text-align: left;">Muinasajal
asusid tänasel piiridega piiritletud Eestimaal mitmed
muinasmaakonnad, mis igaüks koondus ühe või mitme linnuse ümber.
Igal maakonnal oli oma pealik ehk vanem ja vanemate nõukogu, kes
valitsesid rahvast oma parimate teadmistega ja isikliku vastutusega.
Olemuselt olid nad nagu väikesed riigid, kes rahumeeles elasid ja
aeg-ajalt, kui Jumal viljarammu ei andnud, tegid rüüsteretki
naabrite juurde. Mis teha, kui naabri varakamber rohkem välja annab
, kui oma põllupind. Mõned maakonnad, eriti saarlased, olid kuulsad
oma metsikuse poolest. On ju teada legend, kuidas saarlased isegi
Sigtunast linnavärava sõjasaagina kaasa tõid. Saarlased käisid
varakeskajal rüüsteretkel isegi Järvamaal sooviga järvalasi
karistada ristiusku astumise eest, kuid sattusid seal kokku
ristiväega, kes saarlaste väe puruks lõi ja sõjasaagi tagasi
järvalastele andis. Seega viisid rüüsteretked teinekord päris
kaugele. Igaüks seisis enese eest. Vanema kohustus oli hoida oma
rahvas elava ja tervena.</span></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Koos
ristirüütlitega tulid uued maaisandad, kes ei saanud omanikuks
läbirääkimiste või ostu veel, vaid tugevama õigusel. Nüüd
pandi küladesse püsti maaisanda märgina puust ristid. Hakkasid
kujunema selgemad piirjooned erinevate valduste vahel. Lõunas
valitses Saksa ordu, põhjas Taani kuningas ja saartel Lääne
piiskop. Eestimaale tekkisid esimesed riigi tunnuste ja keskvõimuga
haldusalad. Valitsejad vahetusid kuni 1918 sai maarahvana
aastatuhandeid siin soisel maal elanud rahvas võõrvõimust vabana
ise oma maa valitsejateks said.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Eks
ta alguses vist hirmu tõi, sest eestlane ju oma naabrit tundis.
Kohtuskäimine ja oma õiguse kompromissitu tagaajamine on olnud
eestlaste meelistegevuseks juba kaua aega. 100 aastat oma riiki,
millest pool veel ka vaenlase võimu all, on olnud lühike aeg. Ikka
veel õpivad valitud juhid valitsemise kunsti ja püüavad mõista
vastutuse suurust.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mind
väga häirib, kui avalikus meedias räägitakse stiilis „riik
võttis”, „riik otsustas” jne. Sama kehtib ka valla puhul. Riik
ei otsusta ega võta midagi. Võtavad ja otsustavad ikka inimesed ja
seepärast tuleks ka selgelt väljenduda – valitsus otsustas või
minister lubas või mõni ametnik keelas. Riik on piiridega mõõdetud
maa, kus elab sarnast keel kõneleb rahvas. Riik oleme meie kõik –
igaüks eraldi ja korraga koos. Kui süüdistatakse riiki, siis
süüdistatakse kaudselt ka mind. Aga mina tõesti armastan seda maad
ja rahvast, ega taha ennast sugugi süüdi tunda. Minu riik on
looduskatastroofidest puutumatu, nelja aastaajaga, imekauni looduse ja
veidi kinniste , kuid ometi äärmiselt lahkete inimestega maa.
Kuidas saab küll selliste rikkustega riik oma inimesi kiusata või
hätta jätta. Ei. Otsustajad on ikka inimesed mitte riik. Maailma
muutmine algab iseenesest. Rohkem tolerantsi ja väheke empaatiat ja
juba muutub riigikorraldus paremaks.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Seni
on muidugi ametnikel mugav vingerdada. Jättes kõik negatiivsed ja
ebameeldivad otsused ühe ebamäärase vastutaja nagu riik õlule.
Ametnikud kardavad vastutada ja jätavad selles hirmus isegi
vajalikud otsused tegemata ja sellest on saanud küll valulik
murekoht kogu riigile. Nüüd tõesti riigile, see siis tähendab
kogu rahvale, kes sellel pinnal elavad. Kaudselt siis ka neile
ametnikele endile. Lahkhelid tekivad tihti konkreetsete otsuste
erineval mõistmisel või tõlgendamisel. Seadused on peidetud
kantseliitliku keelde, et lihtne inimene neist aru ei saaks, ega
hakkaks uurima asjade sisulist olemust. </p><p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">See tava on laenatud
nõukogude korra käest, kus kehtis põhimõte „mõisa köis las
lohiseb”. Puudus vastutus ja vastutaja. Vastutades võid ka eksida,
kuid seda tuleb ausalt tunnistada ja võtta vastutus. Oma vigade aus
tunnistamine teeb tugevamaks ja loob tuleviku tarbeks rahva silmis
usaldusliku vahekorra. Muidugi, kui neid eksimusi liiga palju ei
tule. Ka Rooma keisreid valiti konsulite hulgast, kuid seal löödi
liialt eksides nad lihtsalt maha. Tänapäeval lüüakse sind meedias
risti. Välja näeb enam-vähem sama.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Eks
selles eksimise hirmus on meie valitud liidritel ja otsustajatel
kaduma läinud positiivne ja elujaatav energia. Rõõmu tehtud tööst
ja saavutatud tulemustest on vähe märgata. Silm ei sära enam. Eks
ma saan ka sellest aru, sest kui enne valimisi rääkida silmade
särades uudsetest ideedest, siis valituks saaduna sumbuvad need
ideed kõik kokkulepetesse, ametnike otsustamatusesse või lihtsalt
arvamisse, et „meil on pole varem nii tehtud.”
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Seega
tuleks lõpetada riigi või valla süüdistamine meid kõiki
mõjutavates otsustes, vaid nähkem tegude ja otsuste taga ikka
inimest. Inimest, kes tehes ja otsustades ka vastutab.
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-32859570819955618522023-09-15T10:46:00.006-07:002023-09-15T10:46:47.633-07:00Murust<p> <b>Murust</b></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mis
siin poliitikast veel rääkida, kui palju lihtsamad asjad viivad
inimesed tihtipeale kahte teineteist süüdistavat või ründavat
leeri. Põllumees on täis õndsat rahu, kui vili võrsub ja oras
sirgub, aga suvemaalase viib see endast välja. Suvemaalasel ei ole
oma vähese ajaga muud teha, kui anduda niitmisele. Loodus on võimas.
Isegi, kui inimene katab kogu maa asfaldiga, siis mõne ajab pärast
ajavad ikka kuskilt pragudest rohukõrred ennast püsti. Rohi oli
kõikjal ilmaruumis enne kui inimene. Nii vaadates oleme hoopis meie
inimestena rohukoju sisse tunginud ja püüame nüüd rohelust tema
enese põlisest kodust välja puksida.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Eesti
taluõuedes on rohi alati kasvanud, kuid varasemalt sõid loomad
selle ära ja vastutasuks katsid õue murule jõudu andvate
väljaheidetega. Mõisaaedade eeskujul hakati 19. sajandi keskel
eestlaste poolt päriseks ostetud taludes õue jagama kaheks. Elamise
ümber tekkis loomapidamisest vaba iluaed ja teisel pool maja asus
endiselt majandushoov, kus toimus edasi tavapärane taluelu. Selle
väikse vahega, et sulaspoistel tekkis üks töö juurde, sest iluaed
tuli rohust puhtaks niita. Seega on murupügamise taga matsirahvast
eestlaste soov sakslikum välja näha, olla parem kui teised.
Möödunud on 150 aastat ja võiks arvata, et iseseisvas riigis meil
ei ole enam väikerahva komplekse, kuid soov murupügamisega ennast
paremana näidata pole kuhugi kadunud. Aga kompleksidest tulevikus.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Korralik
„murufoob” öise tööeluga inimesi ei armasta. Tema tõmbab
laupäeva hommikul kell 8 kortermaja akna all niiduki käima ja asub
lahingusse. Viimasel ajal on hakanud murufoobi häirima nooruslikud
murufiilid (ilmselt veganid), kes räägivad elurikkusest ja sellest,
et igas aias peaks olema mõni niitmata ala ehk kõrreväli, kus
saaksid toimetada putukad, ussikesed, väiksemad linnud, kahepaiksed
jne. Putukad on oluline toidulaud lindudele ja kõrrepõld tagab meie
ümber loodusliku mitmekesisuse. Murufoob vaidleb muidugi vastu,
sest pikema kui 5 cm muru sees elavad ka puugid ja teised inimese
jaoks väga ohtlikud pisielukad. Puugid on aga murufoobi meelest
inimese kõige suuremad vaenlased. Huvitav on see, et puukide
pelgajad tavaliselt karu ei karda, aga väikest puuki kardavad
niivõrd, et eelistavad tihti kõndida ainult laudterrassil ja muru
eemalt vaadelda. Eks ole paljud ka oma aia katnud juba
terrassilaudadega rajades maale linnale sarnase keskkonna. Huvitav on
samas kuulata selliseid inimesi rääkimas maaelu võludest.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Teine
tore seltskond on suvised telesaadejuhid ja suunamudijad, kellele
maalt reportaazi tehes alati vikat kätte antakse ja kes siis kuidagi
sellega hakkama ei saa. Võiks siis ju enne kaamera ette minekut mõne
minuti harjutada. Iga füüsiliselt terve inimene saab vikatiga
niitmise esmased võtted 10 min selgeks küll. Kas siis on meie
eeskujudeks olevad meediapersoonid siis tõesti nii õppimisvõimetud?
Äkki peaks nad endale mingi lihtsama töö siis vaatama. Igal juhul
tunneb murufoob ennast sellist saamatust nähes kasuliku ja parema
inimesena ning tõmbab ka pühapäeva hommikul kell 8 trimmeri tööle.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Nüüd
võib ju arvata, et korteriinimestel on vedanud, sest ei pea ennast
vaevama murumuredega. Aga ei. Ise nad ju niitma ei pea, aga
selle-eest on nad kogenud kritiseerijad, kui kellegi on muru
niitmata. Võiks ju arvata, et mis see teiste asi on, kas minu
rohulapp on niidetud või niitmata, aga selline mõte on naiivne.
Paljude nina on just nii pikk, et mahtuda võõraste aialippide
vahele. Omavalitsuse keskkonnaametniku lauale kuhjuvad kaebekirjad
niitmata maadest ja lohakates maaomanikest. Oi kui tihti võib näha
ka FB avalikes gruppides postitusi stiilis, et „nägin kõrt, ei
tea, kas meil on nüüd rahapuudusel avalikus ruumis niitmine üldse
lõpetatud”. Siit väike ettepanek omavalitsustele.
Korteriomanikele peaks kehtestama niitmismaksu. Ise nad ei niida ja
selleks kuluv raha jääb neil ju täitsa üle. Aga muruniitmine ei
ole odav. Korralik mururobot, kes laisemate eest orjatöö ära teeb,
maksab min 2000 eur. Murutraktor maksab min 3000 eur. Tavaline niiduk
kuskil alates 300 eur. Lisaks muidugi kütus ja niitja töötunnid.
Aastane kulu muruniitmisele koos nt liisinguga on vähemalt 500 eur.
Selle raha võiks muru hooldamisest vabastatud korteriomanikud
vallale maksta. Muidugi ma saan aru, seda ei juhtu, kuid kas peab
siis ikka alati virisema, kui omal käed taskust välja ei käi.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Muru
on inimesele võimas vaenlane. Suur osa inimkonnast pühendab sellele
võitlusele suure osa oma vabast ajast, kuid võitu pole siiski veel
maitsta saanud. Pole isegi rahulolu tunda saanud, kuigi sellele
võitlusele on kulutatud hulgaliselt töötunde ja raha. Muru on
inimesest nii vaimselt, kui ka füüsiliselt üle ja võidab selle
lõputa lahingu lõpuks ikkagi. Äkki võiks siis ennast vabastada
murupingest ja kuulata murutraktori põrina asemel linnulaulu.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-27540804700781194452023-04-03T00:33:00.000-07:002023-04-03T00:33:09.911-07:00 Margus Grosznõi: “Soorollid ei tohiks väga hägustuda.”<p> Juba 20 aastat Rakvere Teatris töötav näitleja Margus Groznõi teeb 2023.a suvel oma</p><p>esimese külalisrolli Piibe Teatris. Ta astub publiku ette nimitegelase Vallo Salumina juulis</p><p>Vargamäel etenduvas lavastuses “Issanda teener”. Saame tuttavaks.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdA0OazMcXmwZPhlklZ-_CRNWjShn_8bFe3Zgna_5x_TgS4_jwEK1yX7W_cCRMpxwPMOEDgGhcIqlzk_20DHUTAV5yOUFHhDgEBJIu_XlhAtzfn6Zd0CqkNB5Zl_-g_A_WHVqK9Qt2oc6Dw5qdC230M-6zd8NmgHXr3GLOqi4pMIKJE0rM3iCk9BZx/s1293/issanda_teener_veeb3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1293" data-original-width="1000" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdA0OazMcXmwZPhlklZ-_CRNWjShn_8bFe3Zgna_5x_TgS4_jwEK1yX7W_cCRMpxwPMOEDgGhcIqlzk_20DHUTAV5yOUFHhDgEBJIu_XlhAtzfn6Zd0CqkNB5Zl_-g_A_WHVqK9Qt2oc6Dw5qdC230M-6zd8NmgHXr3GLOqi4pMIKJE0rM3iCk9BZx/s320/issanda_teener_veeb3.jpg" width="247" /></a></div><br /><p></p><p><b>Sa oled lõpetanud Viljandi lavakooli, kas oled sellepärast tundnud ennast ka põlatuna?</b></p><p>Absoluutselt mitte. Rakvere Teater on Viljandi lõpetanutesse alati väga hästi suhtunud.</p><p>Millegipärast ei ole lavaka lõpetanud siia pidama jäänud. Viimane suurem seltskond, kes</p><p>lavakast tuli ja siia ka pidama jäid, olid Tarvo Sõmeri, Peeter Raudsepa ja Velvo Väli kursuselt.</p><p>Hiljem on neid tulnud ja on ka kiirelt läinud. Üllar Saaremets mainis kunagi, et ei tahakski</p><p>lavakast enam väga võtta näitlejaid. Mure on selles, et sellele tambile, mis meil siin on, väga</p><p>hästi vastu ei pea. Enam kui pooled etendused on väljasõitudega. See tähandab hommikul</p><p>proov, siis istud bussi, teed kuskil kultuurimajas etenduse ja bussiga tagasi. Ööseks oled</p><p>kodus, et siis hommikul proovi minna. Palju lihtsam on olla näiteks Draamateatris, kes eriti</p><p>välja ei sõida. Teed täissaalidele iga õhtu etendust ja poole tunni pärast oled kodus. See on</p><p>kindlasti hulga lihtsam.</p><p><b>Kust su teatripisik pärit on?</b></p><p>Ei teagi. Minu emapoolne suguvõsa on pigem arstid. Pärit olen ma Ahjalt. Lõpetanud Fr.</p><p>Tuglase nim Ahja Keskkooli, mis enam keskool ei ole, nagu maal kombeks. Ilus väike koht.</p><p>Sealt tehaks matkasid pikki jõge, Taevaskoda on sealt mõni kilomeeter. Ma olen maa poiss,</p><p>talus kasvanud, loomi karjatanud … Ei tea, kust see teater tuli.</p><p><b>Sul on kuninglik nimi – Groznõi. Kust see pärit on?</b></p><p>See on pärit vanausulistelt. Tsaariajal kiusati vanausulisi taga ja neid küüditati Peipsi taha ja</p><p>sealt mõne aja möödudes siis sattusid mõned neist Ahjale. See on vana staroveride nimi.</p><p>Tänapäeval mina selle usuga või liikumistega seotud enam ei ole. Juba minu vanaema rääkis</p><p>ainult eesti keelt. Minu kodus ei ole vene keelt räägitud, kuigi staroveride verd on.</p><p><b>Sa oled iga suvi teinud mõne rolli ka väljaspool teatrit. Mida see sulle annab?</b></p><p>See annab töö jaoks vajalikku värskust. Seal on võimalik kohtuda kolleegidega, kellega</p><p>igapäevaselt siin teatris ei kohtu. Ütleme nii, et kui oled 20 aastat kellegagi koos mänginud,</p><p>siis on temas üllatusi vähe ja tema arsenal ammugi tuttav. Hea on siis näha uusi inimesi ja</p><p>nende töövõtteid. Mis siin salata – ma olen päris õnnelik , et kadunud Roman Baskin kaasas</p><p>mind erinevatesse projektidesse, kus erinevad korüfeed on kohal olnud. See kogemus on</p><p>üüratu.</p><p><b>Sa mängid lavastuses “Issanda teener” kirikuõpetaja Vello Salumit. Tema jaoks oli Jumal</b></p><p><b>elav hing, mitte lihtsalt kujutlus. Kuidas on sinu suhe Jumalaga?</b></p><p>Nii usklik, kui Salum mina ei ole. Kuid ma ei ole ateist. Ma olen lapsepõlves neli aastat iga</p><p>pühapäev käinud pühapäevakoolis. Ma olen ristitud medotisti kirikus – voolavas jões.</p><p>Pastori roll on mulle tuttav, sest see on viimase paari aasta jooksul mul juba kolmas pastori</p><p>roll. Pastorite roll ühiskonna ühendajana ja inimeste õpetajana on olnud väga oluline. Seda</p><p>on vähe teadvustatud. Pastorid olid ka teadlased, kroonikud jne.</p><p><b>Kuidas sa valmistud rolliks, kus tuleb kehastada reaalselt elanud inimest? Kas see erineb</b></p><p><b>kuidagi teistest rollidest?</b></p><p>Ikka. Salumi puhul hakkasin otsima tema kohta materjali, et teada saada näiteks milline oli</p><p>tema kehakeel. Hakates rolli looma, siis saab läheneda mitut moodi. Mõnel on väike kõver</p><p>samm, peanõks või silmapilgutus, mis paneb sinu jaoks asjad paika. Salumi kohta on väga</p><p>vähe materjali. See on natuke isegi veider, arvestades tema rolli ajaloos.</p><p><b>Salumi ümber koondus noorte intelektuaalsete huvidega meeste ringkond. Salum ise</b></p><p><b>rääkis, et õige elamise viis on klooster, mis vabastab mehed pealetükkivast feminismist ja</b></p><p><b>naistele olulisest asjade maailmast. Kuidas sina sellesse suhtud?</b></p><p>Mehed ja naised ei pea kõiges ja kõikjal võrdsed olema. Mehed ja naised on erinevalt loodud</p><p>ja nad täiendavad teineteist. Seega ei saa nad teineteista päris edukalt hakkama. Kummalgi</p><p>on omad rollid, mis neile on antud. Seda nii tööalaselt, sest lihtsalt füüsiliselt ei ole paljud</p><p>tööd naiste jaoks võimalikud, kui kodus ka. Kuigi viimasel ajal on tehnoloogilne areng , kus</p><p>tööd teevad masinad ja inimene vaid juhib neid, hakanud soorolle ühtlustama. Mina arvan,</p><p>et looduse poolt inimestele antud soorollid võiks siiski rohkem säilida. Need piirid ei tohiks</p><p>hägusaks muutuda. Ma mõistan, et paljudele naistele on ajaloos liiga tehtud, kuid ma olen</p><p>ka kuulnud, et paljud naised siiski ihkavad olla naise rollis, mitte poolmees - poolnaine.</p><p><b>Miks peaks inimesed tulema juulis Vargamäele vaatama lavastust “Issanda teener”?</b></p><p>Selles lavastuses on üks väike alge või tuluke, mis 80ndatel süttis, sellel teel, mis viis Eesti</p><p>vabaduseni. Salumi sõnavõtud eesti kultuuri , keele ja rahvusluse teemadel olid väga jõulised</p><p>ja konkreetsed. Samal ajal ilmus ju ka 80 kiri. See tähendab, et midagi oli siis õhus. Siis</p><p>hakkasid inimesed mõtlema, et Eesti võiks vabaks saada. See oli protest venestamise vastu ja</p><p>vastuseis homo sovieticuse tekkimisele. Need tuuled hakkasid siis puhuma.</p><p><b>Mis sind õnnelikuks teeb?</b></p><p>Mind teeb õnnelikuks see, kui minu lähedastel läheb hästi ja neil on kõik korras – emal, isal,</p><p>lastel, kogu perel. See on kõige olulisem.</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-78673863045723823032023-02-28T13:49:00.002-08:002023-04-03T00:34:41.445-07:00Eestlase kultuuriruumist<p> Valimised
ja valmislubadused panevad inimese mõtlema vastuolude peale. Miks on
nii, et mõned ideed tunduvad olulised ja head ja teised sisutühjad
ja kasutud. Ometi võideldakse mõlemate eest raevukalt rusikaid
vastastikku rusikaid vibutades.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Seepärast
tuleb endale aeg-ajalt meelde tuletada, et Eesti on rahvusriik, mis
on sündinud eestlaste rahvuse , keele ja kultuuriruumi kaitseks.
Ilmselgelt sellest üheselt mõistetavalt tõsiasjast lähtuvad kõik
teised eesmärgid ja kokkulepped. Kuid ometi tõstavad vahel pead
jõud, kes väidavad, et ega siis ainult eestlastel pea olema eestis
hea elada. Ikka kõik on siia oodatud ja ikka kõigil peab siin hea
olema. Kas ikka peab? Kas peab Eestis hea olema elada ka neil, kes
eestlasi, tema keelt ja kultuuri ei austa? Ma arvan, et ei pea. Õigus
saada osa riigi hüvedest peab olema ikka ainult nendel, kes üheselt
mõistavad, et selle miljonilise rahva ainus võimalus ka tulevikus
eksisteerida on kompromissitu kaitse oma keele ja kultuuri eest.
Sulandudes ja kaitset lõdvendades kaovad keel ja kultuur kiiresti,
sest surve väljaspoolt on valutekitavalt tugev. Ometi imbuvad
sellest kaitsemüürist läbi ideed, mis kutsuvad üle
globaliseeruma, sest eesti keele ja kultuuriga ei ole maailmas midagi
peale hakata. Meie kultuuriruumi vaimne kaitsemüür peab olema
oluliselt tugevam kui sõjamasinatega mehitatud riigikaitse. Meie
riik võidakse ju vallutada, kuid kui meie vaimne kaitsemüür püsib,
siis jääme rahvana kestma. Kui langeb vaimne kaitsemüür, siis
kaob rahvus ja peale seda kingime oma rahvusriigi vabatahtlikult
esimesele soovijale.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mis
asi on siis eestlase kultuuriruum? Juri Lotman on öelnud: „Peale
individuaalse mälu on olemas meie kõigi ühine mälu – kultuur.”
Kultuuriruum on rahvuslik märgisüsteem, mis on kujunenud läbi
aastasadade. See salapärane märgisüsteem on lõpuni mõistetav
vaid siin sündinud ja selles ruumis kasvanud inimesele. Eks olete
kõik käinud välismaal ja tajunud, et ei mõista, miks mida vahel
millekski tehakse. Tihti on kuulda, kuidas mõned agarad
kultuurikandjad tungivad võõrasse kultuuriruumi ja hakkavad oma
kogemusest lähtuvalt õpetama, et kuidas asjad peaks käima ja kui
valesti elatakse. Eks oleme seda ka ise tajunud Euroopa tarkpeade
poolt, kes vahel oma rahva teadmatust eeldavad ka meilt ja siis
hakatakse õpetama, selle asemel, et vaikides hoopis meilt õppida.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Sellesse
rahvuslikku märgisüsteemi kuulub ka keel ja vaid keelt valdavatele
inimestele mõistetavad keelelised eripärad. Eks oleme kõik kokku
puutunud google translatega, kes ei mõista keele taga tema
tähendust. Nt tuleb mees tuppa ja ütleb: „Tuleb nagu oavarrest”.
Eestlane saab aru, et sajab tugevat vihma, kuid võõrkeelne arvab,
et mees kohtas päkapikku, kes tuli oa otsast. Oluline on teada ka,
kuidas öeldakse. Sama lause rõhuasetusi muutes võib muutuda ka
ütlemise sisu. Mina viskan nalja, aga keelt mitte mõistev inimene
solvub. Muidugi on keel elav instrument ja seepärast ka pidevas
muutumises. Pidevalt tuleb keelde juurde uusi sõnu või termineid ja
see on loomulik. Paljude tänasete igapäevaseid sünad on keelde
toodud keeleteadlaste poolt ja pole sugugi alati rahva poolt kohe
omaks võetud. Kuid täna me enam seda ei mäleta.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kultuuriruum
on terviklik süsteem. Lisaks keelele moodustavad kultuuriruumi
paljud pisikesed igapäevased harjumused. Kultuuriruumi osaks on ka
söömisharjumused. Mitte ainult meil söödavad söögid , vaid aeg,
millal mida süüakse ja kombed, kuidas süüakse. Kultuuriruum on ka
omavahelised suhted ja suhtlemised. Eestlane ei kipu võõrast
kallistama või suudlema ja me ei ole sellestpärast veel tundetud
või külmad. Eestlane ei kipu armastust avaldama. Armastust tuleb
märgata läbi väikeste märkide. Kõik see on võõramaalasele
võõrastav ja mõne jaoks kindlasti ka vale. Siis tuleb kuulus
välismaa psühholoog ja räägib , kuidas ennast avada. Milleks?
Õppigu parem märke märkama. Eks eestlane sellepärast ka metsa
kaitseks välja astub, sest mets on meie identideedi oluline osa.
Rahvana me ei kujuta ette olukorda, kus meil ei ole võimalust
tegeleda korilusega või minna metsa jalutama. Võimalus korjata
metsas seeni ja marju on enamusele maailmast mõistetamatu. Metsadega
koos võetakse suur tükk meie rahvuslikust eneseteadvusest ja selle
ees on vaid meile mõistetav hirm, mida välismaine ärimees ei saa
kunagi mõistma. Mulle meeldib Jaan Kaplinski kirjutatu: ”Me ei
saa leppida sellega, et inimene on nagu toru või torustik, kus peab
ajaühikust läbi minema aina enam ressurssi st peame tootma,
kulutama, ära viskama aina enam seda, mida loodusest saame. Nüüd
kulutame, laseme oma keha ja kodukeskkonna süsteemist läbi rohkem,
kui loodus suudab pakkuda.” Eestlase põhiolemuses on alati olnud
kokkuhoidlikkus ja Ameerika imporditud majanduskasvule rajatud
ühiskonnamudel pole meile kunagi päris omaseks saanud. Maa,
looduse, ja inimeste hävitamine kasumi nimel pole eestlasele
mõistetav ja tekitab mõistetavat viha. Meie kultuuriruumi
rünnatakse vaimselt ja see on meie rahvusele palju suuremaks ohuks,
kui mistahes pommid.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lõpetuseks
loomingust. Muidugi on ka kunstiline looming kultuuriruumi osa ja
lähtub nendestrahuslikest kogemustest. Nii on looming tihtipeale
mõistetav vaid samas kultuuriruumis elavatele inimestele. Looming on
rahvusliku kogemuse talletamine. Iga loominguline kunstiteos on elava
hetke jäädvustus, dokumentaalne jälg tänasest päevast ajalukku.
See on ka põhjus, miks peame rahvana oma loojaid hoidma ja looma
neile loominguks sobivad võimalused. Arhiivid talletavad meie
ajalugu, kuid kultuuriline looming paneb selle tuleviku jaoks elama.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Hoidkem
oma maad, keelt, kultuuri ja tema loojaid.
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-8708771504467149562023-02-28T13:48:00.002-08:002023-02-28T13:48:10.278-08:00SAGADI PARUNIÄRRA MÕRVALUGUDEST<p> </p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Jaanuari
lõpul toimunud Eesti kirjanduse nädalal räägiti väga palju
kirjanduse mälupaikadest. Need on siis reaalsed kohad meie ümber,
kus toimuvad kirjadusteoste tegevused. Omas mõttes olen jaganud
kirjanduse tegevusväljad kaheks. Esiteks kirjaniku enese elukeskkond
ja sellest tingitud mõjutused tema loomingus. Siin on heaks näiteks
Tõnu Õnnepalu, kelle kogu looming kulgeb tema elukohti mööda.
Lugedes Õnnepalu loomingut saame kiirelt teada, kus ta parasjagu
toimetamas on. Viimasel ajal ammutab Õnnepalu inspiratsiooni
Jõgevamaalt ja Luua Puukoolist. Mulle enesele meeldib väga ka
Aleksander Suumani luule, mis lisaks kohale on uue elu andnud ka seal
elanud inimestele. Miski ei ole tema luules juhuslik ja nii räägivad
luulelised jutustused vägagi täpselt külas elanud inimestest ja
nende omavahelistest suhetest. Mul oli õnn koostöös Toomas
Suumaniga teha tema isa luulest kirjanduslik põimik, mis tuleb
sügisel lavastamisele koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia
lavatudengitega. Õnn, et tuleb, sest algselt pidime seda tegema koos
Toomasega. Aga aeg tegi sellest hoopis teise näitemängu. Neist
tänasel päeval aktuaalsetest lugudest, mis kirjeldavad kaasaegset
maailma autori ümber, saavad kunagi ajaloolised romaanid ja
tulevased põlved uurivad neid kui dokumentaalseid materjale. Siin
meenub Jan Kausi miniatuuride raamat „Tallinna Kaart”, mis on
küll kaasaegne kirjandus, kuid loob oma tagasivaatelise sisuga
tänasele lugejale teatud Tallinna piirkondadest hoopis teistlaadi
nägemuse. Kaus kirjeldab seal oma tundeid ja nägemusi ja neid ei
saa võtta päris dokumentaalse tõena, kuid samas pole ühe inimese
mälestus ju kunagi ka vale. Vastandina võib välja tuua Eduard
Vilde „Prohvet Maltsveti”, mille eeltööna külastas autor
Maltsvetiga seotud kohti ja kirjutas üles tema kaasaegsete
mälestusi. Seega on ilukirjanduslik romaan siiski ka päris tugev
ajalooline dokument, sest koha, aja ja inimeste kirjeldused on seal
vägagi detailitäpsed ja tõepärased.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Siit
jõuamegi teise jaotuse juurde, milleks on ajaloolised romaanid.
Romaanid, mille kirjanduslik tegevus viib lugeja teise aega
kajastades teatud sündmusi läbi autori nägemuse. Kohe meenub
„Pirita kloostri viimased päevad”, „Mahtra sõda” , „Nimed
marmortahvlil” ja muidugi Indrek Hargla Tallinnas askeldava
apteeker Melchiori lood. Ajalooliste kriminaalromaanide, mille
tegevus toimub Eestimaal, hulgas on ka üks kurioosum ehk Jules Verne
„Draama Liivimaal”. Maailmakuulus kirjamees ei külastanud
kordagi Eestimaad, kuid ometi tõi oma romaani tegevuse Pärnu
lähistel asuvasse kõrtsi. Teda ajendas selleks Euroopa –
Peterburi vaheline maantee, kus liikus vägagi kummaline ja
suursugune rahvas ja kus on palju rahvast , siis seal võib alati
midagi juhtuda. Sealjuures on Verne Eestimaa kirjeldamisel detailides
vägagi täpne.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kirjanduse
tegevusväljadest on saanud läbi uuemal ajal ka turisminduse üks
harusid. Ka Eestimaal viivad mitmed turismifirmad soovijad
kirjandusteoste toimumiskohtadesse. Siin pole mõtet pikemalt rääkida
kooli kohustuslikest sihtkohtadest nagu Palamuse või Vargamäe, vaid
ka uuema kirjanduse jälgedest. Kohe meenuvad Vahur Afanasjevi
„Serafima ja Bogdan” või Paavo Matsini „Kongo tango”, mille
inspireerituna avati Tartus samanimeline kohvik, mille kujunduses on
kasutatud tsitaate romaanist. Seega kirjandust saab müüa ka
kirjandusväliselt.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Nüüd
olengi oma pika sissejuhatusega jõudnud viimastel aastatel Lääne
-Virumaale tugeva kirjandusliku jälje jätnud <b>Ain Küti Sagadi
paruni mõrvalugudeni.</b>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Käesoleva
aasta algul ilmus autorilt juba neljas raamat nimega <b>„Kolme
kaardi mõistatus”</b> antud sarjast. Tegelased on saanud
lugejatele eelnevatest raamatutest tuttavaks. Kriminaalseid lugusid
lahendavad Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, tema
mõisavalitseja Gerhard Wagner ja Annikvere mõisapreili Maria
Juliana von Nottbeck. Von Focki tegevuse ajendeiks on tema amet
meeskohtu eesistujana, mis kohustab teda segaseid lugusid paljastama.
Kolmes esimeses raamatus on ta seda ka vägagi eeskujulikult teinud.
Kuid neljandas raamatus kahtlustavad kohalikud mõisnikud von Focki
liigses agaruses ja tagakiusamises ja nii võetakse von Fock auväärt
ametist maha ja tagandatakse teiseks assessoriks. Südamevalu ajab
von Focki jooma ja rikub suhted sõpradega. Lisaks otsustavad
kohalikud mõisnikud talle vingerpussi mängida ja näidata, mis
tunne on, kui sind alusetult süüdistatakse. Kõik on valmis, et
möll võiks alata. Nagu oligi arvata läheb vingerpuss vett vedama
ja see, kes pidi teesklema surnut, tapetakse päriselt. Kõige
tõenäolisem süüdlane on Sagadi mõisavalitseja Wagner. Uus
meeskohta eesistuja, Idavere mõisnik Gernet, kõrvaldab von Focki
uurimisest, kuid see ei hoia von Focki tagasi, vaid annab hoogu
motiveeritult tegutsema. Möll läks lahti. Salapärased kaardid
sifreeritud kirjaga mõrvatu taskus tunduvad olevat mõrva
lahenduseks. Mõisnikud süüdistavad teineteist, kuid süüdlast ei
kuskil. Samuti ei ärka oodatud armastust preili von Nottbecki ja von
Focki vahel. Lugeja ootab seda juba ammu. Sisukokkuvõtteks olgu
mainitud, et kogu tegevuse ajendiks on atentaadikatse keisrile, kes
Virumaalt läbi sõidab. Õnneks hoitakse atentaat ära ja
paljastatakse ka süüdlased. Armastust ikka ei kuskil. See oli
sisust lühikokkuvõte.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Romaanil
on omad vead ja omad tugevused. Romaani tegelased on suhteliselt
üheplaanilised ja nende iseloomudest saab lugeja aimu vaid aimamisi.
Von Focki kohta annab autor vihje, et tal tekkisid joomahood, kuid
romaani käigus see ununeb. Von Nottbeck tundub olevat Von Fockist
sisse võetud , kuid suuremate tunneteni see siiski ei lähe.
Armastust ei ole ka teiste tegelaste vahel. Pigem on preilist autor
üritanud luua veidi sarkastilist ja humoorikat tegelast, kes
mõisniku tegevust kommenteerides pillub teravaid kilde. Samas ka
mitte väga teravaid ja naljad tunduvad romaanis kui piinlikud
täiendused, mis toimetaja palvel lisatud, et raamat ei oleks liiga
sünge. Ka romaani kõrvaltegelased on visandatud vaid
pealiskaudselt. Nii ei saa me päris täpselt lõpuni aru mõrvari
motiividest või tema tegevuse sügavamatest ajenditest. Autori
energia on läinud tegevuste kirjeldamisele ja nii on jäetud
tegelased lõpuni avamata. Samuti pole kõige tugevamad romaanis
leiduva dialoogid. Dialoogides puudub ajastule omane kõneviis ja
pigem on need tänased käibefraasid. Autor ei ole tegelastele andnud
eripäraseid kõneviise, mis avaks tegelase tausta. Olgu siis
eripärad linna ja maa-aadli kõneviisis. Kuigi tegevus toimub
Eestimaal, siis ei ole tegelaste hulgas eestlasi. Minu jaoks on see
romaani juures miinuseks, sest ühe mõisa juures mängisid
töölistest eestlased väga olulist rolli.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kuigi
autoril on Sagadi parunile veel palju juurde anda, siis on
romaanisarjal ka omad väga suured tugevused. Ain Kütt, kes
ajaloolasena töötab igapäevaselt Sagadi mõisas, on kirjeldanud
suurepäraselt ajaloolisi olusid ja sidunud ajaloolised faktid
ilukirjandusliku loominguga. Ootasin väga Sagadi mõisahärra uut
raamatut ja seda just ajaloolise tausta täpse ja nauditava
kirjelduse pärast. Mul oli võimalus mõni aeg tagasi külastada
loengut, kus Ain Kütt kirjeldas oma uurimistööd romaani tarbeks ja
rääkis juurde seda, mida romaanis kirjas ei ole. Pean ütlema, et
tegemist oli äärmiselt huvitava ettekandega ja kellel võimalust,
siis kindlasti võtke võimalusel aega Ain Küti loengut kuulata.
Ajalugu on ääretu varasalv lugusid, kus välja saab võtta just
need, mis hetkel päevakohased või enesele südamelähedased. Samas
saab iga ajaloolist sündmust esitada ka just autori soovidest
lähtuvalt ja nii võivad samast loost erinevad autorid teha sisult
täiesti erinevad ilukirjanduslikud teosed. Sagadi parunihärra
mõrvalood avavad u 200 aasta tagust elu Virumaa mõisates. Romaan
sarnaneb kroonikale, kus teatud olustikulised kirjeldused võib
romaanist välja tõsta ja eraldi vaadelda. Samas see ei kahjusta
romaani süzeed. Olgu näitena toodud Vinni stift ehk aadlipreilide
pansionaat. Kirjeldus, kuidas sinna satuti, milliseid eesmärke kool
omas, kuidas suhtusid kohalikud mõisnikud kooli või millised
ootused temale olid. See on täiesti eraldi käsitletav ja väga
huvitav lisa ajaloo kuivadele faktidele. Samuti kirjeldus, kuidas
toimisid postitee-äärsed kõrtsid, kes neid majandasid ja millised
kohustused neil olid. Sarnaseid kirjeldusi võib leida romaanist
mitmeid. Ajalooliste märkide ilukirjanduslikud avamised on kindlasti
Sagadi parunihärra mõrvalugude kõige tugevamaks küljeks.
Raamatus trükitud kaart romaanis nimetatud mõisate asukohtadega
annavad võimaluse need tänasel päeval läbi sõita ja viia end
romaani abil ajaloolisesse keskkonda.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Igal
juhul on Virumaa saanud juurde mitmeid kirjanduslikke sihtkohti, mis
tänu Ain Küti romaanidele on huviliste jaoks elama hakanud.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-79103452480811161272023-02-28T13:46:00.000-08:002023-02-28T13:46:01.570-08:00Erakondade valimeelsetest kultuuriprogrammidest<p><b style="color: #050505; font-family: inherit; font-size: 12pt;">Erakondade
valimeelsetest kultuuriprogrammidest</b></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Valimised
on tulemas ja tegin kodutööd vaadates läbi valimistel osalevate
erakondade ideed ja lubadused kultuurivaldkonnas. Laiendades võib
öelda, et kultuurielu sõltub suuresti riigi rahakoti suurusest ja
jagajate lahkusest. Seega suunad kultuurimaailmas võivad olla
vastavalt valitsevale erakonnale vägagi muutlikud. Kõige enam
pööratakse programmides tähelepanu kultuuri kättesaadavusele ehk
neile allikatele, mis tooksid kultuuri raha juurde. Näiteks: et
Eesti filmidel oleks mitmekeelsed tõlked ja nad leviks
digiplatvormidel, et eesti kirjandus ja muusika jõuaks maailma jne.
Muidugi lubavad kõik hoida traditsioone, nagu laulupidu. Kõige
mahukamad kultuuripoliitika programmid olid Reformierakonnal, Eesti
200 ja Rohelistel. Kõige enam pöörduvad otse loomeinimeste poole
sotsiaaldemokraadid. Kultuuri rahvusluse ja riigi alusena mainib
Isamaa. Samas ei lubanud ükski, et raskete aegade saabudes ei ole
kultuur esimene, kellelt raha ära võetakse. Siiski saaks igast
programmist parema välja võttes koostada Eesti tuleviku jaoks väga
hea kultuuriprogrammi. Ainus küsimus on, et kuidas panna erakonnad
ühiselt võitlema eesti kultuuri pikaaegse kestmise eest ja et
võetaks arvesse ka nende erakondade mõtteid, kes riigikogusse ei
pääse. Edetabelit otseselt koostama ma siin ei hakka, aga mina
annaks oma hääle rohelistele. </span></span></span>
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Lisan
erakondade kultuuriprogrammide kokkuvõtte. </span></span></span>
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">SOTSIAALDEMOKRAADID</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Pöörab
palju tähelepanu inimestele kultuuris ja nende hakkama saamisele.
Paremad palgad, suuremad toetused, ravikindlustus jne. Ilus lause
programmist</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;">„<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;"><i>Kultuur
teeb meist eestlased ja hoiab meie vaimset tervist kriisiaegadel.”</i>
</span></span></span>
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">ISAMAA</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Rahvus-idealistlik
tuleviku nägemus. Seab ainsana kultuuri rahvuse säilimise
mõõdupuuks. Lisaks on palju juttu keelest ja keele tähtsusest
rahvuse säilimisel. Jutt on siiski ilma suuremate originaalsete
lubadustega. Võimeline tegema teistega koostööd, sest on palju
kattuvusi. Ilus lause: </span></span></span>
</p>
<p align="left" style="font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;">„<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;"><i>Perekonnas
omandatud keel, kultuur, väärtused, ellusuhtumine ja hoiakud
moodustavad identiteedi baasosa.”</i></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"> </span>
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">PAREMPOOLSED</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Ei
suutnud programmist leida kultuuri kohta ainsat sõna. Üleüldse on
nende programm kehvasti esitletud. Raske leida otsitavat. </span></span></span>
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">REFORMIERAKOND</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Keskendub
suuresti digikultuurile ehk eestikeelse kultuuri kättesaadavusele.
Tähtsustab loomemajanduse ja intellektuaalse omandi osa üldise
majanduse taustal. Loomemajandus õigete investeeringute korral võib
olla väga tulutoov ja kindlasti majandaks ennast ise ära. Ilus
lause : <i>„</i><i>Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti
keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil
tehnoloogilistel platvormidel.”</i></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">EKRE</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Ainus
lause : <i>„</i><i>Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti
algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse
eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii
põhikoolis kui ka gümnaasiumis.” </i> Tore.</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">KESKERAKOND</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Paljusõnaline
, täis mitmeid väikseid lubadusi, mida ellu viia. Samas oleks
sellised võinud nad ammu ära teha nt tasuta muuseumipühapäevad,
suurem kultuuriranits lastele, filmilinnak jne. Puudub suurem plaan.
Sponsorluse osas lubavad algatada maksudebati, selle asemel, et
koheselt toetused kultuuri heaks ehk sponsorlus vabastada
maksudest. Ilusat lauset polegi välja tuua. </span></span></span>
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">EESTI200</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"> <span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Ma
arvan, et kõige mahukama kultuurilise programmiga. Seavad
aluspõhimõtteks Jakob Hurda öelda: <span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="color: #595879;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;">„</span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Inter;"><span style="background: #ffffff;">Kui
me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“</span></span></span><span style="color: #595879;"><span style="font-family: Inter;"><span style="background: #ffffff;">
</span></span></span></span>Maalivad ilukirjandusliku pildi, milline
peaks Eesti kultuuriruum olema 2035 aastal. Mainivad ainsana
viipekeele tähtsust. Ilus lause: „<i><span style="text-decoration: none;">Kultuuripoliitika
märksõnad järgneval neljal aastal on digitaalsus, mitmekesisus ja
rahvusvahelisus.”</span></i></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">ROHELISED</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="color: #050505;"><span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: small;">Pole
neistki midagi arvanud, aga programm väga põhjalik ja rohelisest
maailmast lähtuv. Ka kultuur on roheline ja plasttopse üritustel ei
ole. Palju juttu pärandkultuurist ja looduse ja kultuuri koosmõjust.
Mainivad põlisrahvaste tähtsust Eestis. Kultuur on oluline osa
riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi
loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis
riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel
väärtustel põhinevat ühiskonda. Ilus lause: „<i>Reguleerime
põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste
rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse
sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel
aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.” </i>Ootan.</span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-63652764984944591142023-02-21T15:03:00.003-08:002023-02-22T09:52:59.781-08:00Kultuurilubadused 2023<p> </p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: medium;"><b>Sotisaaldemokraadid</b></span></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><i>Palju ilusaid
mõtteid ja ongi õiged ja head, kuid fookust ei ole.</i></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">4. ELUJÕULINE JA
AVATUD KULTUURIRUUM</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">4.1. Kultuur püsib
inimestel – loojatel ja kultuuris osalejatel Kultuuri ülesanne on
ühtaegu hoida eestlust, toetada avatud ja salliva ühiskonna
kujunemist ning aidata käia kaasas muutustega maailmas. Eesti
kultuur püsib pühendunud loomeinimestel ja kultuuritöötajatel.
Nagu iga teine töötaja, vajab ka kultuuritöötaja palgastabiilsust
ja sotsiaalseid tagatisi. Kultuur peab olema kättesaadav inimese
kogu elukaarel, sõltumata inimese elukohast, vanusest, päritolust,
erivajadusest, sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Kultuur teeb
meist eestlased ja hoiab meie vaimset tervist kriisiaegadel. •
Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis
võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris,
kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel. • Kolmekordistame
kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades
seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust. •
Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti
keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega
kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe. •
Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja
pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame
töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal. • Jätkame
palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja
rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk
kultuuritöötajatega võrdsel tasemel. • Tagame kunstniku- ja
kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning
rakendame filmirežissööri- ja heliloojapalga süsteemi. •
Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad
annetused maksuvabaks. • Tõstame laenutushüvitisi ning
indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja
illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest. •
Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame
kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu. •
Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris
enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt
kui ka digitaalselt. • Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja
teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame
rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude
loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks. •
Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele
ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame
mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel. •
Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud
koolitundidesse. • Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja
suurendame kompetentsust. • Kohustame rahvusvahelisi
voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame
globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel. • Vähendame
kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<b>PAREMPOOLSED</b></p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Nende programmist
sõna kultuur või mõnel muul moel ei leidnud</p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><b>ROHELISED</b></p><h2 class="western" style="font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 20pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #252525;">5.
Kultuur</span></span></b></span></span></span></h2><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal;"><span style="color: #666666;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b>Me
vajame ühiskonnahüpet, kultuurilist muutust, mis aitaks meie
inimestel hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie kultuuripärandis
on olemas väärtusruum, mida on vaja taaselustada, et taastada
inimese ja looduse kooskõlas toimimist. Kultuur ja loovus saavad
aidata meil ületada ees ootavad kriisid.</b></span></span></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal;"><span style="color: #666666;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b>Kultuur
on meie identiteedi kandja. Nii meie kultuur kui ka meie identiteet
on mitmekesised ja rikkad, ühendades põliseid ja kaasaegseid
lõimi. Meil tuleb hoida nii kultuurilist kui looduslikku
elurikkust. Kultuuriline elurikkus teeb meid tugevamaks.</b></span></span></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal;"><span style="color: #666666;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b>Tänapäeva
ühiskonna keerukus nõuab hariduse kõigi astmete ja liikide ning
teadus- ja kunstiloome sidusust. Loovad ning haritud inimesed on
innovaatilised kõigis ühiskonna arengusuundades.</b></span></span></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal;"><span style="color: #666666;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b>Jõustame
loomingulisi tegevusi kõigis kultuurivaldkondades ning kihtides, sh
põliskultuur, pärandkultuur, rahvakultuur, professionaalne
kultuur, maailmatasemel algupärandite loomine, kaasaegne
rahvakultuur ja digitaalsed loomelahendused.</b></span></span></span></span></span></p><h3 align="left" class="western" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; padding: 0cm; text-transform: uppercase;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 9pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #333333;">5.1.
PÄRANDKULTUUR</span></span></b></span></span></span></h3><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">1.
Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning
kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas
kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja
kasutusvõimaluste laiendamist.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">2.
Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja
pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri
sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">3.
Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt)
kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning
hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks
kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">4.
Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele
maksusoodustusi ja toetusi.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">5.
Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam
panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes
pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse,
sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">6.
Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka
põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed,
sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja
tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma
kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna
sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja
lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti
seal nende kodukandis maailma parima hariduse.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">7.
Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike
tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">8.
Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja
säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma
talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">9.
Edendame loodus- ja kultuuriturismi.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">10.
Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle
kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult
UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud
laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise
järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite
ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">11.
Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete
loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse
sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel
aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">12.
Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu
maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu
Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline
mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame
kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud
tervikuna.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">13.
Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe
vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit
senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega.
Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste
tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone,
elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka
rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">14.
Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi,
loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste
läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist.</span></span></b></span></span></span></p><h3 align="left" class="western" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; padding: 0cm; text-transform: uppercase;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 9pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #333333;">5.2.
PÕLISRAHVAD</span></span></b></span></span></span></h3><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">1.
Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks
osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja
kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad
suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">2.
Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab
hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku
loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma
elurikkusest.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">3.
Tunnustame põlisrahvaid Eestis, kes end põlisrahvana
määratlevad ja kellel on usaldusväärne esindusinstitutsioon
(näiteks Seto Kongress).</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">4.
Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja
suuremat kasutamist avalikus ruumis.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">5.
Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena,
lõpetades nende kohtlemine murdekeele või piirkondliku erikujuna.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">6.
Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid
tarbimisühiskonna poolt ohustatud – parandamaks nende
väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende
vahel.</span></span></b></span></span></span></p><h3 align="left" class="western" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; padding: 0cm; text-transform: uppercase;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 9pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #333333;">5.3.
KULTUUR JA LOOVUS ÜHISKONNAS</span></span></b></span></span></span></h3><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">1.
Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja
rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks
on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt
mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">2.
Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua
tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste
loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi
kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame
loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">3.
Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse
võimalusi.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">4.
Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja
kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine
kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast,
erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või
muudest tingimustest.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">5.
Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400
eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada
kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste
tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">6.
Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate
ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust
saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja
kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse
kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde
ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist
(laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed).</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">7.
Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb
tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra
eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond)
tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">8.
Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks
peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">9.
Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!” Meile
on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste
tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks
ettevõtluse alustamiseks.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">10.
Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema
ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka
heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki
kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada
vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide
probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise
suunas.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">11.
Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt.
Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate
vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide
kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada
kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda
sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">12.
Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali
ridadelt riigieelarvesse.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">13.
Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi
kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit,
mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning
keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on
kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning
toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame
ligipääsetavusega.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">14.
Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv.
Toetame restaureerimisalast haridust.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">15.
Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse
elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja
visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval
ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate
õiglaseks tasustamiseks.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">16.
Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast
teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja
vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist
loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja
hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">17.
Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses.
Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate
ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning
füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">18.
Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava
disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse
suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel
erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh
abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning
infoteenuste pakkumisel.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">19.
Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja
toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist,
eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame
kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste
väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini
põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame
kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust
kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike
kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">20.
Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning
demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast
käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste
kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi
usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel
põhinevat ühiskonda.</span></span></b></span></span></span></p><h3 align="left" class="western" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; margin-bottom: 0cm; margin-top: 0cm; padding: 0cm; text-transform: uppercase;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 9pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #333333;">5.4.
EESTI KEELE KAITSE</span></span></b></span></span></span></h3><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">1.
Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada.</span></span></b></span></span></span></p><p align="left" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: none; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; margin-bottom: 0cm; padding: 0cm;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Nunito, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif;"><span style="font-size: 8pt;"><b><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial;"><span style="color: #666666;">2.
Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele
eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis,
veebikeskkonnas kui ka mujal.</span></span></b></span></span></span></p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
</p><p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><b style="font-size: large;">ISAMAA</b></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><i>Rahvus-idealistlik.
Seab kultuuri rahvuse säilimise mõõdupuuks</i></p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">EESTLUS eesti keel,
haridus, teadus, sport, kultuur Rahvuslus tähendab õigust säilitada
ja kaitsta eestlust, Eesti iseseisvust, eesti keelt, kultuuri ja
tavasid. Rahvuslus põhineb kõigi rahvaste õiguste ja kultuuri
austamisel. Eesti keele säilimiseks kultuurkeelena on oluline
edendada eestikeelset kõrgharidust ja teadust. Õppekeel
lasteaedades ja üldhariduskoolides peab olema eesti keel. Peame
oluliseks mitmekesiste kultuurivõimaluste arendamist ja
rahvusvahelist koostööd. Perekonnas omandatud keel, kultuur,
väärtused, ellusuhtumine ja hoiakud moodustavad identiteedi
baasosa. Mida edasi, seda enam hakkavad identiteeti mõjutama
lasteaed, kool, huvitegevused, sõpruskond ja meedia. Akadeemik Oskar
Loorits toonitab, et isiku väärtuse ja kaalu ühiskonnas määrab
esmajoones tema vaimne selgroog, maailmavaade ja iseloom. Eestluse
edasikandmise aspektist muutub määravaks rahvuslike hoiakute,
püsiväärtuste ja konstruktiivse maailmatunnetuse edasiandmine kogu
haridustee vältel eakohases vormis. Üleilmastuvas maailmas
orienteerumist ja enese määratlemist toetab religiooniõpetus.
Eestluse elujõu hoidmise kõrval toetub haridusele ja teadusele ka
ühiskonna sotsiaalmajanduslik võimekus ja inimese isikliku
eneseteostuse edukus. Hea haridus avab noortele parimad eeldused
edukaks tulevikuks. Edu tähendus ei ole kitsalt
vertikaal-hierarhiline, vaid on seotud inimese isiklike eelduste
parima võimaliku rakendamisega karjääriplaneerimise ja elukestva
õppe kaudu.</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"> Hariduse kvaliteet
toetub õpetajale. Isamaa väärtustab õpetajat ning seisab selle
eest, et ta oleks hästi tasustatud, kõrgelt kvalifitseeritud ning
tunneks end tööl turvaliselt ja ühiskonnas lugupeetult.
Teadussaavutuste jõudmine kõigini ka eesti keeles, kultuuri
kättesaadavus ning head loomevõimalused autoritele kannavad edasi
meie emakeelt ja kultuuri. Tegusad, haritud, motiveeritud ja
rahvuslikult meelestatud inimesed tagavad ühiskondliku heaolu ja
eesti rahvuse püsimise läbi aegade. Isamaa: • viib lõpule
ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, •
tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest
palgast, • eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate
palgatõusuks, • tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja
majanduses lisaväärtuse loomiseks teadusja arendustegevuse ja
innovatsiooni rahastamise koostöös erasektoriga 3% SKT-st, •
võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest
4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril
2-kordseks, • sätestab keeleseaduses täiendavad eesti keele
nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike
omavalitsuste volikogudes, • parandab kultuuri kogemise võimalusi
üle Eesti, toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust ning tagab
professionaalsetele autoritele loomevõimalused, • jätkab
loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, • teostab
Eesti kultuuritaristu auditi, eesmärgiga olemasolev taristu
kaasajastada, • korraldab laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><b>EKRE</b></p>
<p style="font-weight: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<i>Olematu</i></p>
<p style="font-weight: normal; line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</p>
<p style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span face="Trim, sans-serif"><span style="font-size: medium;"><span style="color: #3f444c;">Toetame
senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti
ja muusika edendamist. <b>Viime sisse eesti kultuuriloo kursused</b>
ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka
gümnaasiumis.</span></span></span></span></p>
<p style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal;">
<br />
<br />
</p>
<p><b>REFORMIERAKOND</b></p>
<p style="font-weight: normal;"><i>Keskendub suuresti digikultuurile
ja loomingu majanduslikuole väärtusele</i></p>
<p>Reformierakonna eesmärk on selline ühiskonnakorraldus, kus eesti
keele ja kultuuri säilimine ja areng oleks tagatud läbi aegade.
Leiame, et selle tagatiseks on demokraatlik rahvusriik kui
ühiskondliku organisatsiooni kõrgeim vorm. </p>
<p style="border: none; padding: 0cm;"><b>Eesti keel on kultuuri
olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada
teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel. </b></p>
<h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;">Loomevabadus</h2>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Kunstilisele
väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Loomevabadust ei suunata ega
raamistata riikliku poliitikaga ega selle rakendamisega. Eestis ei
ole kohta riigikunstil.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Riik
toetab kultuuriloomet.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Loomevabadus tähendab ka
võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele
tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine
peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on
Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Teosed
on intellektuaalne omand ja neid tuleb kohelda kui iga teist omandit.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Autoritel on õigus oma
teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma teoste kasutamise
eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema
õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste
avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu). </p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Kultuuri
säilimiseks ja arendamiseks on vajalik optimaalne hulk
institutsioone.</strong></span><span style="font-weight: normal;">Kultuuriinstitutsioonid peavad
oma tegevuses olema vabad. Valdavalt peavad nad tegutsema
eraõiguslike isikutena, mida riik vajadusel toetab.</span></h4>
<h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;">Kultuuripärandi
hoidmine</h2><h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="font-size: small; font-weight: normal;">Muinsuskaitse
peab muutuma rahvuslikuks väärtushinnanguks ja liikumiseks, mitte
olema üksnes riigi institutsioon.</span></h2><h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="font-size: small; font-weight: normal;">Riigi Muinsuskaitseamet peab
olema inimtegevust nõustav ja abistav ametkond, millel on ka piisav
ja efektiivne riikliku järelevalve funktsioon. Kodanikuühendused
peavad kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja
võtma suuremat vastutust. Seda on võimalik saavutada riigi poolt
sõlmitavate halduslepingutega.</span></h2>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Kultuuriväärtused
peavad olema inimeste kasutuses.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Ehitiste ja rajatiste kaitse ei
saa seisneda nende sihipärase kasutamise tõkestamises. Mälestisi
saab tulevastele põlvedele säilitada kõige paremini siis, kui nad
on inimeste kasutuses, mis eeldab ka mõistliku tasakaalu leidmist
nende säilitamise ja kaasaja vajadustele kohandamise vahel. </p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Muuseumid
peavad olema nii teadusasutused, kultuuripärandi säilitajad,
haridusasutused kui ka elamuskeskused.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Eesti muuseumid on teinud
viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel
peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama
eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Riik
toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke
kultuuriruume.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Eesti piirkondlikud
kultuuriruumid ja keelemurded on lahutamatu eesti kultuuri osa ning
vajadusel tuleb neid läbipaistval moel toetada. Samuti väärivad
toetust rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada ja arendada
püüdvad kodanikeühendused. </p>
<h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="font-size: small;">Kättesaadav
ja ligipääsetav kultuur</span></h2>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Arendame
loomemajandust.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Pelgalt majanduslike võimaluste
puudumine ei saa olla eneseväljenduse ainsaks takistuseks.
Loomemajandus peab aitama luua uusi teoseid ja võimaldama loojatel
kunstilise eneseväljenduse abil toime tulla.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Teosed
peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Kättesaadavus ei pea tähendama
tasuta kasutusvõimalusi. Turutõrgete korral on teoste
kättesaadavuse toetamine nii organisatsiooniliste kui ka rahalise
toetusega igati õigustatud. Autorite õigused peavad sealjuures
olema kaitstud. Tasuta kultuuri- ja spordiürituste puhul peavad riik
ja omavalitsused alati kaaluma ettevõtjate õigustatud huve turgu
sekkumisel. Juurdepääs peab olema tagatud ka erivajadustega
inimestele.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Teoste
digiteerimine on hädavajalik ja seda tuleb arendada.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Nii säilimise kui ka
kättesaadavuse seisukohast on teoste ja muude kultuuriväärtuste
digiteerimine hädavajalik. Samas tuleb hinnata selle tööga
kaasnevaid kulusid ja nende suhet taotletava eesmärgiga. </p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Arendame
Kultuuriranitsat.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Kultuuriranits on toetusmeede
põhikooli õpilastele, et tagada igale lapsele kultuurielamus.
Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada
õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud
kultuurivaldkonnas pakutavat.</p>
<h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Digitaalne
kultuur</strong></span></h2>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Riigi
digitaalse taristu areng peab toetama kultuuriloomet.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Ühenduste ja intellektuaalse
tehnoloogia (sealhulgas tehisintellekti) arendamisel peavad riik ja
ülikoolid arvestama kultuuriloome vajadustega. </p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Globaalsetel
platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka
eesti keeles.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Ülemaailmse leviga platvormid
(näiteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid
võimaldavad järjest enam ka sisu tõlkeid kasutaja keeleruumi
vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide
väärtusliku sisu kättesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Eestis
elamine ei tohi olla takistuseks ligipääsule digitaalsele
kultuurisisule.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Riik peab senisest jõulisemalt
kaitsma oma kodanike õigust võrdsele ligipääsule teostele, mida
piiriüleselt digitaalselt levitatakse. Juhtumid, kus teoste
levitamise territoriaalsed õigused Eesti osas on Eesti loata
võõrandatud kolmandate riikide asutustele või äriühingutele,
peavad olema välissuhtluse tähelepanu all ja vaidlustatud. Eesti ja
Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja
programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome
territooriumil.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Paremini
tuleb kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Euroopa Liidul on mitmeid
digitaalse kultuuri arendamiseks mõeldud rahastamisallikaid, mida
Eestis kasutatakse tagasihoidlikult, kuna teave nende võimaluste
kohta puudub või ei levi. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb
senisest oluliselt paremini tutvustada ja selleks saab luua eraldi
digitaalse keskkonna.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Toetame
eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning
muudame filmide tagasimaksefondi reeglid paindlikumaks.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Kehtiv rahastuse mudel ei
arvesta filmitootmise pikka protsessi, seetõttu muudame
tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Samuti soovime
suurendada eestikeelsete filmide tootmise rahastamist, kaasates
Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.</p>
<h2 class="western" style="border: none; padding: 0cm;">Riiklikult
tähtsad kultuuriehitised</h2>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Lahendame
Rahvusooper Estonia teatri töötingimused.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Tuleb jõuda kokkuleppele,
kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks
tegevuseks vajalike tingimuste küsimus.</p>
<h4 class="western" style="border: none; padding: 0cm;"><span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><strong>Kultuurkapitali
poolt riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamine peab olema
paindlik ja mõistlik.</strong></span></h4>
<p style="border: none; padding: 0cm;">Kultuurkapitali nõukogu peab
olema vaba iseseisvalt otsustama rahaeraldiste üle. Muutuvates
tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus
otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda
poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud
keskkond seda tingib.</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">KESKERAKOND</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><i>Paljusõnaline ,
täis väikseid asju. Need oleks võinud nad ammu ära teha.
Sponsorlus eosas lubavad uurida, selle asemel , et anda
maksuvabastus. </i>
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">KESKERAKOND PEAB
VAJALIKUKS: KULTUUR ■ Arendada koostöös omavalitsustega
maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks
ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt
olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist
Kärdlasse. ■ Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja
Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile.
Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste
toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone. ■
Toetada Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse
arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse
läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna
professionaalide tööhõivet. ■ Laiendada Kultuuriranitsa
programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel
lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda
kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende
perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.
■ Toetada kultuurivautšerite kasutusele võtmist.
Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse
raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut. ■
Täiendada teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste
korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.
■ Laiendada “Muuseumipühapäeva” programmi kõikidesse
omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta
sissepääsu muuseumidesse. ■ Toetada professionaalse kõrgkultuuri
püsimist ja arengut ning loomemajandust. ■ Kindlustada kultuuri
riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetada Eesti kultuuri ■
tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel. ■
Tugevdada vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid,
tagamaks neile ravikindlustus. ■ Algatada kultuuritöötajate
tööandjapensioni seadustamine. ■ Soodustada kultuuri rahastamise
erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse
suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi. ■
Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu,
tagamaks väärikam loometöö tasu. ■ Anda hoogu raamatukogude
digivõimekuse parandamisele ning suurendada koostöös
omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti
kultuuritöötaja palgamiinimumini. ■ Suurendada teavikute
soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik
kirjandust.
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">EESTI 200
</p>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Muinasjutuvestjad.
Palju unistusi</p>
<h2 class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">KULTUUR</span></b></span></span></span></h2>
<h5 align="left" class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 120%; margin-bottom: 0.25cm; margin-top: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">EESTI
LUGU: IMEPISIKESE RAHVA KULTUUR, MIS ON ÜLE MAAILMA TUNTUD</span></b></span></span></span></h5>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Jakob
Hurt ütles enam kui saja aasta eest: „Kui me ei saa suureks
rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“ Saagem siis! Mitte
kunagi ei ole Eestil olnud selleks paremat võimalust kui tänapäeval,
kui meil on oma riik ning kui meie keel ja kultuur arenevad. Selleks
pakub üha uusi võimalusi digiajastu. Praegusajal on rahvuskultuuri
jätkusuutlikkus suuresti seotud võimega globaliseeruvas
virtuaalmaailmas ellu jääda, kuid meie eesmärk ei peaks olema
mitte pelgalt ellu jääda, vaid luua midagi enamat, luua
virtuaalruumist eesti kultuuri võimendi!</span></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Saja
aasta pärast on meie rahvakild enam-vähem sama suur kui praegu,
kuid meie kultuur saab olema mitu korda suurem ja nähtavam. Eesti
võtab sihi saada kultuuri eksportivaks maaks ja loometööstusest on
kujunenud Eesti üks olulisimaid majandusharusid. Elujõuline eesti
kultuur ühendab eestlasi ja teisi Eestis elavaid inimesi, eesti
kultuur on maailmas tuntud ja järgitud. Koos e-riigi ja teadusriigi
kuvandiga on Eesti maailmas tuntud kui paljusid maailma elanikke
kõnetava kultuuriga ühiskond. Eesti keel ja kultuur säilivad vaid
siis, kui me suudame nende positsiooni kindlustada globaalselt, mitte
üksnes siin, Eestimaal. Kui me suudame inimesi üle maailma panna
kuulama meie loodud muusikat, vaatama meie tehtud filme, lugema meie
kirjutatud raamatuid, külastama meie loodud festivale ja ehitama
meie kujundatud maju, siis säilib vaid meile, eestlastele, omane
maailmatunnetus ja selle väljenduskeel. Nutika Eesti kultuur on
digitaalne, sest selle kaudu jõuame me ka kõigi sadade tuhandete
eestlasteni üle kogu maailma. Tuleviku Eestis on autoritele tekkinud
uued ja laiemad võimalused loominguga tegelemiseks,
kultuurikogemused on mitmekesistunud ning Eesti rikkalik
kultuuripärand on hästi hoitud.</span></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eesti
riigil on eriline vastutus eesti keele arendamise ja keelekeskkonna
kujundamise eest. Eesti kultuur kannab eesti keele vaimu ja on
eestikeelne. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti
keel on eesti keele esinemiskuju. Eesti keel, tema murded ja selles
keeles väljendatud tähendused esindavad globaalsel 21. sajandil
eestlaste identiteeti ja väärtusi. Väiksearvulise hulga
rääkijatega, kuid ometi väga laialdaselt kasutatav eesti keel
alates maailmatasemel tippteadusest ning lõpetades
infotehnoloogiarakendustega hariduses ja igapäevaelus on väike ime,
mille Eesti peab endale looma. Keele arengu seisukohalt on väga
oluline hoida aktiivses kasutuses ka keerulisemat eesti teaduskeelt.
Tuleviku Eestis on nüüdisaegsete digitehnoloogia arenduste abil
loodud eesti keelele võimalused olla globaalne suhtluskeel, nii et
eesti keeles saab hõlpsasti hakkama kõikjal maailmas.</span></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Ehitame
Eestit, kus kultuur ja haridus käivad käsikäes: kultuurihariduse
integreerimine elukestvasse õppesse ei ole siinkohal ainult osa
õppetegevusest, vaid see toetab ka tuleviku tööturu ühte
võtmeoskust: loovust ja ettevõtlikkust, mille arendamise on Eesti
200 seadnud prioriteediks. Kultuur on lõimitud nii haridus- kui ka
majandusprotsessidesse, sest mida suurema kaaluga on kultuur ja
kultuuritegevus ühiskonnas, seda suurem on selle ühiskonna
majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni võimekus. Eesti peab
kujunema riigiks, kus majanduslik ja kultuuriline mõtteviis on
põimunud ning kus kultuuri ei nähta kui meeldivat esteetilist või
emotsionaalset kaupa, vaid kui majanduse jaoks tähendusi loovat elu
osa.</span></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Lennart
Meri on öelnud, et eestlus peab olema kui globaalne küla.
Väljaspool Eestit elab poole Tallinna jagu inimesi. Suur osa neist
on põgenike järglased, kes alustasid oma elu võõrsil nullist.
Selle kõige kõrval jätkus neil aega ja tahet võidelda Eesti
taasiseseisvumise eest. Teine arvestatav osa globaalsest
eestlaskonnast on inimesed, kes on leidnud välismaal armastuse või
töö</span></span></span></span></p>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eesti
200 lähtub põhimõttest, et 21. sajandi eestlus on globaalne. Meie
rahvuskaaslased võõrsil on meie suursaadikud. Riik peab globaalseid
rahvuskaaslasi kaasama otsustusprotsessidesse ja võtma suurema rolli
globaalse eestluse toetamisel. Me peame toetama senisest rohkem oma
globaalsete rahvuskaaslaste eesti keele õpet, kultuuriüritusi ja
noortevahetusi. Ka kodakondsusseadus peab arvestama globaalsete
eestlastega. Globaalse eesti rahvana oleme üheskoos tugevamad.</span></span></span></span></p>
<h3 align="left" class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 120%; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">PIKK
PLAAN AASTANI 2035</span></b></span></span></span></h3>
<ol>
<li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Teeme
globaalsest virtuaalruumist eesti kultuuri võimendi. Toetame eesti
kultuuri digiteerimist ja uute väljendusvormide arengut. Toetame
eesti kultuuri eksporti kogu tema laias väljendusareaalis filmist
muusikani ja kujutavast kunstist rahvakunstini. Eesti kultuuri
nähakse kui ühiskonna ja majanduse arengu mootorit ning
kultuurivaldkonna rahastust käsitletakse kui investeeringut, mitte
kui kuluartiklit riigieelarves. Loome eesti kultuuri ambitsioonika
ekspordikava.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Soodustame
eestikeelset kultuuriloomet ja teadust, toetades muu hulgas Eestisse
tulevate välistalentide eesti keele õpet ning eestikeelseid
teadusväljaandeid.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Toome
kultuuritööstusse, -haridusse ja -tegevusse rohkem ressursse.
Erainvesteeringud ja metseenlus kultuuris on laialt levinud ning see
on tehtud majanduslikult atraktiivseks. Riik väärtustab ja
soodustab kultuuri- ja sporditegevuses osalemist (laulu- ja
tantsupidu, rahvaspordiüritused jne).</span></span></span></span></p>
</li></ol>
<h3 align="left" class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 120%; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">TEGEVUSKAVA
JÄRGNEVAKS VALITSEMISPERIOODIKS</span></b></span></span></span></h3>
<p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Kultuuripoliitika
märksõnad järgneval neljal aastal on digitaalsus, mitmekesisus ja
rahvusvahelisus.</span></span></span></span></p>
<h4 align="left" class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 120%; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">DIGITAALSUS</span></b></span></span></span></h4>
<ol>
<li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Loome
digikultuuri arenduskeskuse. Vaatamata Eesti eduloole e-valdkonnas
puudub praegu riiklik tugi- ja arendustegevus digikultuuri
valdkonnas. Digikultuuri arenduskeskus ajakohastab Eestis pakutavat
kultuurikogemust. Samuti peab digikultuuri arenduskeskus Eesti
rikkalikule kultuuripärandile looma parema juurdepääsu ning
nähtavuse. Avatud, kergesti leitav ja aktiivses kasutuses olev
kultuuripärand on hästi hoitud kultuuripärand!</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eestist
saab esimene riik maailmas, kus kõik riigis toimuvad olulisemad
kultuurisündmused on saadaval koos kirjeldustõlkega
(vaegkuuljatele ja -nägijatele mõeldud lisafunktsiooniga).</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Arhiivide
ja mäluasutuste kogud on digiteeritud ning kasutajasõbralikult
kättesaadavad.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Arendame
välja Eesti digiraamatukogu, kus teeme kättesaadavaks võimalikult
suure osa Eesti kultuuripärandist. Digilahenduste abil pakume
hariduslikku lisandväärtust meie tänasele
raamatukoguvõrgustikule, muutes lugemistubade võrgustiku avatud
ülikooliks.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Meie
UNESCO maailmapärand ja metsik loodus on virtuaalselt kergesti
leitavad ning kuuluvad maailma populaarseimate
virtuaalekskursioonide esikümnesse.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Uued
digiplatvormid hoogustavad pärandi kogumist ja loovad
pärandikogumise renessansi.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Seame
eesmärgiks, et meedia ja kultuuri digitaliseerumisel koheldaks
võrdselt kõiki meediavorme. Ühtlustame ajakirjandusele kohalduva
käibemaksu ja võrdsustame selle pabermeedia sooduskäibemaksuga.
Seisame jõuliselt digimaksu kehtestamise eest reklaami müüvatele
sotsiaalmeedia- ja internetihiidudele.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eesti
kultuuri ja autorite toetamiseks töötame välja lahenduse tasu
kogumiseks erinevatelt rahvusvaheliste interneti meediaedastuse
teenuste pakkujatelt.</span></span></span></span></p>
</li></ol>
<h4 align="left" class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 120%; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">RAHVUSKULTUUR
JA KUNSTIVORMIDE MITMEKESISUS</span></b></span></span></span></h4>
<ol>
<li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Kaasame
kultuuriarengu ja -investeeringute otsustusprotsessi rohkem
kompetentsikeskuseid, eelkõige ülikoole ja erialaliite.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Kultuuriinvesteeringud
(tegevus- ja investeeringutoetused) muutuvad sarnaselt
kultuuriloomega dünaamilisemaks, kus eesmärk ei ole toetada
kitsalt valdkonna arengut, nagu teater, film või kujutav kunst,
vaid eelkõige arendada nüüdisaegset kunstiloomet. Dünaamilised
kultuuriinvesteeringud annavad võrdsemad võimalused, samuti
võimaluse luua erinevaid teemafookusi ja suurprojekte.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Jätkame
kunstniku- ja kirjanikupalga võimaldamist tippvormis
vabakutselistele loojatele ning otsime võimalusi selle programmi
laiendamiseks (vahendite suurendamiseks ja ka teiste loomealade
esindajate kaasamiseks).</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Võtame
suuna mitmefunktsiooniliste kultuuriasutuste rajamiseks väljaspool
Tallinna ja Harjumaad eesmärgiga tuua kultuuriharidus inimestele
lähemale, integreerida omavahel kultuur, majandus ja haridus ning
luua võimalused kultuuriloomeks ka väiksemates linnades, asulates
ja külades.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Arendame
üle Eesti raamatukogude võrgustikku, mis on seotud nii koolide,
teiste haridusasutuste kui ka avaliku ruumiga. Selleks loome
pikaajalise raamatukogude arengu- ja investeeringukava ning seome
raamatukogude tegevuse kultuuri, hariduse ja majandustegevusega
konkreetses piirkonnas.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Taastame
varem Kultuuriministeeriumis ellu viidud programmi „Eesti
kirjandusklassika“ ja kahekordistame kehtivad laenutushüvitised.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Mäluasutustega
koostöös loome Vikipeedia residentuuri, institutsiooni, mis
tegeleb Vikipeedia keeletoimetamisega ning muuseumi- ja
arhiivikogude teemaliste artiklite kirjutamisega.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Tagame
loomeinimestele autoriõigustest tuleneva õiglase hüvitise
kogumise ja maksmise.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Suurendame
vahendeid looduslike pühapaikade säilitamiseks, kaardistamiseks
ja neid tutvustavate digilahenduste loomiseks.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Toetame
Eesti filmitööstust nii, et igal aastal valmiks vähemalt üks
laste- ja noortefilm.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Arhitektuuriliselt
ja ajalooliselt olulised hooned tuleb korrastada ja funktsioonidega
sisustada. Riik võtab endale moraalse kohustuse vähemalt iga uue
ehitatava hoonega paralleelselt taastada (renoveerida) vähemalt üks
ajalooline hoone.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Algatame
arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti) institutsiooni loomise.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eesti
rahvakultuuri eri valdkondade kompetentsikeskuste loomine ja
jätkusuutliku rahastusmudeli väljatöötamine ning tantsu- ja
laulupidude ettevalmistuse ja korraldamise rahastuse kestlik
tagamine.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Koori-
ja tantsujuhtide tasustamismetoodika põhialuste loomine ning
kollektiivide tegevustoetuste kohustuste riigipoolne tagamine
koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Kohalike
omavalitsuste tasandil toimivate rahvamajade võrgustiku
ajakohastamine ja riikliku sihtrahastuse tagamine, loomaks
rahvakultuurivaldkondade spetsialistidele regionaalsed töökohad.</span></span></span></span></p>
</li></ol>
<h4 align="left" class="western" style="font-style: normal; font-variant: normal; letter-spacing: normal; line-height: 120%; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><b><span style="color: #2f2a95;">RAHVUSKULTUUR
JA KUNSTIVORMIDE MITMEKESISUS</span></b></span></span></span></h4>
<ol>
<li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eesti
filmikunsti kui suure ekspordipotentsiaaliga valdkonna
jätkusuutlikkuse tagamiseks suurendame filmitegemiseks mõeldud
vahendeid. Ennast tõestanud ja seni vaid projektipõhiselt
tegutsenud olulisemad filmitootmisettevõtted saavad kandideerida
tegevustoetusele.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Eesti
kirjandusteoste läbilöögivõime suurendamiseks loome
rahvusvahelistel turgudel tegutsevate müügiagentide võrgustiku.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Soodustame
kõrgetasemeliste välisautorite kultuurikontakte Eestiga
(kontserdid, esinemised, näitusetegevus, kirjastamine jms).</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Soodustame
Eesti muusikaklassika esitamist, salvestamist ja plaadistamist nii
kodumaiste kui rahvusvaheliste muusikute ja kollektiivide poolt.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Toetame
eesti kultuuri tutvustavate infokanalite loomist võimaldamaks
globaliseeruvas maailmas ja kasvaval e-residentide hulgal saada
paremat ülevaadet Eestis toimuvast.</span></span></span></span></p>
</li><li><p align="left" style="font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; letter-spacing: normal; margin-bottom: 0cm; orphans: 2; widows: 2;">
<span style="border: none; display: inline-block; padding: 0cm;"><span style="font-family: Inter;"><span style="font-size: xx-small;"><span style="color: #595879;">Soodustame
Eesti noorte talentide osalemist rahvusvahelistel kultuuriüritustel.</span></span></span></span></p>
</li></ol>
<p style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-42770263002376358082023-02-17T02:49:00.002-08:002023-02-17T02:49:10.428-08:00GILI MENO – PARADIIS INDONEESIAS<p> <b>GILI MENO – PARADIIS INDONEESIAS</b></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Mina
rohkem Balile ei lähe. Ei ole sellel saarel minu jaoks enam seda
spirituaalset hingust, mis seal kunagi oli. Kõik kohad sumisevad
rolleritest, elu kihab, rahvast, nii kohalikke kui ka turiste, leiab
kõikjalt. Inimest on jätkuvalt ülimalt viisakad, kuid naeratusi on
vähem. Muidugi on Bali tänaseni Indoneesia hinduistlik oaas isalami
meres. Bali on oma olemuselt läbinisti religioosne. Tema põliste
elanike elurütm sõltub jumalate elurütmist, kuid hommikused
palvekausid tekivad tänavanurkadele minu meelest pigem rutiinist kui
soovist jumalate poole pöörduda. Õnneks on jumalaid hinduistidel
palju ja kui üks alt veab , siis teise halastusele võib ikka loota.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Bali
on siiski päris suur saar ja tema erinevates piirkondades on ka
õhustik erinev. Satume <b>Jimbarani</b> ja põgeneme sealt peale
esimest ööd. Ookeani hoovustele avatud rand on majadeni prügisse
uppumas. Ühe hotelli ees püüab palgatud koristaja hoida hotelli
esist randa puhtana, kuid me kõik saame aru, et järgmise tõusuveega
upub ka see puhtuse oaas taas prügisse. Kuid meest see ei sega, tema
saab oma palga ja puhkajad näevad vähemalt hetkeks paradiisi
aseainet. Ujuma ei maksa seal minna, sest isegi kui rand on puhas,
siis veest ei ole keegi plasti välja korjamas. Plasti muidugi
kohalikud armastavad. Kuumuses kõik rikneb kiirelt ja seepärast
kohalike peamiseks toiduks on pakendatud kiirtoidud ja töödeldud-
pakendatud poolfabrikaadid. See ei ole kasulik inimestele ega
loodusele.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Põgeneme
<b>Sunari.</b> Takso jääb seisma, sest edasi tema sõita ei saa.
Tänav muutub nagu lehter üha kitsamaks. Kitsukest tänavat
ääristavad mõlemalt poolt kiviaiad. Vaade tundub lootusetu. Kuid
plekist värava taga avaneb ei tea kust korraga imekena appartment
(see on rendikorter). Meie elutoas on bassein ja teisel korrusel asub
päikesele avatud terass. Mõlemad on väikesed, kuid võimaldavad
meil kodunt väljumata võtta päikest ja ujuda. Kas see ongi puhkus?
Oh ei. Väike seiklus kitsastel agulitänavatel viib meid peamise
Sunari kaubatänavani. Siin on Triinu jaoks kõik vajalik olemas –
ilusalongid, massaaz ja isegi trendikad riidepoed. Jätan Triinu
puhkama ja naasen korterisse. Magamistoa maast-laeni-aken avaneb otse
basseini kohal. Arutlen edaga, et kas oleks võimalik voodist vette
hüpata. Otsustan proovida, kuid ettevaatus, mitte hirm, ma olen ju
kõige julgem, hoiab mind tagasi. Siiski päris pooleli katset jätta
ei saa ja hüppan aknalt vette. Kogu elutuba, kaasaarvatud diivan,
raamatud, kuivama pandud riided jne, lainetavad veest. Õnneks on
Triinu puhkamas ja on hakkan kiirelt oma ettevaatamatuse tagajärgi
koristama.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Järgmisel
päeval läheme randa, mis asub meie elamisest u 1 km kaugusel.
Täpselt paras jalutuskäik. See on turistikas. Inimesi on liiga
palju ja kuigi leiame endale 3 eur/tund rannatooli, siis tunneme
mõlemad , et selleks ei ole me lennanud 16 tundi teise maailma otsa,
et siis rannamüüjaid eemale peletada ja masside vahel pruunistuda.
Rannamüüjaid on palju ja nad on kaunis tüütud. Samas ei saa seda
neile pahaks panna, sest see on nende töö ja sissetulek. Veedame
siiski veel oma imelises korteris mõned päevad ja liigume ühisel
otsusel Gilile.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Gili
saari on ümber Lombaku, mis on Bali naabersaar, üpriski palju.
Kõige tuntumad on Gili Travalgan, Gili Meno ja Gili Air. Travalganil
olime Triinuga varem käinud ja otsustasime seekord <b>Gili </b><b>Menol
</b>ringi vaadata. Olgu etteruttavalt öeldud , et olime siin
plaanitud nelja päeva asemel kaheksa päeva, sest siit leidsime
paradiisi. Tuleb välja, et on maamunal paiku küll, mis annavad
tiivad. Menol rendime majakese <b>Seri Resortis.</b> See valik ei ole
juhuslik. Nimelt elas ja töötas seal hotellis palju aastaid meie
peresõber Ly. Ta oli seal joogatreener ja tema jaoks ehitati ka uhke
joogahall. Tutvustest on kasu ja nii satume tavalise rannavaatega toa
asemel hoopis mesinädalate sviiti. Ütlen ausalt, et mesinädalate
sviidis polegi me Triinuga varem olnud. 20 aastat tutvust ja juba
saimegi oma esimese öö noorpaari sviidis. Sviit on teistest
majadest veidi suurem, kuid suuremaid erinevusi tal siiski pole. Meri
loksub majast 50 m kaugusel. Kuigi rannas pakutakse müügiks
snorgeldamise – reise, siis minu jaoks pole see vajalik. Rannast 40
meetri kaugusel ookeanis asuvad uhked korallrahnud, mille vahel
ujuvad erivärvilised kalad ja merikilpkonnad. Kilpkonni polnudki ma
varem snorgeldades kohanud ja nende tegemisi võib jälgida tundide
kaupa. Pistab vaid hetkeks nina veest välja ja sukeldub siis taas,
et oma toimetusi veel all jätkata. Siin peatuvad ka korraldatud
snorgeldamise reiside paadid, kes seisatades korraks rahva vette
lubavad, et siis edasi liikuda. Minul piisab vaid merre astuda.
Teisel poole saart on meres snorgeldajate jaoks vee-alused kujud ja
laevadki. Seekord sinna ei satu.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Meie
hubase majakese ees on laia lavatsiga katusealune, kus veedan oma
pärastlõunad magades ja lugedes, vahel ka kirjutades. See ongi
paradiis, mida oleme oma puhkuselt otsinud. Kuna on madalhooaeg, siis
ei ole hommiku- ja õhtusöögilauad rahvast koormatud.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Iga
päev käime saarekesel jalutamas. Ring ümber saare on u 5 km pikk
ehk täpselt paras päevane koormus puhkavale inimesele. Jalutasime
vaiksel rannarajal. Korraga Triinu karjatas. „Mis juhtus?”,
küsisin ärevalt. „Mingi õudne hääl oli põõsas, ma ei saanud
aru, kas on lehm või mesilane , aga väga hirmus oli.” Raske on
vaielda. Vabalt kulgevaid lehmi oli saarel päris palu, kuid tegemist
oli oma liigi kõige rahumeelsemate tegelastega. Mesilastega kohtuda
ei õnnestunud. Küll nägime oma majakese ees ringi jalutavat u
meetri pikkust sisalikku, kes õhtu saabudes ronis puu otsa ja sättis
ennast lehtede vahel unele. Looduslikke vaenlasi ei ole ühelgi
loomal. Kõik on üks suur sõbralik pere. Ainult need turistid.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Seri
Resort ongi saare kõige ilusam ja terviklikum hotell. Seri ei ole
piinlik soovitada. Üllatavalt palju on saarel tühjana seisvaid
majutusasutusi. Igal õhtul astub Seri jaapanlasest omanik Aki meie
juurest läbi. Uurin tema käest lagunemise põhjuseid. Aki räägib,
et paljud hotellid on ehitatud ajal, kui saarel ei olnud veel
veevärki või polnud elektriühendus kõikjale jõudnud. Nüüd on
need asutused jäänud oma mugavuse poolest ajale jalgu ja jäetud
lihtsalt maha. Teiseks lõhkusid 2018 aasta maavärina tagajärjel
tekkinud hiidlained päris paljud ranna-äärsed ehitised ja ka nende
taastamine ei olnud enam mõtekas. Varemeid, mida loodus vaikselt üle
võtab, on saarel päris palju.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Meno
eristub teistest Gili saartest, sest tema keskel asub soolajärv.
Ujuda seal ei kannata, kuid järvel asub laudadest matkatee, mis on
üks saare vaatamisväärsusi. Või pea-aegu ainus vaatamisväärsus,
peale looduse ja inimeste. Saare sisemuses asuvad väikesed külad,
kus elab kohalik väiksekasvuline rahvas. Kokku elab saarel u 500
põlisasukat. Kuigi lapsed jooksevad minu meelest päev läbi
külatänavatel ringi, siis väidetavalt on neil seal ka väike
koolimaja. Kohalikud inimesed on väga lahked. Pisikesed sisesaare
kohvikud pakuvad väga maitsvat kohalikku toitu. Pettumuseks ei ole
põhjust üheski kohas. Kuigi parim toit on ikkagi Seris. Kiidan
kokku Akile ja seepeale läheb Aki kööki ja kutsub koka välja.
Kordan oma pikka ilukõnet harukordselt maitsvast toidust. Kokk
naeratab ja punastab. Hiljem kuulsin, et jaapanlasest kokk ei
mõistnud sõnagi inglise keelt. Ju ta seda ikka mõistis , et ma
rahul olin.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Otsustame
minna Travalganile õhtust sööma. Paaditakso edasi – tagasi
maksab 350K. Travalgan on rahvarohke peosaar. Midagi ei ole paari
aastaga, mil me seal käinud pole, muutunud. Hobused kappavad,
jalgrattad vuravad, rannaäärsed kõrtsud on rahvast täis ja käib
elav seltsielu. Jalutame saare sisemusse. Seal on elu rahulikum ja
meenutab rohkem kunagi kogetud eksootikat. Tänavalt avanevate
väravate taga asuvad kaunid ja hubased hotellid. Ka siin saarel
puuduvad masinad. Töö tehakse ära hobustega. Õhtust sööme
ööturul, kust võib leida kõige erilisemaid mereande. Asume
tagasiteel, kuid vahepeal on tõusnud torm. Meie väike paatike
hüppab lainetel ja Triinu hõigub iga laine juures. Õnneks
paadijuht ei mõista meie keelt. Samas on merd katmas troopiline öö
ja kalda asukohta teab ainult meie väiksekasvuline paadijuht, kes
nägu märg peas korrutab, et „kõik on korras”. Triinu karjub
siiski ja surub küüned mulle kintsu. Nüüd karjun mina ka.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Järgmisel
päeval väidab Triinu, et peale öist närvivapustust vajab ta
massaazi. Seri pakub õnneks ka seda teenust. Tunni möödudes naases
rahulolev Triinu ja väitis, et tal on seda iga päev nüüd vaja ja
mitte ainult siin vaid kodus ka. Mina pidavat selle kunsti kohe
selgeks õppima, et siis kodus talle ka igapäevast massaazi teha.
Olen kahtlev selles osas, aga muidugi lubasin, et teen kõik , mis
vaja, pea-asi, et naine rõõmus on ja kodus valitseks rahu.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Õndsus
valitseb saarel olles. Sinine vesi, kaunis hotell, hea teenindus, hea
söök, piisavalt tegevust ... ei saagi aru, et miks me ära pidime
minema. Kuid akud on täis ja selleks korraks on saanud puhkus otsa.
Otsustame, et siia tuleme tagasi. Selle peale märkame merel delfiini
parve, mis veest väljahüppeid tehes meist möödub. Üks lehvitab.
See on märk.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-4628770559129590042023-02-03T16:53:00.005-08:002023-02-03T16:53:52.882-08:00VELLO SALUM – ISSANDA TEENER<p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">1970ndate
lõpul surus Nõukogude Liit oma kodanike mõtlemist kindlatesse </span><span style="font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">kontrollitud raamidesse. Vale mõtlemine oli karistatav. Arusaadavalt
propageeris kirik nõukogu ametnike arvates nõukogude ilmavaatele
sobimatut mõtlemist. Kirikuid pitsitati, kuid samas kasutati
värvatud ja õigele mõtlemisele suunatud õpetajaid ära nõukogude
riigi välissuhtluses. Usaldusväärsete õpetajate välisreisid
pidid looma mulje nõukogude süsteemi avatusest ja mõttemaailma
mitmekesisusest. Inimsaatused selles eelkõige psühholoogilises
sõjas olid erinevad. Mõned võtsid vastu neile pakutud võimalused
tuues ohvriks oma vaba mõtlemise. Teised hoidsid madalat profiili
lootes, et võimu käed neid ei torgi. Kolmandad hakkasid vastu -
mõned avalikult, teised salaja.</span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Vello
Salum oli isemõtleja ja sõltumatu vaba vaim. See hirmutas võimumehi
ja võlus mõtlevat noorsugu. Tema nooruspõlve mentoriks ja
eeskujuks oli Uku Masing, kellega ta oli kirjavahetuses ja kelle
mõtteid koopiatena levitas. Salumi mõttevabadust võimaldas
majanduslik sõltumatus nõukogude ametnike riigist.
Nartsissikuningas Artur Söönurm oli omal ajal “Jumalariigi
hüvanguks” kinkinud õpetaja Salumile 20 000 lillesibulat,
mille kasvatamisega ja naistepäeva-aegse müügiga oli viimane end
majanduslikult kindlustanud. Nartsissiväljad laiusid Salumi
Põltsamaa kodu ümber ja hiljem kõikjal, kus ta elas. Söönurm ja
Salum olid omavahel turu kenasti ära jaganud. Söönurm tegutses
Tallinnas ja Harjumaal, Salum Kesk-Eestis ja Virumaal. Meenutab Enn
Salveste : “Ma elasin siis Põltsamaal ja Vellol oli tollal samuti
elamine seal ja kutsus mind siis appi oma nartsissikasvandusse. Et
seal neid korjata ja pakkida. See oli kõva äri. Tal oli suur
kasvuhoone, küttis seda kivisöega ja seal oli ikka tuhandeid õisi.
Kohalikud ETKVLid ostsid tollal lilli kokku. Mul on meeles, et
nartssisus poeticus maksis 50 kopikat ja Vello sai kasvatajana 45
kopikat. Need pakiti 105 puntides ja läksid nagu soojad saiad.”
Lillemüügist saadud tulu võimaldus läbi aasta äraelamist ja jäi
üle ka kiriklikuks tööks.</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><b><span style="background: transparent;">KIRIK
JA RAHVUS</span></b></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">1980.a
astus Vello Salum Järvamaa õpetajate konverentsi kõnepulti ja
pidas oma ettekande “Kirik ja rahvus”. Ta oli oma ettekande ka
läbi kopeeri trükituna paljundanud ja jagas selle konverentsil
osalejate vahel laiali. Salum kirjutas “</span></span></span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><i><span style="background: transparent;">Just
meie passiivsus ja see, et me ei tegele ühiskonna- ja
kasvatusprobleemidega teeb meid riigivastasteks. Uue ühiskonna ja
uue inimese kujundamine on nii riiklik kui ka kiriklik kohustus, sest
Jumala riik ja tema õigus peavad nähtavaks saama ka Maarjamaal
eestlaste juures ja eestlaste jaoks. Usulisest aspektist on eesmärk
üks: uus ja parem maailm ning inimese igakülgne arendamine.
Erinevus on vahendites ning eesmärgi selguses. Kuigi meilt ei taheta
otsest koostööd kristlikel alustel, ei tähenda see veel, et me
ühiskonnaprobleemide ja noorsoo kasvatusküsimustega ei peaks
tegelema. Vastupidi, me oleme kohustatud nendega tegelema,
lahendustest kirjutama, kuulutama ning neid praktiliselt ka
teostama.</span></i></span></span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">“
Ja veel </span></span></span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><i><span style="background: transparent;">„Kirik
ei ole hoone, organisatsioon ega pastorite ettevõte, ta on elav
kogudus, mille tegevus ei saa piirduda ainult jumalateenistuste
pidamisega, nagu seda sageli arvatakse.“</span></i></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Piiratud
kuulajaskonna hulgas ei tekitanud see algselt suurt tormi, kuid juba
mõne nädala möödudes andis ettekandest ülevaate Ameerika Hääl.
Loomulikult hakkas KGB Salumi vastu selle järel huvi tundma. Salum
ise väidab oma meenutustes , et tema ei teadnud oma ettekande
avaldamisest midagi. Arvatavalt liikus materjal Jaan Kiivit juuniori
vahendusel Rootsi peapiiskop Konrad Veemi kätte, kes koos abikaasaga
tegutsedes kasutasid ühist varjunime Kristjan Rist. Nende isiklik
energia aitas leida avaldamis- ja tõlkimisvõimalusi välismeedias
(Villu Jürjo). Salum kirjutab oma artiklis “Mõned tagasivaated”
(2011) nõnda ;”Poliitiline olukord oli sel hetkel Eestis taoline,
et rahvuslastest teisitimõtlejad ja vabadusvõitlejad ei lootnud
Eestis kirikutele – nad pidasid EELKd ja väikseid sekte täiesti
tasalülitatudeks ja võimudele lojaalseteks. Minu ettekanne aitas
taastada vabadusvõitlejate usalduse EELK vastu ja luua ühisrinnet
punase okupatsiooni vastu”. 1981.a avaldati ettekanne väliseesti
ajakirjanduses, esmalt Montrealis ja seejärel tõlgiti ettekanne
kiiresti mitmetesse keeldesse, mis samamoodi leidsid trükistena
avaldamist peamiselt juba 1982.a, kui Salum oli juba oma karituse
hullumajas ära kandnud. Mõneti tekitab küsimusi, miks tundis
välisajakirjandus niivõrd elavat huvi ühe küla kirikuõpetaja
kirjutise vastu. Põhjuseid selgitab Montrealis ilmunud trükise
eessõnas Montreali Jaani koguduse õpetaja Heino Laaneots
</span></span></span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><i><span style="background: transparent;">“</span></i></span></span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><i><span style="background: transparent;">Alljärgnev
loeng on kirjutatud jaanuaris 1980, okupeeritud Eestis, kus seda
paljundatult on levitatud käest kätte. Pressiagentuur AP teate
kohaselt "New York Times'is" (sep. 1981), olevat selle
artikli autor, Ambla koguduse Õpetaja Vello Salum, KGB poolt
arreteeritud novembri lõpul 1980. Pärast esialgset ülekuulamist
hotell Palace's (mida KGB nüüd selleks otstarbeks kasutavat),
olevat ta ambulantsiga sõidutatud Tallinna linna vaimuhaiglasse
Paldiski tänaval, kust ta detsembri alul väga nõrgana oli edasi
saadetud tema praegusesse asukohta vaimuhaiglasse Jämajalal. /…/
Nagu alljärgnevast näete, ei ole üksnes mitte tema julgus see mis
imetlust väärib ja meile inspiratsiooni annab, vaid veel enam
väärivad tähelepanemist tema kirjutises esitatud ideed.“</span></i></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Nagu
sellest oleks veel vähe, siis salvestati 1982.a venekeelne
dokumentaalfilm “Kes on kes” (stsenarist Uno Maasikas), mis pidi
kujutama kirikuõpetajate halba iseloomu ja väärastunud
mõttemaailma. Film on ka tänasel päeval netis leitav ja õõvastava
ajastumärgina järelvaadatav. Filmis rünnati lisaks Salumile veel
metodist Herbert Murdi ja baptist Dmitri Menjakovi. Filmis
näidatakse ühekordset talumaja ja Maasikas kõneleb ironiseerival
häälel “Paremat aeda ja maja soovida poleks vaid, kuid siiski
kirjutas selle elanik pastor S nn töö ja eluruumi puudusest
eestlastel, mille lugesid ette erinevad välismaised hääled (Samal
ajal vilksatab kaadris läbi ingliskeelse pealkirjaga raamat “The
Church and the People”). Kui sentsatsiooniarmastajad said teada, et
1960. aastast alates pastor S. töökabinet asub periooditi ühes
selle asutuse korpuses (samal ajal ekraanil Jämejala loss)
kiirustasid nad kommuniste-ateiste süüdistama – vaadake ,
paigutasid terve inimese hullumajja.” (Mihkel Laar “Kirikuvastased
represioonid Eesti NSVs1979-1985”) </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Meenutab
Tammsaare muuseum Vargamäel teadur Eva Mölder: “Salum oli kiriku
inimene. Ta oli teoloog. Ta oli iseendale loonud vastasrinde, milleks
oli nõukogude kord. See ei pruukinud olla mõni konkreetne isik,
vaid näiteks kolhoosikord. Ta nägi laiemalt ja kõik , mis oli
väärastunud leidis kajastamist tema sõnavõttudes. Ta oli tohutu
sotsiaalse närviga inimene. Ta oli väga elav inimene. Kirik kui
isik ei suutnud oma liikmeid kaitsta, sest ta oli ise rünnaku all.
Vello vaimne potensiaal oli väga suur, kuid ajastu surve ei lubanud
kõigel sellel väljenduda.”</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">KGB
võttis Salumi oma tervdatud tähelepanu alla. Enn Salveste meenutab:
“Järva-Madise kirikutornis on rist ja risti kõrval on üks
varras, millel on kullatud ots. Ja sealt vardast jookseb alla
piksekaitse. Ja siis arvas Julgeolek, et see on antenn ja saatja ise
asub orelis. Seda käisid need kgb-snikud kontrollimas”.</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><b><span style="background: transparent;">JÄRVA-
MADISE KIRIKU KOGUKOND</span></b></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Vello
Salum vabastati Ambla koguduse õpetaja kohalt, kuid peapiiskop Hargi
eestvedamisel jäeti talle alles hoolduskogudus Järva – Madisel,
kuhu ta ka elama kolis. Taastamisel olnud kogudusemaja muutus
kiiresti noorte kohtumiskohaks. Vello Salum lähtus noortega
tegutsemisel Uku Masingu artiklist “Mõtlemisest ja tuleviku
inimesest”, mille järgi ainus mõistlik tegu siin mõttetus
maailmas on luua vennaskond, mis annaks jõudu ja kus inimene ei
tunneks end päris üksi (Villu Jürjo “Kiriklikust
vastupanuvõistlusest 1980 aastatel”). Kogudusehoonest sai
vabamõtlemise oaas ja vabamõtlejate kokkusaamise koht. Paljud
noored jäidki kogudusehoonesse elama. Kalev Rajangu meenutab, et
Pilistveres tegeles kogukond lisaks lillekasvatusele veel
lambakasvatuse ja peenraharimisega. Meenutab Heino Nurk: “See
õhkkond kogudusehoones oli hästi vaba ja loominguline. Kõike seda
hoidis koos Vello. Tal oli alati raha, mis oli tollal kaunis
haruldane. Tal olid rahad raamatute vahel järjehoidjateks ja
püksitaskus oli alati mõned suured rahatähed. Samas oli ta
väga kokkuhoidlik ja isegi kitsi. Tema eluideaal oli munklus. Elada
Jumalale pühendunult ja vähe kulutades. See ilmnes ka tema
poissmehe elus. Vello rääkis, et Eesti peaks tagasi
pöörduma talukultuuri juurde. See oli tema majandusideaal.
Iseennast kattev ja toitev süsteem. Ta oli hea majandusmees. Ja
muidugi kasutas ta väga palju oma raha kirikutöödeks. Minu
jaoks oli ta nagu Püha Fransiscus. Kõige selle juures ta majutas
noori, kõneles nendega , söötis ja kattis. Me ei pidanud
pastoraadis iial muretsema, et kust tuleb leib lauale. Vello oskas
selle kõik ära korraldada. Aga samas pani ta kogu seltskonna ka
kiriku heaks tööle. Keegi ei saanud niisama logeleda.“</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">“<span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;">Kirik
oli kohtumiste paik. Seal käis väga palju huvitavaid inimesi.”
meenutab Eva Mõlder. “See oli superaeg. Vello suutis seda olukorda
nõnda valitseda, et vestlused, mida peeti, ringlesid ikka usu ja
religiooni teemade ümber. Tal olid paljundatud Masingu artiklid,
mida loeti ja jagati. See torniga maja ühendas sarnase mõttemalliga
inimesi. Mõned jäidki sinna käima, mõned tulid ja läksid. Seal
ei olnud midagi riigivaenulikku. Vello ei olnud dissident. Ta oli
igasugi sotsialistlike moonutuste vastane. Ta oli väärastumiste
vastu ja tõi neid esile. Ta ei olnud vait, ta oli julge inimene.”,
</span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0.35cm;">
<span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">“<span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;">Vello
ja tema umber olnud kogukond olid unikaalsed.” Jagab oma kogemusi
Pilistvere kiriku organist Kalev Rajangu, “ See oli selline
kloostritüüpi kogukond. See kogukondlik töö teadlik ja täpselt
välja mõeldud. Seal ei olnud midagi juhuslikku. Nii arendati
teoloogilist tööd.” Vello oli hariduselt maaparandaja ja maaga
seonduv jäi talle oluliseks elulõpuni. Maa-armastust süstis ta ka
oma jüngritele. Elada looduse kui Jumala kauneima anniga ühes
rütmis ja harmoonias. Maapealse müstikuna viis ta oma kogukonnani
armastuse Jumala vastu. Kalev Rajangu meenutab : “Ta oli müstik.
Ta oli igal võimalikul juhul Kristusega koos. See oli müstiline
kristlus. Tal oli Jumal täna siin ja praegu. Kogu aeg kohapeal ja
juures olemas. Tal ei olnud kristlus ajaloos või kunagi tulemas. Tal
oli siin ja praegu, lihalikult. Mitte kaelani, vaid üleni ihuga
sees. See oli ka tema poliitilise tegevuse põhituum. See oli tema
müstline jumala tunnetus, et kogu aeg oled Kristusega koos.
Ükskõik mida sa teed. Isegi kui oled ise ateist ja ise ei usu,
siis kõrvalt vaadata on see tohutult hüpnootiline. Tal oli kogu
aeg aura ümber.”</span></span></span></span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Calibri, serif;"><span style="font-size: x-small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">
</span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0.35cm;">
<span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">
</span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0.35cm;">
<span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Kiriku
juures levitati uut kirjandust ja teadmisi. Salumi juures pidi
muidugi tegema pidevalt igapäevaseid töid, kuid loodud ühkkond
andis ka sellele müstlise tähenduse. “Mõtle sellele ajale.”
Jätkab Kalev Rajangu, “Siis puudus kontakt välismaaga, aga siin
olid riiulid raamatud täis, Uku Masingu kogu looming jne. See oli
noorte teoloogide jaoks paradiis. Müstiline ja salapärane maailma.”
Tihe külaline Järva-Madisel oli tänane akadeemik Tarmo Soomere,
kes tegeles keelatud kirjanduse tõlkimise, paljundamise ja
levitamisega. Oma mälestustes arvab Soomere, et kokku võis ta välja
anda üle 100 raamatu, millest paljud olid leidsid koha ka Salumi
riiulites. </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="letter-spacing: normal; line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><b><span style="background: transparent;">1980
AASTA FOLKKONTSERT</span></b></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">1980.a
oli Eestis ärev aasta. Olümpiamängude ootuses tühjendati linnad
inimestest ja kõik, kes võisid mingilgi määral näidata riigi
suhtes vastumeelsust kõrvaldati. Järva-Madise kogukond aga kasvas.
Vello Salumil oli mure, sest kirikust lahkus organist. Uueks
organistiks kutsuti märtsis Heino Nurk. Heino asus kogukonna
muusikaelu korraldama ka laiemalt. </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.42cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: #ffffff;">21.juunil
1980 toimus kiriku eestvedamisel Tammsaare muuseumis Vargamäel
folk-kontsert. Folk oli tollal uus asi ja väga populaarne. Õhtusel
kontserdil astusid publiku ette Priit Pedajas, Margus Mikomägi, Anne
Adams, Tõnis Tulp ja paljud teised. Heino Nurk meenutab
ettevalmistusi: “Kuulutus panime ajalehte “Sirp ja Vasar”. Poe
juurde sai pandud üks kuulutus ja oligi kõik. Ega seal rahvast nüüd
väga murdu ei olnud. Umbes 50 inimest. Peamiselt tuldi kohale
kaugemalt ja hääletades. Kuidas teisti tollal sellisesse imelikku
kohta ilma autota ikka sai. Peamine seltskond oli Tartu Ülikooli
kohviku ringist – üliõpilased, kes suvel endale seiklusi otsisid.
Seega levis reklaam peamiselt inimeselt inimesele. See oli tollal
tavaline. Mõni päev enne kontserti anti meile Julgeolekust Paide
muuseumi juhataja kaudu teada, et kontsert tuleks ära
jätta. Mina rääkisin juhatajale, et see ei ole
võimalik, sest reklaamid on väljas ja inimesed juba tulemas ja ei
olnud enam võimalust teada anda, et kontsert jääb ära.
Lõpuks lubati. Ma ei tea miks nad arvasid, et seal
tegeletakse millegi riigivastasega.” </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.42cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: #ffffff;">Kontserti
väga ei reklaamitud ja puudus ka kohapealne helitehnika.
Helitehnikaga seonduvat meenutab Enn Salveste: “Kontserdi
korraldajad laenasid minu kõlareid ja muusikakeskust, kuid kohale
tulnud kgb-snikud kõrvetasid minu tehnika läbi.” </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Jätkab
Vargamäe Muuseumi tollane juhataja Eva Mölder: “Kontsert toimus
sauna juures. KGB töötajad seisid eemal võsa juures ja jälgisid
kogu üritust. See oli sääsekõrghooaeg. Siis rahvas lõbustas
ennast sellega, et vaatasid kuidas mõned mehed võsa ääres
sääsetantsu tantsisid. Seal oli varju ja päikese piiril see tants
käis. Vehkisid ja hüplesid.”</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Oma
mälestusi jagab muusik Tõnis Tulp: ”Jah, mäletan nii seda
Tammsaare kontserti kui sellega seotud "asjaolusid". Seda
just sellepärast, et need eredad mälestused iga põõsa taga
passivatest julgeolekutöötajatest ei kao meelest! Igatahes on
meeles see, et ma lõin enda vanale Zigulile hääled sisse alles
pärast "Ugala" etendust, kus ma osalesin ja kihutasin siis
Järva-Madisele. Kuna ma vahepeal infot ei saanud, siis oli seal
mulle mõndagi üllatavat, aga kohale ma jõudsin ja oma laulud ära
laulsin.... Kuigi pärast kutsuti mind tollal Viljandi mõisamajas
paiknenud "julgete meeste" kontorisse ja "küsitleti"
päris hulk aega. Mulle öeldi, me olevat eiranud korraldust, et
seoses olümpiaregatiga Tallinnas olevat kõik avalikuks kontserdiks
antud load tühistatud.... Mina kuulsin sellest alles julgeoleku
käest... minu ees kargas jalalt jalale üks minustki lühem
kuppudega mees ja korrutas, et "see mees ei sõida enam mitte
kunagi kuhugi välismaale."”</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Kontserti
lõppedes liiguti Vargamäelt jala kas Simisalusse või Järva-Madise
kiriku juurde. Teel peatati kõiki ja Julgeoleku töötajad
kontrollisid nende isikudokumente ja kõigi andmed pandi kirja. </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.42cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: #ffffff;">Jätkab
Heino Nurk: “Ega sellest üritusest ei räägitakski, kui
Julgeolek ise poleks teinud sellest tõeliselt
meeldejäävad sündmuse, millest hiljem ja kaugemalgi on räägitud.
Kontserti lõppedes ööbisid paljud Simisalus, lihtsalt pinkide
peal. Paljud tulid ka pastoraati. Simisalus Julgeolek
kontrollis dokumente ja nende nimed pandi kirja. Selle suve
jooksul pärast kontserte käis miilits vähemalt korra kuus
pastoraadis passe kontrollimas.” </span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Meenutab
Enn Salveste : “See kontsert oma külastajatega hämmastas
külaelanikke ja tekitas segadust. Samal õhtul läks Kaalepis küün
põlema ja muidugi süüdistati kohe pastoraadi seltskonda, sest
keegi olnud seal ööbinud.” Viimane väide aga ei vastanud tõele
ja ei leidnud kuidagi kinnitust. Ometi jäid kahtlused. Igapäevased
suhted külaelanike ja kirikuelanike vahel olid siiski rahulikud,
kuid ettevaatlikud. Külaelanikud jagunesid kaheks – ühed, kes
pooldasid vabamõtlemise arengut ja teised, kes pigem hoidsid eemale.
</span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">
<span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;">Pinkidele
ööbima sattus Simisalus ka tuntud Tartu kunstikoguja Matti Milius,
kes keskkonnast vaimustuna otsustas seal oma kogu põhjal veel samal
suvel näituse korraldada. Näitus toimuski, kuid näitusest enam jäi
kohalikele meelde Matti Miliuse kuju ja olemus. Meenutab Eva Mölder
“Matti Milius oli nii südamlik, kui ta Madises käis. Ta otsustas
kiriku torni ronida. Hiljem räägiti, kuidas inimesed nägid , et
torn lainetas, kui Milius torni läks. Siis oli meil tema nimeline
tool, mis ühest etendusest maha jäi.” </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="letter-spacing: normal; line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><b><span style="background: transparent;">VAIMUHAIGE
RAVIMINE</span></b></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Saabus
sügis ja suvel kogunenud nooruslik kogukond lagunes laiali. Organist
Heino Nurk läks Usateaduste Instituuti edasi õppima ja loobus oma
kohast organistina. Kuna Vello oli palju ringi sõitmas, siis palus
ta Kaljo Langsepal jääda majahoidjaks. Järva-Madisele jäi ka Enn
Salveste. Meestel oli kõik olemas ja neil polnud vaja teha muud ,
kui vaadata, et maja ja kirik oleks korras. Kuid KGB jälgimise alt
ei olnud nad ikkagi pääsenud. “Meie telefoni kuulati ka pealt.”,
meenutab Enn Salveste, “Kui toru tõstsid siis klõps käis. Kaljo
ajas sinna siis mula ja lasi muusikat. Ise naersime, kuni lõpuks üks
karjus meie peale. Talvel tegi KGB Simisalus Rein Arjukese juures
totaalse läbi otsimise. Midagi sealt ka leiti. Arjukese helistas
meile ja andis teada, et võivad ka meile tulla seinu läbi koputama.
Palus Vello materjalid ära peita. Siis me omakorda koputasime maja
läbi, sest ega meie teadnud, kus Vellol need asjad võivad olla.
Leidsimegi üht-teist. Mitu kohvritäit materjale, mis oleks
probleemiks olnud ja konfiskeeritud. Mõtlesime, et kuhu panna ja
peitsime kiriku orelisse. Mõtlesime, et kui lähevad kirikusse, siis
ütleme, et võti on kadunud. Lisaks pidi neil oleme kiriku
läbiotsimiseks ususasjade voliniku luba.” Õnneks seekord
pastoraati puistama ei tuldud. Novembri algul saabus pastoraati
teada, et õpetaja Salum on kinni peetud ja viidud ülekuulamisele
Palace hotelli, mida kasutati KGB ülekuulamistel. Mida seal Velloga
tehti, ei ole teada, sest hiljem ta seda avalikult ei meenutada ei
soovinud. Teades aga KGB töömeetodeid, siis kohvilaua vestlus see
just kindlasti ei olnud. Kolme päeva möödudes viidi Vello Tallinna
Vaimuhaiglasse, kust edasi viis sõit Jämejalga. KGB nõudis
usuasjade voliniku kaudu Salumi kõrvaldamist kirikutöölt. Tollane
peapiiskop Edgar Hark võimaldas Salumi puhkust, mis võimaldas tal
kirikus edasi töötada, kuid võttis jutlustamisõiguse. Vellot see
aga ei pidurdanud. Jätkus töö noortega ja ka kogudusega. “Vellol
olid tervise probleemid. Aga kui poleks olnud sellist lakkamatut
survestamist, siis oleks need väljendunud äkki hoopis teisel
kujul.”, arutleb Heino Nurk “Sama haigus tänasel päeval
väljenduks hoopis teisel moel, kui on olemas ravimid ja pole sellist
lakkamatut survet.” Kuna Vellol oli jutlustamiskeeld, siis oli
tavaline, et kirikus teenis korraga kaks õpetajat. Vello võis
teenistust läbi viia, kuid mitte jutlustada. Seepärast kutsus
Vello kirikusse jutlustama antud aja kõige mõjumakamad õpetajad,
kes lisaks jutlusele pidasid ka piiblitundi ja nii said huvitatud
kuulata mõtteid väga erinevatest valdkondadest. Kohtumised
külalisõpetajatega mõjusid kirikule elava reklaamina. “See oli
tegelikult lõppematu pidu nendel, kes olid huvitatud kirikust. Vello
Salumi nimi oli koha kuulsaks teinud ja kõik tulid sinna rõõmuga.
Kõik keelamised toovad tihti vastupidise tulemuse.” meenutab
Heino Nurk. Jätkab Enn Salveste: “Vellol ei olnud küll luba
jutlustada, kuid ta ei suutnud vakka olla vaid kasutas seda publikut
ikka oma mõtete edastamiseks. Ta kasutas sellist teenistuse halli
ala, sest alati võis tervitada. Lisaks võis ta näiteks matustel
jääkülmas kirikus rääkida talukultuurist, ta lendles oma
mõtetega. Ühel surnuaiapühal palus ta luba tervitada ja võrdles
Aravete uut lasteaeda lehmade suurfarmiga, mis on nagu koonduslaager
ja taunis seda, et me kasvatame lapse sellises vaimus. Kui tema käest
küsiti, et kas sa ei karda, et sa teed maha nõukogude
suursaavutuse. Vello vastas , et mina ei karda midagi, sest ma olen
gruppi peal. Vaimuhaiget ei saa vastutusele võtta. “</span></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="letter-spacing: normal; line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><b><span style="background: transparent;">PILISTVERE</span></b></span></span></span></span></p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">1982
suunati Salum tööle Pilistvere kiriku juurde. Järva-Madise
kogukond lagunes ja Vello tööd jätkas Enn Salveste. Vello ei
lasknud ennast kohamuutusest segada, vaid jätkas sarnast tegevust
uue kirikus ja uue kogukonnaga. Pilistveres toimunu koos kivikangru
rajamise ja ERSP asutamisega on hoopis uue ja pikema artikli teema.
Kõikjal, kus Salum pikemalt viibis, jäid temast maha võimsad
tänaseni püsivad maamärgid. </span></span></span></span></span>
</p>
<p align="justify" style="line-height: 0.49cm; margin-bottom: 0cm;"><span style="color: black;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><span style="font-size: small;"><span style="letter-spacing: normal;"><span style="background: transparent;">Kenasti
võtab kogu Vello Salumi vastuolulise iseloomu poliitiku ja
kirikuõpetajana kokku Eva Mölder: “Õpetajal oli oma kindel roll.
Vello Salum oli väga kindlast positsioneerinud ennast usku kuulutava
kiriku esindajaks ja kogu selle poliitilise survestamise vastu
võitlemiseks.Ta ei jätnud ühtegi võimalust kasutamata, et
sellisesse poliitilisse vastuseisu astuda. Kirik ei olnud vagur
lammas. Tema kirik tõstis pea üles ja läks ja oli valmis oma
põhimõtete eest seisma. Ta rääkis usust. Ta võitles nende
põhimõtete eest ja tema vaenlane oli tal selgelt silme ees. Need
olid siis kogu selle ajastu võimuesindajad. Olid need siis
külanõukogu, kolhoos või eriti partei funktsionäärid.” </span></span></span></span></span>
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-33073192876585130982023-02-03T07:40:00.003-08:002023-02-03T07:40:29.160-08:00Räägime kultuurist<p> Poliitikust sõber rääkis hiljuti loo, kuidas volikogu eelarve
komisjoni koosolekul ütles komisjoni esimees raske ohkega peale seda
kui kõik teemad olid läbi võetud ja isegi ilmast juba räägitud,
et räägime siis sellest kultuurist ka. Nii see on. Rahajagajad ei
taha kultuurist rääkida, sest kultuuri ei saa toppida exceli
tabelisse. Natuke muidugi saab. Igal üritusel ja tegevusel on
kuluread ja vähesel määral ka tuluread, kuid tavapäraselt need ei
ühti. Emotsiooni, traditsioonide jätkuvust, rahva ja emakeele
püsimisest saadud tulu ei ole võimalik rahanumbriga mõõta ja
tabelisse toppida.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Räägime
siis sellest kultuurist ka. Tegelikult on asi väga lihtne. Eesti
Vabariik on loodud, et tagada eesti rahva, kultuuri ja keele
püsimine. Selle mõttega algab meie põhiseadus. Ehk just rahvas ja
tema kultuur on see, mille tarvis on meie riik loodud. Eesti oma
rahvusriik. Teised rahvad peavad seda arvestama ja austama. Kui me
elavdame majandust, siis selleks, et Eestis elu püsiks ja eesti
rahvas ja keel jääks kestma. Kui me arendame sõjaväge, siis
selleks, et nad saaksid kaitsta eesti rahvast, tema keelt ja kultuuri
jne. Meie riigi keskmes on eesti inimene oma keele ja vanavanematelt
edasi antud kommete ja oskustega, mis kokku moodustavadki rahvusliku
kultuuri. Seega ükskõik , mida me ühiselt või üksinda ette
võtame ei tohi unustada kultuuri. See on nii lihtne ja samas riigi
püsimiseks ainuõige põhimõte. Ei ole Eesti Vabariigil enam sisu,
kui siin kõlab võõras keel ja valdavaks saavad teised kombed. Seda
riiki pole vaja kaitsta ja selle võib vabalt Soomele või Rootsile
majandada anda.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">No
hea küll, räägime siis kultuurist. Lund on vaja lükata? On. Kooli
ja lasteaeda on vaja? On. Eakatele pensionilisa eluaegse panustamise
eest on vaja? On. Näed saidki exceli tabelis tulud jagatud. Kõige
lihtsam on ikka võtta sealt, mis esmapilgul vaadates tundub
sekundaarne. Tühjendada need read, milleta inimene elab ära. Juri
Lotman on öelnud: ”Inimene ei saa olla täisväärtuslik, kui tema
üks ajupool eemaldatakse. Ta on muidugi võimeline mõtlema ja
rääkima, kuid see elu ei ole täisväärtuslik.” Kust on exceli-
inimestele tulnud arusaam, et kultuur on teisejärguline? Mis eristab
meid ahvist, kui me vaid töötame, sööme, joome ja teeme lapsi?
Inimese hing on loodud helisema. Oskus kogeda emotsioone, neid
kirjeldada ja kogetud emotsioonid valada loomingusse. Nagu kirjutas
Juhan Liiv: „Üks helin mul helises rinna sees. Nüüd on see helin
pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind.” See teebki meist
inimesed.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lisaks
kannab kultuur rahva mälu, mis annab meile võimaluse elada ühises
mõtteruumis. Hetkes ja ajas, kus kõik mõistavad ja hindavad
olukordi ühises taustsüsteemis. See loob aluse, mille peale on
rajatud meie ühiskondlik õigustunne. Me ei ole ühiskonnana
tervikuna mõtestanud kultuuri tähtsust meie ainulaadse
mõttemaailma, ühiskondliku elukorralduse ja suhete kujundamisel.
Eesti kultuur on EESTI riigi alus ja kordan veel – kui loobume oma
kultuurist, siis loobume oma riigist.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kas
räägime siis ikka kultuurist? Kultuur ei ole vaid üksik
teatrietendus või kontsert. Kultuur on midagi laiemat, midagi, mis
kujundab meie ühist mõttemaailma. Kultuur loob eesmärgid ja
sõnastab püüdlused selgitades neid lihtsate vahenditega kõigile.
Seda teadsid juba antiikaja valitsejad panustades suuri summasid
erinevatele meelelahutustele. Läbi etenduste toodi rahvani soovitud
sõnumid ja kujundati enesele sobivas suunas avalikku arvamust. Siit
on lihtne järeldada, et loobudes mõtestatud kultuuri arendamisest
astume sammu lähemale rahva ühtluse kaotamisele ja avame sellega
uksed võõrkultuuride sissetungiks. Kui aga meie mõttemaailma
hakkavad kujundama tänases globaliseeruvas maailmas mujalt
kujundatud ideed, siis on see jällegi samm lähemale riigi
hukatusele. Ma ei taha öelda, et me ei peaks vaatama Ameerika filme
või kuulama Korea muusikat. Võib ja peabki, kuid me ei tohi kaotada
omaenese kordumatut maailmapilti. Eesti kultuuri ja eesti keelt saame
hoida ainult meie ise. Ei hakka seda meie eest tegema soomlased,
lätlased, venelastest rääkimata.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Öeldakse,
et asendamatuid inimesi pole olemas. No, seda räägivad jälle
exceli-ametnikud ja nemad ongi asendatavad. Kuid kultuurilooja on
asendamatu. Ühiskondliku mõtteviisi arenenedes oleks raadio
leiutatud ühel päeval nagunii, lihtsalt Marcconi tegi seda
esimesena, aga „Tõde ja õiguse” sai kirjutada ainult Anton
Hansen. Isegi kui keegi teine oleks kirjutanud sama loo ei oleks see
enam sama lugu. Kultuurilooja on asendamatu ja veel asendamatud ja
hinnalisemad on Eesti kultuuri loojad. Võib ju tunduda, et kuidagi
palju on neid kulturnikuid, kuid mida laiem on kandepind, seda kõrgem
on tipp. Ja kuna Eesti kandepind on niigi väike arvestades meie
rahvaarvu, siis ei kipu tipud teiste tippude hulgast välja paistma.
Seega tuleb põhi teha veelgi suurem ja tugevam, et tipul oleks kust
kerkida.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Loodan,
et Eesti riigi arengujoonte või pika perspektiivi kujundajad
mõistavad kultuuri olulisust, kuid kahjuks kõlavad seni vaid
aastaid kuuldud sisutühjad sõnad. Seniks aga täname suitsetajatest
enesetapjaid, joodikuid ja eluhävitavaid mängusõltlasi selle eest,
et Kultuurkapitalil on ikka vahendeid Eesti kultuuri toetuseks. Siin
juures on tänu siiras, sest Kultuurkapital on ainus konkreetne abi
ka väikestele maal kultuuri hoidvatele ühingutele või isikutele.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Igaükski
saab anda oma panuse kultuuri püsimisele. Ostke plaate, raamatuid,
käige kontsertidel, teatris ja kinos. Iga pileti eest makstud summa
on suureks abiks meie kultuuriloojatele. Ja unustada ei tohi ka oma
kodukoha vabast ajast ja vabast tahtest panustajaid. Kui kaob külast
kultuurielu, siis kaob ka küla. Nii on see olnud ja seda vist ei
muuda.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-6866839768912766662023-02-03T07:39:00.003-08:002023-02-03T07:39:34.280-08:00Kristliku kultuuriloo kiituseks<p> Portaal on iga kiriku silmapaistvaim osa. Portaal ehk maakeeli uks on
piir maise ja taevase maailma vahel. Portaal on küll kutsuv ja
huviäratav, kuid samas peab tekitama inimeses aukartust Jumala
maailma vastu. Miks selline sissejuhatus õppima kutsuvale
kirjutisele? Esiteks ei mõistaks ma kiriku portaali ega muude osade
tähendust, kui ma poleks asunud õppima Usuteaduste Instituudi
kristliku kultuuriloo magistriõppesse. Teiseks oli Instituut minu
jaoks portaal, mis avas eestlaste ajalugu , kombeid, pärimust ja ka
keelt enim mõjutanud kristlikku kultuurilugu.</p>
<p style="line-height: 108%; margin-bottom: 0.28cm;">Tundsin juba
ammu, et minu teadmised on lünklikud ja vajavad korrastamist.
Kirjutades peamiselt ajaloolisi näidendeid võin ühe aja perioodi
või eluloo enesele selgeks teha, kuid puudu jäi laiemast taustast.
Seepärast nähes ajalehes „Sirp“ kutsuvat kuulutust ei kahelnud
hetkegi ja otsustasin õppima asuda. Tänaseks on minu õpingud
lõppenud ja jäänud veel vaid lõputöö, kuid ikkagi helistasin
ühel augusti päeval dekanaati ja uurisin kultuuriloo tunniplaani
järele, et võimalusel osaleda veelgi mõnel kursusel.
</p>
<p style="line-height: 108%; margin-bottom: 0.28cm;">Kristliku
kultuuriloo programm avas mitmes mõttes minu silmad. See oli
äärmiselt inspireeriv ja valgustuslik rännak. Tutvumine
karismaatiliste õppejõududega oli boonus teadmistele. Kristlik
kultuurilugu ei ole ainult kristliku religiooni õpetus, vaid lugu
kristliku mõtteviisi mõjust meie ajaloole, keelele, kombestikule
jne. Me oleme eestlastena elanud 800 aastat kristlikus maailmas ja
loomulikult on see mõjutanud meie rahvuslikku mõtteviisi. Seega
pole magistriõppeprogramm pelgalt kristliku kiriku lugu , vaid ka
meie rahvusliku kujunemise lugu läbi kristliku prisma.
</p>
<p style="line-height: 108%; margin-bottom: 0.28cm;">Oma õpingutelt
saadud teadmisi olen püüdnud juba ka jagada. Olen korraldanud oma
kodukirikus Järva-Madisel mõtterännakuid kiriku ajalukku. Kiriku
dokumentatsioon on ajaloo tuultes suures osas hävinenud ja seepärast
ei ole teada ajaloosündmuste tagamaid, kuid seda inspireerivam on
täna erinevatele kaudsetele vihjetele tuginedes neid sündmusi ja
nende põhjuseid rekonstrueerida. Minu mõtted poleks eales nõnda
rändama asunud, kui mul poleks olnud julgust astuda üle Usuteaduste
Instituudi ukseläve. Astusin uduvihmaselt tänavalt valgusküllasesse
ruumi. Igas mõttes. Esimene samm on raske, kuid edasi järgneb
nauding.
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-44131075431344774762023-02-03T07:38:00.003-08:002023-02-03T07:38:33.225-08:00LOMBOK. Saar Indoneesias<p> <b style="font-size: 16pt;">LOMBOK. Saar Indoneesias</b></p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;"><br />
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lombok
on üks saari Indoneesia 17000st saarest. Lomboki külje alla on
pugenud pisikesed Gili saared, mida on kokku ligemale 50. Kõige
tuntumad puhkaja jaoks on kindlasti Gili Travalgan, Gili Meno ja Gili
Air. Lombokile ja Gilile viib turistide seas tuntud Balilt
kiirpaadiliin. Maksimum 2 tundi sõitu ja oledki kohal. Laev peatub
järgemööda kõigil saartel, leia vaid sobiv endal ja astu maha.
Suundusime Lombokile, mida me ei olnud veel avastanud.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Rentisime
Lombokil auto. 350K päev ja vura kuhu hing kutsub. Kütuseliiter
maksab 10K ja siis ootad, et kilomeetrid lendavad, aga ei lenda nad
midagi. Esmalt tuleb kirjeldada seda veidrana tunduvat rahamajandust.
K numbri järel tähendab tuhandet. Indoneesias põhineb kogu kohalik
majandus sularahal ja seepärast trükib kohalik keskpank raha
pidevalt juurde, sest rahva käest on raha keeruline kätte saada,
aga omal on ju ka vaja. See on viinud raha kursi päris madalale. 1
euro eest saab u 15000 kohalikku ruupiat. Seega miljoneriks saab juba
65 euroga. Ehk siis kütuseliiter maksab u 65 senti. No nii rentisime
siis auto. Lükkasin kojamehed tööle ja keerasin teele. Kojamehi ei
olnud muidugi plaanis tööle panna, need läksid harjumusest, sest
liiklus on Indoneesias vasakpoolne ja seepärast on ka rool paremal
ja käigukang vasakul ja suunatuli paremal pool rooli ja peegel
millegi pärast keskel, kuigi pilk otsis pidevalt paremat ukseposti.
Segadust kui palju. Võtsime kohaliku internetikaardi ja suundusime
Lombokit avastama. Kui maps ütleb, et järgmise 25 km läbimiseks
kulub teil üks tund, siis tuleb seda uskuda. Eestlaslik mõtteviis,
et lükkan 100 sisse ja lendan, siin ei toimi. Ühe auto kohta on
teedel vähemalt 50 rollerit. Sekka mõni hobuveok, rattur või
kallur. Lisaks ületavad teed koerad, kanad, lehmad ja ka iniesed.
Koolist on meeles plaan, kui kiirelt ja kaootiliselt liiguvad aatomid
molekulis. Vat see on midagi sarnast. Kõik liiguvad sinna, kuhu neil
vaja ja selles kehtib vaid üks reegel – ära tee õnnetust ja jõua
pärale. Seega tuleb arvestada oma kaasliiklejatega ja „minul on
õigus” siin ei kehti. Jõudsid ilma õnnetuseta sihtkohta, siis
järelikult on kõik hästi. Rollereid nähes kukusidki mõnedki
maailmaparandajad kindlasti kohe kiivreid ja muud turvavarustust
korraldama, kuid nemad on siin ilma juba aastakümneid hakkama saanud
ja saavad ka edaspidi. Roller on ühe pere jaoks sama oluline kui
meil auto. Sellega veetakse koju kõik vajalik. Tõesti kõik, sest
ei olnud asja, mida ma ei oleks rolleril näinud. Suurmate kaupade
tarvis on rollerite külge monteeritud vastavad haagised või korvid.
Korvides leidus kõiki alates kitsedest – kanadest kuni
kanalitsatsioonitorudeni. Lisaks kaubale mahub rollerile ka kogu
pere. Suurem laps juhist isa jalga vahel ja väiksem isa selja taga
ema süles. Kiivreid muidugi ei ole mitte kellelgi. Ma jäin mõtlema,
kui lähedal nad on pidevalt katastroofile, sest piisab vaid, kui üks
koerake teel ejookseb ja kogu pere ongi uppis. Aga koerad on targemad
kui turistid siin ja uisapäisa teele ei jookse.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Lombokil
on paar neljarealist kiirteed ja seal sai mõnel lõigul isegi 80km/h
lennatud, kuid üldiselt on teede olukord siiski kasin. Google maps
juhtis meid koskede ja matkaradade otsinguil õige veidramatesse
kohtadesse. Teed olid lagunenud või olid torm ja maalihked need
kaasa viinud. Kohati juhatasid viidad teedele, mida polnud rohu seest
märgatagi. Muidugi peab ütlema, et google ei ole oma andmeid
Lomboki kohta ammu uuendanud ja nii ei eksisteerinud kuuest kohast ,
mida soovisime külastada, enam viite. Neid lihtsalt enam polnud. Üks
veel oli, kuid seegi oli madalhooaja tõttu suletud. Seega tasuks iga
koha puhul üle kontrollida, kas see ikka toimib veel või olete
teiegi sunnitud keset dzungliteed, kus ka ringi ei saanud pöörata,
tõdema, et sõit viis tühja. Päris tühja muidugi ei viinud ka.
Saime korraliku jalutuskäigu metsarajal, kus vastutulevad rollerid
pidid nõlvast alla sõitma, sest selliseid imeloomi, nagu
meiesugused valged hiiglased, polnud sealsete elanike silmad veel
varem näinud. Inimesed on Indoneesias pisikesed. Eks see aitab
kuumusega paremini toime tulla. Üks mutike (ma arvan, et ta oli
mutike) kükitas uksepakul ja tema mõõtmed olid täpselt 20x20x50
cm. Ta oli nii väike, et ta oleks minu seljakotti lahedalt ära
mahtunud. Kükitamine on üldse popp. Põlved vastu kõhtu ja lõug
põlvedele. Kükitatakse puhates ja rääkides.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Loodus
on Lombokil muidugi äärmiselt lopsakas. Mäenõlvadel on metsa on
palju ja metsad on väga erinevad. Alusmets on laialehelisi taimi
täis ja jalutades tundub seda õite ilu ja mitmekesisust
silmitsedes, nagu oleksin sattunud muinasjuttu. Palmisalus ripuvad
parasiitidena puudel kauniõielised orhideed. Kohalikud armastavad
rohelust. Isegi iluaiandus on teatud piirkondades märgata. Seda enam
paneb imestama nende toidulaua suhteline ühekülgsus. Meie
toiduspetsialistide soovitatud rohelist ja salatit nad eriti ei söö
ega paku ka turistidele. Ometi võiks siin looduses kasvatada
aastaringselt ükskõik mida. Seda ma mõistan, et usk ei luba süüa
sealiha ja suure enamuse moodustavad seega kala- ja kanatoidud.
Väheke veist ja lammast ka. Ja muidugi hiigelkogustes riisi.
Parasjagu ongi saagikoristus aeg ja kõik siledamad pinnad tänavatel
ja tänavate ääres on kuivatamist vajavat riisi täis laotatud.
Ühel väljasõidul astusime sisse teeäärsesse süügikohta. Oli
selline suurem koht, mida suvaline teivasjaam. Menüü oli muidugi
kohalikukeelne ja samuti teenindaja. Vaatamata mittemõistmisele
tellisime ometi kumbki Triinuga toidud. Mõtlesime , et riskime. Mõne
hetke pärast saabus teenindaja ja saime temast aru nni, et seda
pole. Panime uuesti näpu menüüle, kuid ka selle toiduga polnud
õnne. Lõpuks ilmnes, et on olemas ainult grillkana. No tore. Tooge
siis grillkana. Mõne hetke pärast saabuski kana, mis oli pigem tibu
ja mis kõige õõvastavam, kanal oli pea otsas. Ennast polnud ollagi
ja siis see kurb kõrbenud pilk. Lahkusime. Õõvastavad toidulood
sellega veel ei lõppenud. Käisime kohalikul turul Oh sa mu meie.
Midagi nii räpast ja haisvat polnud ammu tundnud. Triinu ei suutnud
piltigi teha, sest võitles maost kerkivate lainetega. Kogu selle
räbu keskel asusid ka kohalikud toiduvalmistajad, kes ei pidanud
paljuks ka meile pakkuda veidi mädand olemisega lihavardaid. No jah,
meie ju sööme ka verivorsti ja enamuse maailma jaoks on see ikka
päris õudne. Kombed on erinevad. Kultuuriruum on erinev, seda ei
muuda ja sellega tuleb harjuda. Ja ei maksa tulla oma
tõekspidamistega ja arvata, et need on kõige õigemad.
Maailmaparandajad alustagu ikka enesest.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Tänasel
päeval on Lomboki looduses loomadest võimust võtnud metsistunud
veised, koerad ja kassid. Ruumi neil on, sest Lombokil on põliseid
loomi üpris vähe. On poolemeetrised sisalikud, kellest üks elas
meie hotelli ees puu otsas. Lisaks kitsed, maod ja muidugi
nahkhiired. Külastasime BatCave-i ehk nahkhiirekoobast. Kui meie
hiired saavad keldris ka kahekesi hakkama, siis siin katsid koopalage
tuhanded ja tuhanded. Mõned neist olid end unele heitnud päris
silmakõrgusel väikestes uuretes ja nii sai neid lähedalt
silmitseda. Koopas elab kolme liiki nahkhiiri, kelles väikseimad
olid vaevalt minu pöidla pikkused. Kuid nahkhiired ei olnud koopas
sugugi ainsad elanikud. Lisaks haudus ühes praos üks priske geko
oma munesid. Geko naabriks olid kolinud pääsukesed oma torujasse
pessa. Koopa põrandal siblisid väikse sõrme pikkused tarakanid ehk
krusovitsid, nagu kohalik giid neid nimetas. Neid oli väga palju,
kuid õnneks nad põgenesid sammuvate hiiglaste eest. Uurisime, et
kas need on ka söödavad. Siiski eipidavat kohalikud neid sööma.
Loomapargiga saime lähemalt tuttavaks Lomboki Wildparkis. See on
koht , kuhu küll soovitan minna. Olen käinud loomaaias u 35 riigis
ja see siin on üks sõmpaatsemaid. Väravast sisenedes tervitasid
meid okstel lendavad linnud. Ringkäiku saadab giid. Soovi korral
saab elevanti pesta või loomi toita. Meie otsustame toita. 50K saab
terve korvitäie aedvilju. Kitsed saavad salatilehti, ahvid tomatit,
elevant banaani jne. Loomad on õnnelikud, meie oleme õnnelikud ja
ju on ka talitajad õnnelikud. Kuldne ring.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kui
google valetab, siis kuhu seal saarel üldse minna. Kui panna
otsingusse vaatamisväärsused Lombokil, siis kõige populaarsemad
juhatavad koheselt saarelt minema ehk soovitavad külastada
väikesaari või minna sukeldusmitripile või siis ka mitmepäevast
ronimist 3700 m kõrguse vulkaani otsa. Nojah ja kui siis on merel
käidud ja mitmeks päevaks matkale ka minna ei taha, polegi nagu
miskit teha. Aga siiski - siiski. Madarami Saare Ajaloo Muuseum on
külastamist väärt. Seal ei ole küll mingeid moodsaid näituseid,
kuid väljapanek on põhjalik ja mis peamine varustatud
ingliskeelsete infosiltidega. Saamegi saare ajaloost ja rahvast kena
ülevaate. Huvitav on see, et iidsed tööriistad ei erine sugugi
neist, mida Eesti kasutati. Vaatan, et täitsa meie ader, ainult
veidi väiksem. Kalapüügiriistad aga täitsa samasugused.
Vaibakudumise ja villatöötlemisega saime hiljem tutvuda Sukarare
külas. Seisatasime külatänaval reas olevate vaibapoodidest ühe
ees. Poemees kutsus meid edasi. Tundsime huvi, et kas see tõesti on
kohalik käsitöö ja mees viis meid külatänavalt kõrvale majade
vahele väikesele ringkäigule ja nii saime näha päris elu. Ja
tõesti nii oligi. Igas majas või varjualuses klõbistas pereproua
meie kangastelgedele sarnaneval süsteemil põhineval seadmel nende
jaoks traditsioonilisel viisil vaipu kududa. Ühe vaiba tegemiseks
pidi kuluma kuu. Ei hakanud seda kontrollima. Loomulikult suruti ka
Triinu telgede taha, et ta saaks kätt proovida. Meenus kunagi
Valgevene lastelaagri kasvataja karjatus lastele tantsuõhtul: „Kõik
naeravad, sest see on väga lõbus !!!” Loomulikult näidati
püüdlikult naeratavale Triinule iga liigutus ette ja nii ei
saanudki ma teada, et kas ta ka päriselt oleks hakkama saanud. Samal
ajal kui Triinu kangateoga mässas, piilusin mina maja sisemusse.
Lühidalt öeldes polnud seal midagi muud peale kahe madratsi.
Eeldan, et ühel magasid siis vanemad ja teisel lapsed ja see oligi
kogu maja sisustus. Terve elu käib majast väljas väikeste
katusealuste all. Külast lahkudes ostsime sellise reklaami peale ühe
suurräti, millest meie kodus Triinu väitel väga suur puudus oli.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Tundub,
et saarel on külad omavahel tegevusvaldkonnad ära jaganud. Saare
keraamika pealinnaks on Bunyumelaki küla Matarami kõrval. Ja ongi
külatänaval iga maja ees kirju valik igasugu savikraami. Küla
keskel asub ka vastav tegevuskeskus koos galeriiga. Astusime
galeriisse, kuhu parasjagu olid kogunenud kohalikud koolilapsed
savitundi. Seal nad siis karjas lõbusate kilkamiste saatel
toimetasid. Valged hiiglased said kohe suure tähelepanu osaliseks.
Keskuse juhataja küsis, et kas ta võib meid kasutada keskuse
reklaamis. Olime nõus ja nii meid siis kruusid käes jäädvustati.
Meie naeratasime nagu staarmodellid. Lõpuks veel kohustuslik pilt
kogu klassiga ja saime sealt kohvitass käes tulema.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Traditsioonilise
Lomboki külaeluga saime lähemalt tuttavaks Sade külas. See ongi
selline muuseum -küla, kus inimesed tänaseni elavad
traditsioonilistes majades teenides tulu küsitöö müügiga. Giid
viib meid ringkäigule. Saame teada, et külas elab 700 inimest, kes
kõik on omavahel sugulased. Naised tuuakse või vajadusel ka
varastatakse teistest küladest. Eks siis omad neiud antakse
lohtuseks jälle vastu. Päris täpselt aru ei saanudki, kuidas see
elukorraldus neil seal on. Majad asuvad mäe nõlval tihedalt
teineteise kõrval ja kui arvestada, et majad on valmistatud
palmiokstest, siis saladusi naabrite vahel kindlasti ei ole. Saime
taas majades ringi vaadata. Toas madratsitel lösutasid lapsed.
Lapsed käivad koolis küll ja kõigil on kenad ühesugused
koolivormid. Sellest tunnen küll ka Eestis puudust. Lapsed on päeval
kodus, sest koolipäev on väga lühike. Hiljemalt kell 13 on nad
juba kodus. Liigume edasi.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Natuke
ka usuelust. 80% saare elanikest on moslemid. Ülejäänud on
hinduistid ja vähesel määral ka kristlased. Minu meelest oli
ehitamisel mosseesid rohkem kui tegutsevaid. Ja neid oli tõesti
palju. Raha kogutakse valmiva hoone ees tänaval liiklust peatades ja
siis kogumiskastiga autost autosse liikudes. Tüütu. Meie külastame
hoopis kogu piirkonna vanimat hindu templit. Lingsar Temple on asunud
sama koha peal 900 aastat. Muidugi on altarit pidevalt ümber
ehitatud, kuid pühamu keskmeks olev püha allikas pole veel tühjaks
saanud. Tempel on kohalikele hinduistidele oluline, kuna just selle
allaika vett kasutatakse usuliste talituste juures. Seega tulevad
pered ka kaugemalt õõnesanumad kaasas templisse vee järgi. Pean
tunnistama , et paigas on tuntavat väge ja enese sisemine
energiasammas kerkib taevani.
</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Iidset
hiilgust saame näha ka Narmada Parkis, mis on kunagine saare kuninga
residents. Pargis on tiigisüsteemid, astangutele rajatud aiad ja
uhkena kerkinud hooned. Aga tänaseks on see kõik vaid endine
hiilgus, sest kuigi väraval küsitakse piletiraha, siis keskuse
uuendamiseks see pole küll kulunud. Seda on saarel märgata igal
sammul. Tehakse asi valmis ja sellisena peaks ta siis püsima. Nii on
kõikjal kulumise ja lagunemise märgid. Kontrast kunagise aimatava
hiilguse ja tänase mahajäetud pargina tunduva vahel on kurvastavalt
suur. Maailmaparandajad tormaks juba euroopalikel väärtustel
põhinevate õpetustega kohalikke koolitama, kuid siin käib elu
teises rütmis ja põhineb väheke teistel väärtustel. Aja väärtus
on siin hoopis teine ja see mitte ainult inimest, vaid ka kõike tema
ümber. Siin kehtib hinduistlik põhimõte, et kõik maine on ajutine
ja kaob ühel päeval nagunii. Inimeste maine vara mahub reeglina
rolleri peale ja nii on lihtne vajadusel edasi liikuda.</p>
<p align="justify" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">Kokkuvõtvalt
võib öelda, et ega see Lombok mingi suurem asi puhkuse koht ei ole.
Aga kui siia siiski satute, siis tasuks peatuda Kuta rannapiirkonnas,
kus on loodud kõik puhkuseks, ja sealt teha väljasõite vulkaanile
ja siin kirjeldatud kohtadesse.
</p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-30139369054661625942022-05-04T07:48:00.005-07:002022-05-04T07:48:25.887-07:00<p> <b style="text-align: center;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">NÕIAD EESTI
MUINASUSUNDIS</span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Sissejuhatus</span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Herbert
of Cherbury sõnastas 1645.a loomuliku religiooni 5 põhitõde, mis võib koondada
kahele tasandile. 1) jumalaaimdus, millel põhineb jumalaaustus koos eetikaga,
2) surnute maailma olemasolu, kus teostuvad tasu ja karistus. (6, lk127) Igal
inimesel on teadmine jumala olemasolust. „Paljud uurijad nõustuvad, et VI-V
aastatuhandel eKr kujunes Põhja-Euroopas välja üsna ühiste tunnustega
kultuuriruum. Arheoloogia põhjal võib seda iseloomustada samanistlikuna. (
6,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lk 129) See tähendab, et enne
kristluse saabumist olid meil välja kujunenud omad religioossed kombed ja
uskumused, mille peamiseks sisuks oli teispoolsus ja eetika. Samanismi peetakse
kaasaegses antropoloogias ja võrdlevas usundiloos üheks vanimaks usundivormiks.
Eesti kohta kirjutab Tõnnu Jonuks, et nimetatud perioodist peale seondusid
uskumused surmavalla, loodusvaimude ja muude vaimolevustega suhtlemisega,
ilmselt ka suuremate loomade austamisega. (6, lk 133)<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„Füüsilise ja psüühilise orgaaniline ja
harmooniline terviklus – see on soomeugrilaste loodustunde eluideaal. Kui
soomeugrilaste hinges on midagi vägevat ja võimast, siis on see kodutunde
kõrval loodustunne, mille aluseks on ennekõike just sügav armastus meid
ümbritseva välisilma vastu.“ (Oskar Loorits) Seepärast on samaanil ehk nõial
ühiskonnas tähtis roll – ta on „esmajoones arenenum oma ümbrusest“ ning
„taotleb ekstaasi“, et hing saaks ihust lahkuda ja astuda vaimustudes
„ühendusse surnutega või liikuda ise ringi irdhingena, otsida kadunud loomi või
asju, näha paremaid saagi – või püügikohti, arstida haigeid, küsida surnutelt
nõu jne. Peale selle on just ennustajatena eesti samanistlikud nõiad oma
vaimset potentsiaali läbi aegade avanud. (6 lk 135) Hilisemal ajal hakati vahet
tegema nõial ja targal ehk ka teadjal. Kurjategevat nõida kutsuti nõiaks, aga
neid , kes jätkasid nõidadele tavapärast tegevust ravitsejatena, tuleviku
ennustajatena või abiliste aitajana, neid hakati tarkadeks kutsuma. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Muinasnõiad<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Muinasajal
oli maarahva elu vaimudest ümbritsetud. Vaime oli nii majas, metsas, vees,
ühesõnaga igal pool. Iga inimene ei suutnud astuda vaimudega ühendusse, et neilt
saladusi kätte saada. Targa ülesanne oli olla vahemees inimeste ja vaimude
vahel. Vaimusid lepitada ja nende poolehoidu leida, et nad kahju ei teeks.
Eelkõige tehti seda ohverdustega. Kui tark tabab ära kurjade vägede sündimise
hetke, siis saab ta võimu nende üle valitseda. See tähendab, et nii taevas kui
maa, ilmastikunähtused jne alluvad targa tahtele. Seega arvati , et tark
valitseb looduse üle. Targast tugevam on<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>vaid surm ja tema üle targal tavapäraselt võimu ei olnud. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Targad
said omale infot magamise ajal. Seda nii hingerändamise ajal kui ka tavapärase
une ajal. Seepärast pandi magama minnes tihti midagi pea alla, millelt oodati
unenäost vastust. Otsuste tegemise juures oli olulisel kohal ka liisuheitmine. On
teada lugu, kus eestlased heitsid liisku, et kas munk hukata või mitte. Muna
saatis õnn ja ta jäetigi ellu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Vahel
lendas hing targa seest välja, et vaimudega suhelda. Siis oleks tark justkui
maganud, seda nimetati haldjas olemiseks. Selleks kasutati laplaste puhul
näiteks nõiatrummi. Nõid langes rütmi tagudes maha olles justkui minestusse
vajunud. Üles ärgates jutustas ta oma rännakutest ja sellest, kust ja kellelt
abi ja nõu käis otsimas. Kurja tehes olid nõiad tavapäraselt üldse nähtamatud.
Selleks tarvitati sõnajalaõit, küüntest kübarat, kaarnakivi, musta kassi luud
või muud sarnast. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Seejuures
kasutati ka mana- või nõiasõnu. Õigeid manasõnu tundsid vaid soome nõiad ja nii
pidid eesti nõiad nende juures õppimas käima. Lisaks nõiasõnadele kasutati ka
muid abinõusid. Seepärast eristati nõidasid nende meetodite järgi. Sõnadega
nõidujaid nimetati sõnatarkadeks, lausujateks, pobisejateks, posijateks,
soolapuhujateks. Kive tarvitavaid nõidu nimetati kivitarkadeks. Lisaks olid
veel olemas soolatargad, veetargad, viinatargad, tuuletargad ja manatargad. Usk
Sõna jõusse oli üleüldiselt suur. Algul vaid nõiale omandatud sõnajõud omastati
peagi kõigile võõrastele. Nõid olla alati kiitnud , kui ta midagi ilusat nägi,
kuid selles kiituses oli vägi , mis kiidetava kohe nõrgestas või üldse surmas.
Seepärast pidid ka võõrad sattudes talusse hoiduma kiitusest. See komme pole
eestlastel kuhugi kadunud. Sõnaväest sai vabaneda, kui kiidetavat kiitjalt
võetud eseme põletamisel tekkiva suitsuga suitsutada. Lisaks sõnale sai halba
teha ka silmavaatega. Halva silmaga looma vaatamine lõppes alati looma surmaga.
Sellel arvati olevat ka hüpnotiseeriv mõju, nagu madudel. Parim vahend kurja
silma vastu oli pärgelpask, mida kanti enesega pidevalt kaasas. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Nõiad
olid rahvale nuhtluseks, nad tõid haigusi ja tõbesid inimestele ja
koduloomadele. Nõiad kuivatavad veesooned, ikaldavad viljasaagi, tekitavad
merel tormi ja põllul põuda. Oma tegevusi toimetasid halvad nõiad tavaliselt
neljapäeva õhtuti, mis nõidade jaoks oli püha päev. Tähtsaimad nõidade
kogunemise päevad on jaanipäev, jõulupäev ja uusaasta.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Sellel ajal peab hoolas peremees öö otsa
üleval olema ja hoolega vaatama, et kurjad nõiad majapidamisele ligi ei
pääseks. Nõiad toimetasid oma tegemisi saunades ja seepärast ravisid targad
nõidade saadetud tõbesid samuti saunades. Saunas pidi valitsema vaikus ja tark
vaid ravis viha ja sõnadega. Keskajal usuti, et nõiaks sai, kuid saatanale kolm
tilka verd ohverdada. Kui nõia käest mindi abi küsima, siis nõudis tema tihti
töötasuks kolm tilka verd. Paljud ei tahtnud anda kartes, et siis nad saatanale
ennast annavad, kuid nõiad rääkisid siis vastu, et see teisiti võimalik ei ole.
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Nõiad kristluses<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Bengt
Ankarloo ja Gustav Henningsen on toonud välja, et Euroopa nõiakuju on tekkinud
erinevate, ent sarnaste tähendustega uskumuselementide põimumisest: sulandunud
on hästi tuntud igapäevane külanõid ja salapärane, öösiti lendav olend, keda
seostatakse luupainajaliku anti-maailmaga (Ankarloo, Henningsen 1993: 14).
Antud jaotuses on nad kirjeldanud hästi tuntud külanõida paganlike uskumustega
seostuva isikuna, näiteks teadja, ravitseja või targana, kellel on üleloomulikud
võimed ja kes pole otseselt kristlusega seotud. Salapärase põrgusaadiku kuju on
aga seotud nõia kui kristliku kuradi teenri ja kurjuse kehastusega, kes on
hüljanud jumalale truuduse ja tema väärtused. (4)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Kristlik
õpetus nõiakunstist on rajatud kuradiga lepingu ideele (Valk 1996: 114).
Lepingu kohaselt omandas isik üleloomulikud võimed kuradilt vastutasuks – tema
järgimise, liitu astumise ja jumala hülgamise eest. (4) Uskumus kuradi osaluses
seletas, miks nõiakunsti vaadeldi fundamentaalselt kurjana. See oli ketserluse
vormiks, austusavaldus ja koostöö jõududega, mis olid ohtlikud Taevasele
Jumalale, kellega kristlased sõlmisid lepingu ristimise kaudu (Valk 1996: 115).
Kristlikus uskumuses kasutas nõid üleloomulikke võimeid kurjadel eesmärkidel,
mis olid loomulikult seotud kuradiga. Seevastu paganlikes usundites võis kurat
olla kaasatud aga võis ka mitte, sest nõiakunsti oli võimalik omandada ka ilma
temata. Esimese puhul väärib aga märkimist, et kristlikus uskumuses ei saa
üleloomulikud võimed tulla tavainimesele muud moodi kui kuradilt. Seega on ehk
ka mõistetav, miks just paganlikke nõidu seostati kuradiga ning neid näidati
äärmiselt halvas ja kurjas valguses. Paganlike uskumuste mahategemine ja nende
kuradistamine oligi omane keskaja kristlusele, mis ei kannatanud oma kõrvale
konkurente. Paganlike usundite targad või teadjad asetati samasse kategooriasse
kristlike nõidadega ehk siis nende isikutega, kes on omandanud üleloomulikud
võimed kuradilt. Seetõttu on ka võimalik mõista, miks nõia isik oli sedavõrd
vihatud ja kardetud, sest ta oli otseselt vastuolus kiriku õpetuse ja jumalaga,
ta oli kurjuse sümbol ning kuradi teener. Üleloomulikud võimed polnud aga
ainsad, mille poolest nõia isik kurjuse sümbol oli. Nõiad allusid kuradile oma
uskumustes ja tegevustes, andsid oma meele ja keha tema teenistusse ning
täitsid vaidlemata tema käske.(4)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Nõid kirjasõnas<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Esimesed
kirjalikud vihjed nõidadest Eesti aladel on pärit 1071.a , kui ajalooürikutesse
on kirja pandud, et üks Novgorodi elanik olnud abi palunud tsuudi ehk siis
eesti nõialt. Nõid kutsunud kurjasid vaimusid välja, kuid need ei olnud tulnud.
Novgorodi elanik võttis siis risti kaelast ja peale seda ettevõtmine õnnestu.
Tarku<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on Eesti pärimuses kogu aeg austatud.
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Teati
rääkida, et Soomes on palju kangemad nõiad, kui Eestis. Soome nõid pidavat
eesti nõia kohe ära tundma. Veelgi kangemad nõiad on aga Lapimaal. Üldse
tundub, et mida põhjapoole, seda tugevamaks nõiad muutuvad. Eestis olnud
saartelt pärit nõiad tugevamad kui mandri omad. Teatakse rääkida, et Gustav
Adolf olla kutsunud appi lahingutesse lapi nõidasid ja Karl XII käinud soome
nõidade juures. 1534 kurtis Novgorodi peapiiskop, et tema maal elavad eestlased
peavad oma preestreid, keda nad arbui (arbujad) kutsuvad. , kes nende
matusetalitused omal viisil peab ja lapsi õnnistab. 1644 on teada lugu, kuidas
Vihtla Jörgen Urvastest hea viljasaagi õnnistuseks härja ohverdas. Mõnevõrra
rohkem on preestritest teada Bremeni Adami Kuramaa kirjeldusest 16. peatükis,
kus öeldakse: Kuramaal on kõik majad täis ennustajaid (divinis),
ettekuulutajaid (auguribus) ja surnutemanajaid (nigromanticis) (Tõnnu Jonuks)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Läti
Henrik on kirjutanud, kuidas maarahvas heitis liisku, kumb tappa - kas rasvane
härg või rasvane preester. Liisk oli langenud härja peale ja nii oli preester
ohverdamisest pääsenud. Vargaid olla tagad eriti edukalt viina abil tabanud.
Targad loksutasid viina pudelit seni kuni see vahtu läks ja siis ilmus vahu
sisse varga nägu. <o:p></o:p></span></p>
<p style="background: white; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; text-align: justify;"><span style="color: #202122; font-family: "Calibri","sans-serif"; mso-ascii-theme-font: minor-latin; mso-bidi-theme-font: minor-latin; mso-hansi-theme-font: minor-latin;">Nõidadest on loomulikult juttu ka eesti
rahvapärimuses. Kuna nõiad suhtlesid teispoolsusega, siis on pärimuses arvata,
kuidas nõiad surevad. Kindlasti pidi see olema midagi hoopis teistmoodi, kui
ristinimestel. Mõned näited.<o:p></o:p></span></p>
<p style="background: white; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; text-align: justify;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: #202122; font-family: "Calibri","sans-serif"; mso-ascii-theme-font: minor-latin; mso-bidi-theme-font: minor-latin; mso-hansi-theme-font: minor-latin;">„Tuntakse
arvamisi, et nõid enne ei või surra, kui ta kõik nõiduse tembud ja sõnad
kellegile edasi õpetanud. Sellepärast vaatab ta enesele aegsasti õpilase
valmis. Ei ole nõial kedagi, kellele ametit edasi õpetada, tunneb ta koledat
vaeva ega saa ometigi hinge heita. Enamasti jätab nõid ameti kätteõpetamise elu
lõpuks. Aga tuntakse paljugi juhtumisi, mil nõid nõiaks saada soovijale ameti
ju ammu enne surma kätte õpetanud. Mõni nõid otsis enne surma õpilase, tegi
sellele aga tingimiseks armulauale minna, kirikuleiba sealt kaasa tuua, sellega
kesköösel metsa ristteele sammuda ja seal püssiga puruks lasta.“(Eisen)<o:p></o:p></span></i></p>
<p style="background: white; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; text-align: justify;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: #202122; font-family: "Calibri","sans-serif"; mso-ascii-theme-font: minor-latin; mso-bidi-theme-font: minor-latin; mso-hansi-theme-font: minor-latin;">„Nõidu
kartis rahvas isegi pärast nende surma, sest nõiad hakkasid kodu käima ja
elusaid hirmutama ja piinama. Nõida surnuaiale viies tehti ta kodukäimise
takistuseks mõnesuguseid tempa. Matmisel pandi nõid kõhuli hauda: köie ots
seoti ümber kaela, teine ümber pahema jala kedreluu. Sedaviisi maetud nõid ei
pääsnud milgi kombel kodu käima, vaid vajus ikka sügavamasse maa sisse.“
(Eisen)<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Nõiaprotsessid<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Paganlike
igandite likvideerimisel oli luterlik kirik oma „ainult Kristus“ põhimõtte
tõttu ning pühakuteaustamise hülgamise põhjal teadaolevalt printsipiaalsem kui
katoliiklus. (6) Rootsi ajal ja veel Vene ajalgi meil Liivimaa osas kehtinud
Karl V kriminaalseadus ehk Karoliina nõuab surmaotsust põletamise läbi neile,
kes on sünnitanud nõidusega kellelegi kahju. Neid, kes nõidunud kedagi
kahjustamata, tuleb karistada äranägemise järele. (3) Vanemad teated
nõiaprotsesside kohta üldse Eesti alal algavad 16. sajandi viimastel aastatel,
ühes sellega ka esimesed teated surmamõistetute kohta. 1588. a. põletatud
Harjumaal Kuimetsas viis nõida. Osenbrüggeni poolt avaldatud 1608. a. Tartus
peetud nõiaprotsessil mõistetakse kaebealune vabaks, samas aga teatab ta nõidade
surmamõistmisest 1617. ja 1619.a Tartus. Riesemanni poolt avaldatud
1615.–1618.a Tallinnas peetud neljast protsessist lõppes ainult üks
surmaotsusega. Nimelt mõisteti surma põletamise läbi 1616. a. keegi soomlane
Andres kuradi abiga elavate olevuste sissenõudmise eest. Kogutud teadete järele
teab Riesemann ka mainida üheksa nõia põletamist 1615. a. Paides. Samal aastal
mõistetakse surma ka Narvas keegi naisnõid Brigitta ja 1617. a. Harjumaal
Kuimetsas kuus naisnõida põletamise läbi. Hilisem teadaolev surmaotsus Eestimaa
osas on aset leidnud Lääne Meeskohtus 1665. a., millal mõisteti surma keegi
Kapso Maie. Otsus sellest on saadetud läbivaatamiseks Ülem-Maakohtule, millest
on säilinud vastav kinnitus. Sellest nähtub surmaotsus põletamise läbi. Tartu
Maakohus on teinud veel 18. sajandil surmaotsuse. Nimelt 1723. a. 16. jaanuaril
süüdistatakse Valguta talupoega Wielo Ado’t nõidumisega süütamises. Kaebealune
tunnistab et õppinud nõidumist isalt Lapimaal, kust ta ka pärit. Nii
usaldatakse ülekuulamine Laiuse õpetaja Eduard Reimersi ja Kambja õpetaja
Sutor’i hoolde, mille tulemuseks Maakohus on teinud surmaotsuse, mis Õuekohtu
vastuses 28.02.1724.a muudetakse. Nagu Õuekohtu vastusest selgub, siis on
Maakohus mõistnud kaebealusele rattal purustamise ja neljaks raiumise nõidumise
ja süütamise eest asemel rahakaristuse. Õuekohus asendab surmanuhtluse eluaegse
vangistusega. Nii jäi viimane Maakohtu poolt kuulutatud surmaotsus rakendamata.
Kokkuvõttes surmamõistetud nõidade arv tõuseb viiekümne viiele teadaolevale
juhule. Tegelikult toimunud surmanuhtluste arv on kahtlematult suurem.
Surmamisviisis on rõhuvas enamuses põletamine, mille kõrval esinevad
harukordsete juhtudena surmamõistmised pea maharaiumise teel mõõgaga ja selle
kõrval ka üksikud kvalifitseeritud surmaotsused. Ajaliselt on surmaotsused
jälgitavad 1588. a. ja 1723. a. vahemikus, kuna täideviidud surmaotsustega
seotud protsesside jälgimine on võimaldatud 17. sajandi piirides. (3)<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><br />
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kodukülast<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Uurisin
rahvaluule andmebaasist, et kas on miskit kirja pandud ka minu Sääsküla
kodukülast. Ilmnes, et siin on elanud üks külakarjak, kes päevasel ajal teinud
karja valvates võikarpisid. Tegemist pidi olema vist omamoodi mehega, miks
muidu on temast mitmeid lugusid ja teda on ka nõiaks peetud. Külakari oli olnud
tema juures koos isegi siis, kui karjane kohal ei olnud. Seda panid kõik imeks.
Lisaks olla ta loomadega kõnelenud ja neid vilega juhtinud. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><br />
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="background: white;">„Mäel ,
kuhu külaloomad kokku aeti: Vanasti elas sial üks karjane prints ja teind sial
või-karppisi. Terve küla kari aeti sinna. Nüid on sie metsa vaeund. Sie prints
tegi sial või karppisi. Korraline oli karjas. Sie prints old viel nõid - kes ei
jõund oma looma seks aask sinna aeada, sie pidi ise oma looma sinna määle
aeama.“</span></i><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„Seaskülas (Sääsküla J.-Madise khk.) old
karjane, see teind kõik tükid ää. Ega tema põle ise karjas old ega kedagi. Ühekorra
elajad pole õhtale läind. Pää juba loojas, ei tule ega tule. Viimaks peremed
läind otsima.</span></i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"> <span style="background: white;">Üks paju
põesas old seal [karjamaal], tema [karjane] seal põesa taga põlvili maas. Nemad
kangesti kart, põle jullend päris ligi minna. Põle näind, mis ta teind seal
põesa taga. Loomad põle ka eemale läind. Kui pää tõust, siis tuld sealt põesa
takka ära ja siis akand loomad ka liikuma.</span><br />
<span style="background: white;">Kui ää surnd, siis enne üteld, et: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"Röövel
sai ka risti peal andeks, aga mina pean küll põrgus põlema - seda on kõik mu
köntis käpad teind (tema käed olnud vigased). Seesama old see obuste Prints.“</span></span></i><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">„Karja Prints oli
Lohala küla karjane. Tema teind kevadel karjale piire ümber, siis kari seist
alati koos. Loomad seist tal kohe ise metsas.</span></i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"> <span style="background: white;">Aga
ühekorra old ta ka kimbus küll. Loomad jäänd õhta metsa, põle koju tulnd.
Mindud otsima. Old seal Aniste pool metsas. Vanamees old seal põlvili maas ja
üks suur all sikk old ta ees. Kui teised ligemale saand, siis kadund ää see
sikk. Siis vanamees tõust üles ja loomad akand ka tulema. - See on üks
kuulujutt, see.</span> <span style="background: white;">Seda jälle kuulsin:
Loomad old üksi metsas, karjane ise koguni külas. Old kuulda, et loomad karjund
metsas. Vanamees läind õue ja õisand kolm korda, üteld: "On ta nüid teind,
mis on teind, aga enam ta küll ei tee. - Teine pää leitud, et unt murd ühe
mullika ää.“ (ERA II 25, 128/9 (4)<o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Järva-Madise koguduse
õpetajal olnud, umbes sada aastat tagasi, karjane, keda hüütud Karja-Aaduks.
See oli ostnud Lohala küla Karja-Prints’u käest karjapoisse – noori kuradeid,
viie rubla eest. siis olnud tal hea karjas käia, maganud ise tule ääres ja kari
kusagile pahapeale ei läinud.</span></i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><br />
<span style="background: white;">Maganud tule ääres ja lõuna ajal hüüdnud: „Õp,
õp, poisid!“ Kari tulnud kellade kõlinal kokku ja hakanud koju minema, aga
keegi ei näinud, kes loomi ajas. Nii sündinud ka õhtuleminek. Hundid ilmaski
tema karja ei puutunud.</span><br />
<span style="background: white;">Kord läks Aadu suurde kõrtsi napsutama, jättes
karja metsa. Keegi teine mees küsinud: „Kus kari on, kas hundid kallale ei
lähe“ „Ei minu karja puutu keegi!“ Hiljem hakanud Aadut kaks ilusat preilit ära
kutsuma: „Lähme ja läheme, tule aga ära!“</span><br />
<span style="background: white;">Aadu pärast rääkinud jutustaja vanaemale, et
hakkan ära minema, preilid kutsuvad. Kõige uuemad riided panen selga ja muu
kraami jätan venna hooleks. Vanaema küsinud: „Kus need preilid sind kutsuvad,
need viivad su elavalt põrgu, need on ju kuradid.“ Siis Aadu oli rääkinud, et
ostsin viie rubla eest ja enam ei saa lahti. Vanaema käskinud õpetajale
rääkida. Aadu pole aga julgenud õpetaja näole minna. Vanaema rääkinud siis
Vanatoa-Antsule, kes olnud kiriku „vöölmünder“ ja see rääkinud õpetajale, et
kaks preilit kutsuvad ta karjast ära.</span><br />
<span style="background: white;">Õpetaja lasknud Aadu tulla oma juurde ja lugenud
talle jumalasõna. Viinud ta kiriku kolmeks päevaks ja ööks. Pannud altari ette
piiblit lugema ja teind talle kolm piiret ümber. Õpetaja käinud teda seal iga
päev pihtimas, öeldes, et ära sa kedagi karda, kui sa miskit näed, ning kellegi
kutsumise peale ei tohi piiretest välja minna. Kui sind keegi tuleb kutsuma:
preilid, sugulased või sõbrad, ära siis ära mine. Kui minu näol keegi tuleb
sind kutsuma, ära ka siis liigu paigast. Mina tulen ja võtan su käest kinni
ning astun ka üle kolmanda piire, kuna kurat üle kolmanda ei julge tulla.</span><br />
<span style="background: white;">Küll siis hakanud Aadul hirmsad tunnid. Alguses
tulnud ta igapäevased preilid teda ära kutsuma, siis sugulased, kes olid
moonutatud tondid. Tulnud ka õpetaja ja kutsunud: „Tule nüüd, Aadu, altarist
välja!“ Aadu aga ei läinud, muudkui lugenud aga piiblit. Viimaks olnud õige
kole, tulnud tigedaid härgi, kes purskanud tuld ja tõrva ninast ja suust välja,
kippunud Aadu kallale. Kõiksugused koletised külastanud teda, Aadu jäänud aga
paigale.</span><br />
<span style="background: white;">Neljanda päeva hommikul tulnud õige õpetaja ja
viinud Aadu kirikust välja ja ütelnud: „Nüüd su hing on päästetud!“ (ERA II
221, 154/7 (8) < Järva-Madise khk., Albu v., Kaalepi as. – Meeta Peitma,
Paide Kaubanduskeskkooli õpilane < Eduard Limberg, 60 a)<o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Kasutatud kirjandus<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">1.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Johan Mattias Eisen „Eesti
mütoloogia“</span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">2.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Aarne Ruben „Nõiaprotsessid
Eestis“</span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">3.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Villem Uuspuu „Surmaotsused
Eesti nõiaprotsessides“ </span><a href="https://www.folklore.ee/tagused/nr19/uuspuu.pdf"><span style="color: windowtext; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">https://www.folklore.ee/tagused/nr19/uuspuu.pdf</span></a><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">4.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Miikael Jekimov „Nõiaks saamise uskumused
eesti rahvapärimuses, nende religiooniajalooline taust ja žanritunnused“ (TÜ
2015)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: justify;"><a href="http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48864/Miikael-jekimov-BA-2015.pdf"><span style="color: windowtext; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48864/Miikael-jekimov-BA-2015.pdf</span></a><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">5.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin; mso-fareast-font-family: Calibri;">Tõnno Jonuks. „Inimohver
eesti eelkristlikus usundis.“ (Mäetagused 19, 125-134)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">6.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Arne Hiob „Martin Luther ja protestantlik
reformatsioon“ (2017)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpLast" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="color: #333333; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 8.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">7.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Eesti Rahvaluule andmebaas<o:p></o:p></span></p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-25057472661712270212022-04-29T00:14:00.003-07:002022-04-29T00:14:26.356-07:00Saalomoni Tempel kui Jumalakoda<p> </p><p align="center" class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: center;"><span class="v"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 16.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Saalomoni Tempel kui
Jumalakoda<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Käesoleva
töö aluseks on piiblisalm – <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>1.Siis
kõneles Saalomon: </span></span><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><br />
<span class="q"><i>„Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses. </i></span><span class="v">2</span><span class="bspace"> </span><span class="q"><i>Mina olen
sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.” (2Aj 6: 1-2)<o:p></o:p></i></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="q"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></i></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="q"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Sissejuhatus<o:p></o:p></span></i></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="q"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-font-style: italic; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Saalomoni Templist ei ole säilinud ühtegi füüsilist
märki ega originaalkäsikirja. Tema ainsaks olemasolu kinnituseks on Piibli
tekstid ja üksikute vihjetena ka teised ajastu kirjameeste tööd. Seepärast on
kõik tänapäevased katsed tõestada või kirjeldada Saalomoni Templit oletuslikud
või üles ehitatud väga kaudsetele vihjetele. Saalomoni Tempel, kui elava Jumala
elupaik, on olnud otseseks põhjuseks paljude tänapäeva Jeruusalemma pingete
puhul sealsete erinevate religioonide ja rahvaste vahel.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Seepärast pole ka teadlased kaotanud lootust
leida tõendeid Saalomoni Templist ja selle läbi maandada pingeid piirkonnas. </span></span><span class="q"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="q"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-font-style: italic; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="q"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-font-style: italic; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Saalomonist<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Saalomoni
isa Taavet oli Israeli riigi loojana suur väepealik, kes ühendas tema
valitsetava Juudamaa külge paljud iseseisvad regioonid ja rahvad. Äärmiselt
pühendunud Jehhoova-järgijana viis ta oma sõjakäike läbi Jumala nimel, mille
eest Jumal teda toetas ja õnnistas.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Esimesed
seitse aastat valitses Taavet lõunas Juudamaal asuvast Hebronist. Ta vallutas
Jerusalemma ja asutas uue pealinna, mis asus kahe ühendatud riigi vahel. Templimäele
püstitas ta kogudusetelgi (2Sm 6) ja tõi sinna Püha seaduselaeka. Templimägi on
juutide jaoks pühakoht tänaseni, sest seal asub judaistliku usuelu keskus, maailma
keskpunkt ja taevariigi maine kuju. (3, lk 55) Saalomon jätkas oma isa Taaveti
tööd, kuid astus rahvuslikkuselt edasi rahvusvahelisuse poole. Taaveti rajatud
naabritega vaenujalal olevast sõjariigist sai Saalomoni valitsuse all
kaubandus- ja kultuurriik.(1,lk 87)<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Saalomoni poliitika ja tarkus olid rajatud headele suhetele naabritega.
Saalomon nautis ilu, rikkust ja toredust, mis jõudis temani naaberriikide
vahendusel. Tal oli suur haarem , kellele ta ehitas vägeva hoone ja ka templid.
Oma vägevust tõestas Saalomon paljude suurte ehitustega. Tema enese palee 1Kuningate
raamatus kirjeldatu järgi oli jumalakojast oluliselt suurem. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Loomulikult tõid suured ehitused kaasa ka
suured kulud, mis jäid rahva kanda. Ta jagas kulud kaheteistkümneks osaks, kus
iga osa jäi kuu jooksul ühe regiooni kanda. Saalomoni on nimetatud targaks
kuningas ja tema tarkust käidi imetlemas ka kaugemalt. Samas kahtlevad
ajaloolased Knight ja Lomas tema erakordsetes teadmistes. Nad väidavad , et
lisanime tark sai ta tänu oma ehitustele, sest teadmised ehituskunstist olid
Israeli rahva seas algelised ja seepärast tundus kuningas suure ehitajana kõigile
ületamatute teadmistega. (2, lk 22). <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Templist</span></b></span><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Rooma
ajal olid Templimäel paganlikud rajatised, kuni Taavet sinna kogudusetelgi
püstitas. Morija mäega on seotud kokku 4 templit. Esimese ehitas kuningas Saalomon
oma valitsusaja 4 aastal, u 3000 aastat tagasi. Ehitusajaloolased peavad seda
jumal Ninurtu auks juba 1000 aastat varem püstitatud sumeri templi täpseks
jäljenduseks. (2, lk 22) Teine tempel on olemas vaid prohvet Hesekieli
nägemuses u 570.a eKr<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja sellisena
oluliselt mõjutanud kristlikku mõtteviisi. Nagu on öeldud kirjas korintlastele-
„</span></span><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Eks te tea, et te
olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees?“.<span class="v"> Kolmanda
lasi ehitada kuningas Serubaabel, kui Paabeli vangipõlvest tagasi tuldi.
Neljanda Templi ehitust alustas kuningas Herodes juba Jeesus Kristuse ajal. (2,
lk 22) See topelt suureks ehitatud templiplatool asunud tempel hävitati juudi
sõjas 70 pKr vaid neli aastat peale tema lõplikku valmimist. Rooma keiser
Hadrianus, kes külastas 130.a Juudamaad lasi hävitatud templi varemetele
ehitada Jupiterile pühendatud templi. See algatas 132.a II Juudi sõja, mis
suruti maha 135.a ja põhjustas veelgi laiapõhjalisema juudivaenuliku poliitika
Rooma riigis (4, lk 356). Kaudseid tõendeid Templi olemasolust leiab ka
hilisemast kirjasõnast. Kirikuisa Eusebio teatab (enne 339) vana templi
jäänustest, ning Bordeaux palverändur (u 333) lisab, et „seal oli auguga kivi,
mida juudid tohivad külastada vaid kord aastas, et seda salvida ja selle juures
kurta oma saatust“. See saab olla ainult Püha Kalju, millel asus põletusohvri
altar. (3, lk 56) <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Saalomoni
templist ei ole säilinud füüsilisi tõendeid ega originaalürikuid ja seepärast
ei saa me olla lõpuni kindlad, et Tempel üldse olemas oli ja pole hilisemate
juudi kirjatundjate väljamõeldis. Pühakiri kirjeldab päris täpselt, milline
nägi välja Saalomoni Tempel. „Ja Saalomon hakkas Issanda koda ehitama
Jeruusalemma Morija mäele, kus Taavetil, tema isal, oli olnud ilmutus, paika,
mille Taavet oli kindlaks määranud jebuuslase Ornani rehealuse kohale.“
(2Aj3:1). Piiblis on hoone mõõdud toodud küünardes. Meie jaoks arusaadavamalt
teisendan mõõdud meetersüsteemi võttes aluseks, et üks küünar on u pool meetrit.
Sellisel juhul oli Saalomoni Templi pikkus 30 m, laius 10 m ja kõrgus 15 m.. Hoone
ees oli sama lai ja 10 m pikkune eeskoda kõrgusega 60 m. Seestpoolt oli hoone vooderdatud
seedripuuga ja kaetud puhta Parvaimi kullaga, millel olid kaunistusteks palmid
ja pärjad.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Põrand oli küpressilaudadest.
<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Templi
keskosa lääneküljel oli põletusaltar ja dvir ehk „kõige püham paik“ (1Kn 6:16),
kuhu ülempreester võis siseneda ainult ühel korral aastas, suurel
lepituspäeval, et kanda sinna inimeste pattude lunastuseks ohverdatud patuoina
veri (2, lk 23). <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Püha paik oli 10 m
pikk, lai ja kõrge vaid ühe idasse avaneva ukseavaga kuup, mis oli kaetud üleni
seedrilaudadega. Ruumi keskel asus akaatsiapuust risttahukakujuline kast. See
oli seaduselaegas, mis sisaldas kolme objekti - Moosesele Jumala ilmutusena
usaldatud kümne käsuga kahte tahvlit ja Jumal Jehhoovat ennast. Oluline on
mõista tolleaegsete inimeste uskumust, et nende Jumal elaski just sealses
Templis, nagu ta ise oli Taavetile lubanud - „</span></span><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Mina asun elama Iisraeli
laste keskele ega jäta maha oma Iisraeli rahvast“ (1Kn 6:13). <span class="v">See
oli Jumalakoda kõige otsesemas mõttes. Sinna minek oli ohtlik, sest
seaduselaeka püha vägi võis põhjustada surmava löögi (4Ms 4:15, 2Sm 6:6).
Laegast kattis kullakiht ja valvasid kaks kullaga kaetud 5 m kõrgust õlipuust
keerubit, kelle tiivad laotusid üle kogu kambri. Püha paiga uksed olid
nikerdatud õlipuust ja piiratud viietahuliste postidega. Ukse ees asus kullast
kett. Heroodese ajal oli aga pühim paik juba tühi ja see soodustas usku
„kujutusse jumalasse“ (3, lk 56)<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Saalomon
kutsus Tüürosest meister Hiirami, kes ehitas Templi ette 9 m kõrged vasksambad,
mille ümbermõõt oli 6 m. Sammaste otsa paigutati 2,5 m kõrgused kaunistatud
vasest õiekujulised nupud. Kuna tempel seisis kahe ühendatu riigi piiril, siis
kujutasid templi ees olevad sambad, üks lõunas ja teine põhjas,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>harmooniat ja tasakaalu. Vasak sammas Boas
asus lõuna pool esindades Juudamaad ja sümboliseerides jõudu. Teine sammas
Jaakin asus põhja pool ja sümboliseeris Israeli riiki ja võimu. Jumaliku
sillaga ühendatuna tähendasid nad üheskoos stabiilsust. (2, lk 163) Kokku
ehitati Templit seitse aastat. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Kokkuvõte<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Jumala
elupaik on sümbolina niivõrd oluline paljude religioonide jaoks, et on
mõistetav kõigi soov olla sellele paigale võimalikult lähedal. Samas tekitavad
kompromissitud vaidlused maaomandi üle pingeid. Saalomoni Templi igast osast on
aja jooksul kujunenud uus sümbol, mis on omakorda loonud või selgitanud uusi
rituaale. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Saalomoni Tempel kõrgub jätkuvalt ja seda
igas Jehhoovat järgivas inimeses. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p> </o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="v"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Kasutatud kirjandus<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span class="v"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="mso-list: Ignore;">1.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span></span><!--[endif]--><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Eduard Tennmann
„Mooses ja Prohvetid“ (Tallinn 1921)<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span class="v"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="mso-list: Ignore;">2.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span></span><!--[endif]--><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Christopher Knight, Robert Lomas „Hiirami võti“ (1996, eesti
keeles Sinisukk 2003)<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span class="v"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="mso-list: Ignore;">3.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span></span><!--[endif]--><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Arne Hiob „Püha maa, juudid ja Jeesus“ (Johannes Esto Ühing
2012)<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoListParagraphCxSpLast" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span class="v"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="mso-list: Ignore;">4.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span></span><!--[endif]--><span class="v"><span style="background: white; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Leo Baeck „Judaismi
olemus“ (Ilmamaa 2014)<o:p></o:p></span></span></p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-48639236540074127362022-03-22T02:49:00.004-07:002022-03-22T02:49:56.371-07:00Mamma 100<p> <span style="background-color: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic", "sans-serif"; font-size: 10pt;">Minu vanaema
nimi on Irene-Miralda, aga läbi elu on teda väljaspool kodu kutsutud lihtsalt
Iruks. Algul Lepiku Iru, hiljem juba Kuke Iru. Ta sündis ja kasvas Lepiku
talus, kus tal oli lisaks emale ja isale veel neli õde ja venda. Ühiseks
perenimeks oli neil Erdmann, mis eestistati peagi Erendiks. Õdesid – vendi
vanaemal enam pole, aga nende järglasi on küll. Isegi Lepiku talu seisab veel
Lohala piiril endise külasüdame lähedal, kuigi nüüd elavad seal hoopis uued
inimesed.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic","sans-serif"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%;">Aravete
Kultuurimaja 1938.a avapeol tehtud fotol istub vanaema esimeses reas käsikäes
ühe kena noormehega. See oli Papa. Siis ta muidugi veel Papa ei olnud. Siis oli
ta lihtsalt Harald. Kuke Harald. Õige pea sai Lepiku Irust hoopis Kuke Iru. Kirikuõpetaja
nägi keerulisi aegu ette ja ütles, et kas nüüd kohe abiellute või tuleb uut
võimalust veel kaua oodata. Mamma ja Papa abiellusidki 1941 jaaniõhtul ja
teadagi mis siis kohe järgnes. Papa perekonnanimi oli Peetov, mis eestindati
peagi Palmisteks. Mamma on kogu aeg rääkinud, et tema on peene nimega nagu mõni
mõisapreili – Irene- Miralda Erdmann Erendi Peetov Palmiste. Kui ma kord panin
diktofoni vanaema ette ja vaikselt uurisin, et kus siis vanaisa ka sõja ajal
oli, siis vanema keerutas jutuga ja päris selgust ma ei saanudki. Järgmine päev
ta helistas ja ütles, et ära sa seda kuskil avalikult lase – NAD tulevad veel
tagasi. Ta sai aru küll, et ma tema juttu salvestan, aga “venelase” hirm ei
olnud ka 70 aastat hiljem kuhugi kadunud. Vanaema tegi läbi elu rasket tööd ,
nii kodus kui kolhoosis. 19-aastaselt hakkas ta taluperenaiseks, kes pidi hoolt
kandma kogu suur majapidamise eest. Vanaisa oli vist ikka metsas ja pereringis ringlevad
lood, kuidas ta vahel naistekitlis metsaäärsetel põldudel abiks käis. Vanaema
noore tüdrukuna pidi sulastele tööd kätte näitama ja muidugi ka ise varavalgest
hilisõhtuni müttama. Kolhoosiajal töötas Mamma Sääsküla tee ääres sigalas.
Vahel võeti meid onutütrega tööle kaasa. Ühel kevadel läksin katsuma, et kas
tee ääres kraavis jää veel kannab ja vajusin läbi jää puusadeni vette. Vanaema
naeris nii, et pidi maha istuma. Osata rasketest hetkedest naljaga üle saada on
suur asi. Vanaema ikka oskas siluda kõik hinge ja elukonarused. Raskete
söödakärudega sigalas majandamine ei olnud päris minu rida ja see kisa …
Ühesõnaga , pigem ehitasime lastena laka peal põhust losse. Kord ootas laka
alla põhuhunnik üles ajamist ja meie lastena kasutasime võimalust ülalt sinna
sisse hüpata. Mamma tuli ja ma mõtlesin, et nüüd saame tõrelda, aga Mamma ronis
üles ja hüppas ka alla põhu sisse. Ise oli seejuures tõsine, nagu tahaks aru
saada, mis on selles toredat. Meie võisime igal juhul jätkata. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #050505; font-family: "Segoe UI Historic","sans-serif"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%;">Õhtuti käis Mamma
usinalt kultuurimajas laulukooris ja naisansamblis või teatrit tegemas. Samas ei
ole ta kunagi esile trüginud. Kodustel pidudel istus Mamma ikka oma toolil ja
vaatas pigem teiste lustimist pealt. Eks vanaisa kõrval jäi ka teistel vähe
ruumi lustimiseks. Papa oskas olla peo hing. 20.märtsil sai Mamma 100 –
aastaseks. Positiivne hing, soov paremuse poole, alahoidlikkus, pigem teha kui
viriseda, et miks ei saa teha, lisaks maaelu kõigi oma võlude ja valudega – see
kokku ongi ühe inimese pikaealisuse saladuseks. Ühel hommikul ärgates ta ütles,
et Jumal on tema vist ära unustanud. Kui hoiad tahaplaanile, siis võib olla ,
et jäädki märkamata. Mina olen igal juhul Mammale kõige eest tänulik. Sest elus
on ikka tema olnud see, kes ütles, et „saad hakkama“, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„mis sa arutad, tee ära“, „mis sa istud
niisama, hakka tegutsema“. Õigel ajal öeldud õiged sõnad on julgustanud ellu
viima võimatuna näivaid ettevõtmisi. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Mammal
on 2 last - poeg ja tütar. Neil on kummalgi kaks last – poeg ja tütar, kellel
kõigil on kaks last – poeg ja tütar. Kord peab majas olema ja perepuu jätkuma. Mamma
vaim ja õpetused on meiega. Loodan, et suudame sulle oma tegudega rõõmu tuua,
Mamma! <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-63931107926828747642022-01-13T23:12:00.000-08:002022-01-13T23:12:00.441-08:00MINA , SIKENBERG<p> </p><p align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><b><span style="font-size: 16.0pt; line-height: 107%;">MINA , SIKENBERG</span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-bidi-font-weight: bold;">Tammsaaare Lõunatalus peremees
Jakob Sikenbergi monoloogid elust Tammsaarel nii nagu ta oli. Monoloogides on
kasutatud Anton Hanseni tsitaate.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Pilt 1<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Mina olen Jakob Sikenberg. Mina olen Tammsaare Lõunatalu
peremees ja ühte pean mina kohe ütlema – kõik see, mida see linnavurlest naabri
Põhjatalu perepoeg Anton on minu kohta kirjutanud, on vale. Ja mitte lihtsalt
vale , vaid valede vale.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Vale selle
kõige suuremas tähenduses. Selline vale, mida Piibel, kirik ja inimene ise
üleüldse kokku valeks võivad <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mõista. Ilmaelu
meil siin Tammsaarel on kõik kena - on tõde ja on vale. Nii lihtne see ongi,
aga kui Anton kirjutab tõest, siis see on vale. Tema võib ju rääkida, et see
kõik on kirjatöö, millel pole tegelikkusega miskit pistmist, aga miks on siis
tema „Tõe ja õiguse“ naabrimehel nii minu nägu. Kuidas tema saab tõde nii
valeks väänata? Isegi minu koera Pauka nime on valeks väänand.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ja siis imestab, et minu koerad tema akna
alla käivad. Sest isegi koer saab aru, mis on vale ja et vale peale tuleb
kusta. See on koera viis valega võidelda, temal pole teisi relvi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Kas te olete mõelnud, et kust tema võttis oma kirjatööle
sellise suurelise nime - „Tõde ja õigus“. Kes annab temale voli kuulutada tõde
ja õigust. Miks on tema tõde rohkem tõde, kui minu tõde või miks on tema õigus
suurem kui minu oma. Minul on minu<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tõde
ja minul on minu õigus ja kes minu tõde ja minu õigust ei tunnista, sellega <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>võivadki vahel hangud risti minna. Minu tõde
on kirjas seaduseraamatus aga naabrimehe tõde on kirjas Piiblis. Tema nõuab
enesel õigust taevaväravas aga mina tahaks õigust saada ikka siinses ilmas. Aga
mida hakkan mina peale jumala tõega, ega sellega täna leiba lauale ei too.
Koputan taevaväravale ja Peetrus näitab mulle teed põrgu või paradiisi. Ei.
Mina tahan oma paradiisi kohe ja siin. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Seaduseraamatus on suurte tähtedega kirja
pandud, mida inimene tohib ja mida tema ei tohi. Kohtuniku-härra siis vaagib
kirjatähti ja süüd ja mõistab õigust. Vahel muidugi võib see saatusekaalukauss
langeda ühele poole , teine kord jälle hoopis teisele poole. Ja mõnikord võib
seda kaalukaussi ju oma kasuks määrida. Kui te saate aru, mida ma silmas pean.
Eks kohtunik on ka inimene ja tähed väikesed. Alati ei peagi ju kõike tähele
panema või paksust seaduse raamatust üles leidma. No aga siis tuleb Peeter ja
hakkab aga jälle rääkida oma õigusest, mida Jumal talle on mõistnud Piibli
kirjatähe läbi. On siis Jumalal aega minu väikese inimese õigusega tegeleda.
Jumalal on oma suured mured. Ma mõtlen, et vili võrsuks ja lehm poegiks ja
nõndamoodi. Kas hakkab Jumal nüüd piiriposte paika panema? Ei . Selleks on ikka
meie endi poolt kirja pandud seadused. Aga kas Peeter seda mõistab. Tema on
nagu vasikas, kes jookseb aga peaga vastu karjaaeda ja mitte ei mõista, et
sealt kaudu välja ei saa. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Jäin lobisema. Peangi karjaaia üle vaatama. (lahkub)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><o:p> </o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Pilt 2 <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Mina olen tegelt hea inimene. Mina ei taha midagi võõrast ega
ütle kellelegi asjata ühtegi halba sõna, aga karjaaia võtsin küll lahti, et
Peetri põrssad minu rukkisse pääseks. See kõik on lihtsalt äri. Vahel ei anna
põld nõnda palju välja kui naabrimehe rahakott. Siis kui Jumal vihma ei anna ja
vili põllul närtsib. Las siis Peeter maksab kahju kinni. Tema on ju Jumala
juures oma mees ja võiks paluda tilga vett. Aga tema ei palu. Tema ei palu
kunagi. Tema ainult tänab. Tema on Jumalale tänulik isegi siis , kui siga
põrssad surnuks magab. Ei, tema ei palu. No ja kui siis põld on kuiv ja tema
oma kanguses ei palu, siis öelge , mida minusugune väike inimene peab tegema.
Mina lasen põrssad rukkisse ja lasen naabrimehel kahju kinni maksta. Öelge kui
see pole õigus, siis mis see õigus üldse on. Lugesin Jakobsoni ajalehest, et
ameerikamaa põlised asukad indiaanlased vihma oodates tantsu löövad ja Jumal
päästabki selle peale taevaluugid valla. Aga miks lõpeb nende vihmatants alati
vihmaga? Ah? Sest nad ei jäta enne järgi, kui sadama hakkab. Aga mina ei hakka
ju indiaanlase kombel tantsu lööma. Mina lasen põrssad rukkisse ja lasen
naabrimehel kulud tasuda. Seekord läks äri muidugi untsu. Naabri Ann tuli ja
meelitas oma heleda häälega põrssad rukkist välja. Aga see tasus ennast ära. Ei
tea, kust Mulgimaa metsadest see Peeter enesele Anni leidis, kuid väärt eit on
tema küll. Väärt eit. </span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Hea naine on
vaese mehe varandus.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Seni kuni naine meest armastab, ei
tea temast õieti midagi, aga oota vaid, kuni ta enam ei armasta, siis paistab
õige nägu kohe kätte. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Eesti on vaba maa, kus iga mees võib teha täpselt seda, mida
tema naine tal lubab. Minu eit heidab mulle ikka ette - „Sinu jaoks on terve
minu elu vaid lõbus kõrtsijutt. See pole kõrts, see on elu ja minu elu pole
kildude peal väljas.“<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Vestlus naisega on
nagu karurünnak.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Viska pikali ja teeskle
surnut. Naisel hakkab igav ja ta lahkub. </span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Vanasti
rääkisin eidega ka, aga tema enam mind ei kuula. Mäletan, kui sõitsime
lauluatuselt koju ja panin käe naise põlvele. Ta sosistas õrnalt, et nüüd kui
abielus oleme võid kaugemale ka minna. Ma põrutasin kohe Aegviitu välja.
Rentisin sealt vaguni ja panin kaariku kõige hobusega rongi peale ja põrutasime
koos Tallinna. Las hobune lustib ka , kui peremehel pidu on. Oli ikka minek ja
pärast tulime tuuli vihisedes koju. Aga enam eit ei räägi minuga. Tammsaare ja
lapsed on tema mahlad välja kiskunud. Küsis kord mu käest, „Kas mul on aega
rääkida?“. Ma ütlesin „Jaa, Eks ikka ole“. Eit jätkas „Väga hea, kuula siis“.
Ega ma ei tea kui palju ma oma naist armastan või ei armasta. Aga nii palju
küll, et ühe korra oleks talle seda pea-aegu öelnud. Mõtled, et võtad julguse
kokku ja ütled ära, et siis on elu lõpuni mureta. Aga ei ühtegi. Armastus nõuab
tegusid, mitte sõnu. Ega siis söögist rääkides kõhtu täis ei saa. Väiksed
inimesed peavad ka armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see,
milles väiksed võivad olla suured. Kõige suuremad. Või mis see armastus üldse
on, seda peab veel uurima. </span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Nooruse armastus tuleb ja läheb ja ega keegi teagi, kust ta tuleb ja kuhu
ta läheb. Need , kes temast loobuma peavad, nutavad, aga kes kätte saavad
nutavad sagedasti veelgi rohkem. Pea-asi et leiad õige naise, sest naine on
mõnikord mehele sama hea nagu tapakirves, sest mees olgu ta kuningas või ori,
on nõnda loodud, et naise käes on ta häda ja õnn, rõõm ja mure, pettumus ja
lohutus, põrgupiin ja taevaõndsus.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Armastus on ainus asi, mille pärast on mõtet pingutada, aga sellest
saame alles siis aru, kui pole enam kedagi , kelle pärast pingutada.</span><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"> </span>Õnn on selline imelik asi, et tema ei
tulegi ilma nukruse ja valuta.</p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Aga kui ühel päeval Ann Jumal juurde kutsutakse ja sinna tema
kindlasti kutsutakse, sest tema on nii õrn, nagu sügisene odrakõrs, et selline
siin Tammsaarel kaua vastu ei pea. Vat siis lähen mina ja katan soosilla
pehmete kuuseokstega, sest tema väärib seda, et tema tee Jumala juurde oleks
aukudeta, nagu neid tema elus veel vähe oleks olnud. Ja kui Järva -Madise
kirikukellad lööma hakkavad, siis panen mina ühe poeküünla põlema tema
mälestuseks. Poeküünla, mitte koduse searasvast tehtud. Ja siis võin mina sinna
küünlaleeki öelda seda, mida mina oma südames tunnen, sest seda ei pea keegi
teine kuulda saama. … <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Noor tüdruk ei tohi olla enese
vastu ükskõikne, siis muutuvad ka teised tema vastu ükskõikseks. <span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Mina võin igale piigale kohe ja praegu
kolm rubla raha anda, muidugi mitte niisama vaid ikka asja eest. Kui mina siin
praegu üha laksuva musu saan, siis mina olen aumees – 3 rubla panen kohe pihku.
Aga kui mõni perenaine koa raha himustab, siis võin mina neile isegi 5 rubla
pihku pista, sest miski pole siin ilmas magusam, kui teise mehe naise musi. </span>Naise
juures, kes on alasti, ei tohi ükski mees mõtelda – seda ei anna ükski naine
mehele andeks.</p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Vahel võivad musid ka päris kalliks minna, aga siin pole
minul kõikse vähematki süüd. Kirikuõpetaja tütar vahtis ise kolme rubla oma
vasikasilmadega ja kui mina temast nõndamoodi krabasin, et keel kõrvaaugust
välja käis, siis pistis kisama ja abi kutsuma. 25 rubla vaeste heaks otse
kirikukassase parandas seekord vana Närlinguga suhted. Tema on üldse üks
kergeusklik vanamees. Läksin suures mures pastori juurde. „Armas, pastorihärra,
aidake pole mul enam eite ega midagi.“ „Oi sellest on küll tuline kahju. Hea
eit oli sul, Jakob.“ Ma jälle vastu „Pole see asi nüüd nii hull Poiss on naise
üle võtnud.“ „Oi-oi, kuida muudi.“ „Enema<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>majas muud ei kuule, kui poeg siin ja poeg seal, poeg tahab ühte ja poeg
tahab teist.“ „Vana see poeg sul siis ka on.“ „Varsti juba kaks nädalat.“ Nüüd
sai pastorihärra aru, et teda niisama narritasin. Sõnasin siis, et mul oli ikka
muud asja ka ja tahaks ristsete osas kokku leppida. Raha lõhna tundes oli vana
Närling jälle rõõmus. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Lähen annan eidele keretäie. Mitte lusti pärast vaid ikka
sellepärast, et tema kua parem inimene oleks. Ei tea, kas sellest temale kasu
tõuseb aga enesel on hea tunne, et olen ikka midagi teinud ja teist paremale
teele juhatanud.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><o:p> </o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Pilt 3<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">(Jakob tuleb laulu jorisedes rahad varvaste vahel)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Käisime Põhjatalu Peetriga jälle <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kohtus. Peeter köitis hobuse aiste vahele ja
võttis minu vankri otsa peale. Nii me siis kahekesi koos sõitsime. Pole mõtet teed
lõhkuda ja hobust kurnata. Täna sõitis Peeter oma kaasavaraks saadud märaga,
järgmine kord mina. võtsin pudeli põuest, võtsin lonksu ja pakkusin
naabrimehele koa.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Läks nagu läks. Sedapuhku sai Peeter õigust. Läksime kõrtsu
juurest läbi ja peale kolmat toopi võtsin jalad paljaks ja toppisin varbavahed
koa raha täis. Just nii palju on mul raha ja rohkem veel. Ma võin piibule tuld
ka rahatähega panna. Nii palju on mul raha ja kõik see on minu oma raha. Ei ole
pangalt laenatud ega küla pealt varastatud. Ja kui sedapuhku oligi Põhjatalu
Peetril õigus, siis võin mina tema kohtuvaeva ja ihuvaevagi kinni maksta. Mina
olla tema karjaaia maha lõhkunud. Tule taevas appi, aga tema ehitas karjaaia ju
minu lehmade teele. Seal on radagi näha. Ütle vaenehing, kuida moodu minu
elajad saavad siis karjamaale, kui seal aed risti-põiki ees on. Ega mul
lehmadel tiibu pole, et nemad sealt üle lendavad. Ega seda ei tahaks ka , et
lehmadel tiivad oleks. Kas sa inimeseloom kujutad ette mida lehm sinu kuuega
teeb, kui ta kergelt keha kergendades õla peale laseb? (naerab) Ah. Sitta surma
pole meist veel keegi surnud. Aga nüüd pean mina Peetri aia korda tegema ja oma
lehmadele uue tee leidma. Aga see teeb mitu versta ringi. Pole õigust ilma peal.
Mis sa sunnikuga teed? <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Eelmisel korral kui enese varahommikul Peetri rukkist leidsin
määras kohus mulle rahatrahvi. Aga kuidas sai minu hobune Peetri rukkisse, sest
Peetri rukis on ometi teiselpool minu kaera põldu. Sest vaata sellega on nii,
et minu põllulapp on kohe Põhjatalust üle tee ja Põhjatalu põllulapp on otse
minu majapidamisest üle tee. Ja Peetri karjaaed jookseb otse minu õunaaia taga.
Maatükid on nõnda mõõdetud, et ilma tülita siin elada pole võimalikki. Mina
sain kohtumajast rahatrahvi ja kui meie siis enne koduteed kõrtsulaua taga
istusime, siis sositas Peetr minule kõrva, et tema ise ajas minu hobuse oma
rukkisse. Ja lisas kõvahäälega juurde, et sellega, millel tunnistajaid pole või
muid tõendeid, ei maksa kohtumajja minna. Seda ütles ta otse mulle kõrva sisse.
Mul käis tuline välk seest läbi ja panin Peetrile lahtise käega üle näu. Peeter
kargas püsti ja tahtis vastu panna, aga kõrtsimees astus vahele. Sealsamas kõrtsu
leti ees mõistis siis tema kohut, millega meie mõlemad nõus olime. Minu jutt,
et Peeter nüüdsama minule oma süüd tunnistas, ei leidnud tõendamist ja kõrtsmik
käskis minul Peetrile 30 rubla valuraha või peksuraha välja maksa. 30 rubla.
See on ometi väikese vasika hind ja kui siis Peeter saadud raha eest lubas kogu
kõrtsile välja teha, siis minul kihvatas. Ma olen küll muidu lepliku meelega,
aga mõnikord ei leia mina mõistmist. Ütlesin, et käin kodus raha järgi ja tulen
peagi tagasi. Aga ega ma ei läinud ja ma isegi ei mõelnud sellest. Hiljem oli
kuulda, et Peeter oli pika ootamise peale kõrtsmikule laia käega üle näu
virutanud ja öelnud, et annab sellega minu võla talle üle. Siis hõõrunud
kõrtsmik kõrva ja öelnud „Litsid mehed need Tammsaare omad.“ Seda ütlemist on
hiljem siin-seal ikka kuulda olnud. (naerab) No ja kui siis nädala pärast kõrtsu
ees kõik vankrid kenasti rivis olid, siis tõstsin mina targu Kassiaru
viljakotid enese vankrisse ja panin ajama. Ega vargus kauaks saladuseks jäänud.
Vaatan, et peagi juba tolmujuga künka tagant paistmas. Sõitsin üle soosilla ja
otse Peetri õue. Ise lippasin siis oma manu, et las Peeter saab süü enese
kaela. Kassiaru omad olidki peagi meestega kohal, aga tundsid mu hobusekronu
ära ja vaatan aknast, et astuvad üle heinamaa Tagatalu poole. Ma tõmbasin kuue
seljast ja hüppasin teki alla. Peagi kostiski kojast kobin ja kogu kamp astus
kambrisse. Lasin siis ühe valju norsatuse ja keerasin unised silmad
sissetungijate poole. „Oli ka asja või ajate tühja tuult taga“. Kassiaru vastu
„Ah, et siis Tagapere peremees on juba puhkama heitnud.“ „Pole tervis täna jah
suurem asi.“ „Ei tea, et kas laenasid tõesti obust ääle nuabrimehele.“ „Ei ole
mina ühtki obust laenanud.“ „Aga tule vaata ise, et sinu hobune seisab Eespere
väravas.“ No ja siis see juhtus. Kui ma voodist tõusin ja aknale läksin, oli
teistel naeru palju, sest ma olin püksid ja saapad jalga unustanud. Kus selle
häbi ots. </span>Kui inimene midagi otsib, siis tema ka leiab. Ta leiab
sagedasti isegi siis midagi, kui ta õieti ei tea, mida ta otsib. <span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Nädala pärast , kui mõisast kartuli rahad käes, siis
põrutasin kohe kõrtsu. Istusin sakste kambrisse maha ja tellisin pudeli kanget.
Las vaatavad, et Tammsaare peremees võib endale kallist kraami lubada.
Brockmann tuli ka ja kui siis pudel otsa sai ja ta uuele järgi läks, imestas
uksel, et kõrtsutuba nõnda mudane, et ehita või sild , et puhta jalaga letini
jõuda. Peeter, va kurivaim, võttis eeskambris teiste peremeestega keelekastet
ja sõnas, et las Jakob ehitab, tal hargivahel raha ju küll. Mul kihvatas jälle
sees. Mis asja on temal minu rahakotiga.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>„Veame kihla, et ehitangi silla puhtast rahast.“ „Kuulete. Tammsaare
peremees tahab tagakambrist kõrtsuletini puhtast rahast silda ehitada.“ Ja siis
kogu tuba naeris. Naeris minu üle. Lõime siis käed. Öelge, mis muud mul üle
jäi. Läksin tagakambrisse ja pidin Brockmanni käest veidi juurde laenamagi aga
siis ma läksin. Rahatäht maha ja teine kõrvale ja jälle rahatäht maha, samm
peale, kuni oligi puhtast tsaarirahast tagakambrist kõrtsuletini sild valmis.
Nüüd jäid tolkamid vait ja Peeter ladus 20 rubla letile. Puhtast rahast sild. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Korjasin siis silla kokku ja pistsin Peetri kahekümnese ka
teistele lisaks. Rahakott jäi väikseks ega mahtunud enam püksitasku ära. Siis
toppisingi rahad varba vahele, las näeb, et see minu jaoks midagi ei tähenda. (Laseb
püksid alla, ja paneb käe pükstesse) Mul on kõik kindlalt hoiul, seda ei võta
tuli ega vesi. Tahate vaadata? Ege te ei julgeks. Mul on siin varanduse tarbeks
eraldi tasku. Kord õmbles rätsep Puks liialt väikese tasku, kuhu minu raha
sugugi kõik ei mahtunud. Istub teine siis väikese Antsu varrude ajal minu
teisel pool tähtsa näoga laua taga. Tõmbasin siis püksid jalast ja toppisin
rätsepmeistrile pähe. Või tema õmbleb nõnda väiksed taskud. Minul rahast
puudust ei ole. Ja puudust ei ole, sest mina oskan rahaga ümber käia, aga
Peeter<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>… </span>Mõnikord nurjuvad plaanid
just sellepärast , et nad on kavalasti sepitsetud. Sest plaan on küll hea ja
õige , aga inimene, kes peab plaani teostama, pole päris õige.</p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;">Ühel õhtul sõidan kodu poole ja vaatan. Peeter kõige
heinakoormaga kraavis küliti ja ise veel kõige all. Pidasin kinni, aga ega tema
abi ei palu, võtsin pudeli välja ja lonksasin tubli sõõmu, aga tema ikka on
vait ja abi ei palu. Vaatasin siis veel veidi, kuida ta seal rassib ja sõnasin,
et „Ega sul siit vist pääsemisega kiiret pole … Õhtu alles noor ka.“ Ja sõitsin
edasi. Ta oli ikka vaid. On üks kange elukas küll. Ausalt öeldes on säärane
kangus vahel päris imekspandav. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Pilt 4<o:p></o:p></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Inimene
ei ela tarkusest , vaid oskustest. Ei ole kooliharidusel mõtet<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kui sa adra taga käia ei mõista. Kes sa
inimeseloom, selline siis oleks? Pole tööd pole vilja, pole vilja, pole leiba,
pole leiba pole peret, pole peret pole lapsi, aga lapsed on üldse ainumas ja
suurim rõõm selles elus. Võtad nad õhtul põlve peale, kiigutad ja räägid
maailma asjust ja nemad küsivad ka, no et kas saksad ka peeru lasevad või on
see talurahva eelisõigus. Eks mina siis vastan kuidas oskan. Kord olin just
põllult tulnud, kui poiss küsis, et kuidas tähed säravad, et kas neil on
sädemed sees, ma ei osanud midagi vastata, siis küsis<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>jälle, et kuidas viljakõrs teab, et ta peab
kevadel nina mullast välja pistma, no kus mina selliseid asju tean. Eit ütles
siis poisile, et sa ära sega isa, sa ju näed , et isa on väsinud ja tahab
puhata. Aga nii ei tohi, las lapsed küsivad, kuidas nad muidu targaks saavad. </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Meie ise lähme vanaks, meie süda ja veri
jäävad aga nooreks. Ihuliikmed varisevad mulda, veri jookseks noortega kaasa.
Aga noored ei näe ega usu meie verd, nemad näevad ainult meie ihuliikmeid.
Vanemate jumal on noorte jaoks surnud, nende esiisade pühadused on<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ükskõikseks saanud, nende traditsioonid
naeruväärseks muutunud – aga millele mõtlete siis toetuda või pidet leida.</p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Me oleme valis uskuma ükskõik
kelle võimeid, oleme valmis kuulama ükskõik kelle sõna, ainult et meie käskija
poleks mõni omasugune. Omasugust ei kannata me isegi siis, kui me ta ise oleme
oma käskijaks ja juhatajaks valinud.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Nagu veepinnale ei saa tõusta midagi, mida vees ei ole, nõnda ei või ka
ühiskonna tipul midagi muud leiduda, kui aga seda , mis ühiskonnas endas
olemas. Vat Jumalat , teda võin mina uskuda ja tema sõna usaldada, aga seda
ainult neis asjus, mis südames kipitavad. Viljahind ja kraavikaevamine jäägu
ikka inimese mureks. Mina olen juba vana mees ja annan talu peagi pojale edasi.
Eks lähen mina siis sauna ja hakkan puulusikaid voolima, seda ikka kui Jumal
annab. Olen mõelnud, et noori ei saa tänapäev usaldada. Kõik mõtlevad ainult
tasu peale ja see ongi, mis määrab nende vahekorra tööga. Keegi ei leia töös
endas midagi väärtuslikku , mille pärast oleks maksnud higistada. Peeter tapab
ennast tööga ja ega ta laste vastu lahkem ei ole. Mis see meie elu on
töörabamine päiksetõusust päikseloojanguni, et siis põhukotile silmad lahti
magama jääda. Ei ole. Elu on pidu ja kui sa ise seda ei naudi, siis ei saa ka
teised sinu eest seda teha.</p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Aga kui ma talu pojale annan ja
siis laseb tema minu kenasti kaevatud kraavi laseb täis kasvada või ei
protsessi, kui naabri siga meie rukkis magab. Kõike võib juhtuda. Mõtlesin, et
jätan talu siiski enese nimele ja annan Augustile rendile. Siis on mul ka väike
rahakopikas olemas ja saan Peetriga kõrtsus protsessida. Samas saab poiss oma
teadmisi mööda majandada. </p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Mul on Järva-Madise kalmistul
koht juba valmis vaadatud. Kohe väravast läbi paremat kätt aia ääres. See on
kena koht. Ja nuabrimees ei ole päris külje all. Matsime Anni väravast läbi
minnes vasakut kätt. Eks vana Peeter sinna tema kõrvale läheb. Oli ikka väärt inimene.
Ma mõtlen Ann, mitte Peeter. Aga eks peab siis ka Peeter väärt inimene, kui
tema endale nii väärt naise sai. Igaüks saab täpselt selle, keda ta ise väärib.
Eks lastega on samamoodi – ikka on sellised milliseks sa nad ise oled
kasvatanud ja hakata siis hiljem ette heitma … milleks või kellele see kasuks
tuleb? Ega tehtu sellest tegematuks muutu. Kõik tehtu on sinu elulooraamatus
kenasti kirjas ja kui viimnepäev kätte jõuab, siis lööb Peetrus raamatu lahti
ja ütleb. „Sina, Jakob, oled elanud kena elu. Astu Paradiisi ja puhka
nüüd.“<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ja kui ta nii ei ütle, siis pole
enam miskit peale hakata. Kahetsema ja andeks paluma mina ka ei hakka. Mis on
tehtud, see on tehtud ja hullem veel kui oleks midagi tegemata jätnud. Vat seda
küll kahetseks. Eks mõned sõnad on elus liigselt öeldud ja mõned sõnad on
ütlemata jäänud, mida öelda oleks võinud. Samas ei pea ju kõike ka ütlema.
Paljut saab ka silmist lugeda. Armastust on Tammsaares palju olnud. Aga ikka
põldude, loomade või metsa vastu, aga mitte inimeste vastu. Eit paneb ikka
õhtuti räästa alla lambi põlema, et lapsed näeks koju tulla. Istub siis aknal
ja vaatab, et kas mõni vari liigub mööda. Aga ega ta liigu. Oleme siin
Tammsaarel ja ei tule lapsed siia hädaorgu tagasi. Nii ta on. Lapsed on juba
läinud ja vartsi läheme ka meie – ei teagi , mis sellest Tammsaarest saab. </p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p></p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5375572521525853569.post-27234889390889312382022-01-13T23:10:00.003-08:002022-01-13T23:10:30.321-08:00Bingeni Hildegard Ordo virtutum: Vooruste mäng<p> </p><p align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 18.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Bingeni Hildegard<o:p></o:p></span></b></p>
<p align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 18.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Ordo virtutum: Vooruste mäng<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Autorist<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Hildegard sündis 1098 a Reinimaal aadlisoost vanemate
kümnenda lapsena. 8-aastaselt antakse Hildegard vanemate poolt Sponheimi krahvi
kuus aastat vanema tütre Jutta hoolde.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Viimane on vastu vanemate tahtmist valinud range vaimuliku elu. Jutta
asub 1112 a. elama Disibodenbergi mungakloostri juurde rajatud klausuuri.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ühes temaga asub sinna ka Hildegard. Veidi
peale seda pühitsetakse ta benediktiini nunnaks. Kuna 1141 on tema elust vähe
teada. Juba lapsena temale avaldunud nägemused jätkuvad. Peale Jutta surma 1136
a valitakse Hildegard<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kloostri, kuhu on
vahepeal lisandunud uusi nunnasid, uueks magistraks. 1143 tabab teda tugev
nägemus, mis muudab kogu tulevast elukäiku. Ta hakkab oma nägemusi kirja
panema. Selles abistavad teda munk Voldemar ja nunn Richardis Stadest. 1146
pöördub Hildegard kirjaga Clairvaux Bernardi poole, kuid saab vaid napi
vastuse. 1148 Trieri kirikukogul näidatakse Hldegardi kirjutisi Paavst Eugenius
III –le. Paavst õnnistab tema annet ja palub tööd jätkata. Ta saab kuulsaks ja
1150 asutab uue kloostri Rubertsbergis, kuhu kolib umber kogu nunnadekonvent.
14 aastat hiljem asutab ta tütarlastekloostri Eibingeni, Reini jõe ääres.
Hildegard jätkab oma tööd. Ilmub Scivias ja sellele järgnevad loodusteaduslikud
ja meditsiiniteemalised kirjutised. Ta on tuntud ka kui eripärase kõlaga
liturgiliste laulude autor. Üldse oli ta edukas mitmetel aladel, mis muidu
tollases ühiskonnas olid meeste pärusmaa. Ta kirjutab ohtralt kirju kõigile oma
aja vägevatele , kuningatele , keisritele ja usutegelastele. Säilinud on üle
300 kirja. Tema tervis on nõrk, kuid ometi võtab ta 1158-1171 ette neli
jutustamisreisi. Hildegard sureb 1179a märtsis. Kohe alustatakse prohveti
kanoniseerimisega, kuid ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu ei saa see
kunagi teoks. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Teose taustast<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Hildergard kirjutas Ordo arvatavalt 1151 a, et seda
etendada 1 mail 1152 Rubertsbergi nunnakloostri avatseremoonial. Ordos on 20
soolorolli, mis vastas 18 naisosatäitjale – Hongele ja üks meesroll – Saatan.
Viimast kehastas preestermunk Voldemar, kes oli ainus kloosris elav mees.
Kirjandusest on teada, et nunnad olid avatseremoonial ebatavaliselt ehitud –
lahtiste juuste ja valgete siidlooridega. Siin võis olla tegemist Ordo etendamisega.
Samas on oluline märkida, et teater oli sellel ajal puhtalt meeste ala ja
lavale astuvad naised, eriti nunnad, oli midagi enneolematut. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Oluline on märkida, et kuigi täna räägime
kirjanduslikust pärandist, siis Ordo oli algselt mõeldud lauldes esitamiseks.
See tähendab, et ta pidi siiski vastama teatud rütmistustele. Hildegardi
komponeeritud muusika on lihtne, kuid äärmiselt mõjus kiriku võlvide all. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Muusikas ei toimu suuremaid arenguid ja
oluliseks saab just tekst. Ordo oli keskaegsete näitemängude hulgas küllaltki
haruldane, nii oma keele kui ka tegelaste valikute poolest. Tavapäraselt
keskendusid liturgilised draamad stseenidele piiblist või pühakte elust, kuid
siin on tegemist hoopis tegemist isikustatud vooruste ja Saatana vahelise võitusega
Inimhinge pärast. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Voorused on Piiblist pärit väärtused. Kristlikeks
voorusteks on eelkõige Usk., Lootus ja Armastus. Täiuslik voorus seisneb
inimese hinge vooruste täiuslikus tasakaalus. Platoni järgi on selle eelduseks
filosoofiline mõistmine. Aristoteles arendab vooruste käsitlust edasi koostades
voorustekataloogi. Temal erinevad mõtlemisevoorused ja loomulikud voorused. Mõtlemisevoorused
on õpetatavad aga loomulikud voorused on<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>kujundatavad treeningutega. 1.sajandil sobitati filosoofilisi mõttekäike
Pühakirjaga. Saalomoni Tarkuseraamatus mainitakse nelja kreeka filosoofia
peamist voorust – mõõdukus, arukus, õiglus ja vaprus. Neid hakatakse nimetama
kardinaalvoorusteks. Esimesena kirikuisadest märgib Ambrosius, et
kardinaalvoorused tulevad Kristusest. Vooruste vastas seisavad negatiivsed jõud
ehk pahed. Askeetide kogemus ütles, et inimesel pole võimalik vältida esimest
halba mõtet või sisendust, kuid tingimata tuleb hoiduda sellega nõustumisest
ning isegi väitlemisest kurjaga. Kurjad mõtted tuleb ära tunda ja need on
aplus, iharus, ahnus, kurbus, viha, tüdimus, kõrkus ja autus. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Seejuures on kõrkus algpatt, mis viib
teisteni. Seoses askeetluse ja kloostrite levikuga ning religioosuse
kasvuga<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja patukahtesusõpetuse ja pihi
suureneva tähtsusega kujunevad pahed ja voorused peamiseks teemaks keskaegses
kristlikus kirjanduses. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Teosest<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Ordo koosneb proloogist, neljast stseenist ja
lõppvaatusest. Ordo algab patriarhide ja prohvetite ning vooruste sissejuhatava
dialoogiga, mis loob tausta ühe hinge päästeloole. Hinged on sattunud maale,
kiusatuste meelevalda ja neid suudab päästa vaid Kristus. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Edasi on tegelaseks üks Hing, kes pöördub vooruste
poole. Voorused ütlevad talle , et õnnistusele peab eelnema võitlus patu vastu.
Kuid Hing viskab hoopis lunastuse rüü minema. See toob mängu Saatana ja
julgustab Hinge minema tutvuma maailmaga. Hing lahkub vooruste juurest ja need
jäävad teda leinama. Vooruste silmis on ta õnnetu Hing. Saatan naerab Vooruste
üle. Kuid viimased ei lase ennast sellest häirida, vastates, et nemad elavad
kõrgustes, kui Saatan on kuristiku serval. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Teises stseenis tutvustatakse voorusi ja see koosneb
vooruste monoloogidest. Lõpuks kutsub Alandlikkus voorusi üles rõõmustama, sest
vaatamata Saatana pingutustele kasvab Kristuse puu ikkagi edasi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Kolmandas stseenis naaseb kahtesv Hing vooruste juurde
ja need võtavad ta vastu, kui eksinud lambukese. Alandlikkus ravib Hinge haavad
ja kuulutab talle pattude andeksandi. Stseen lõpeb vooruste kiidulauluga. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Neljas stseen on lavastuse kulminatsioon. See on
võitlus Saatana ja vooruste vahel Saatanat häirib Hinge pöördumine ja ta lubab
ta hävitada. Hing saab abi Alandlikkuselt, kes kutsub appi Võidu, kes vooruste
abiga seob Saatana kinni. Kuid Saatan ei anna veel alla ja pilkab Vooruseid.
Voorused vastavad koorina kiites Jumala suurt nõu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Lõppvaatuses seostatakse võitlus ühe Hinge pärast
maailmaga ja pöördutakse kõigi inimeste poole üleskutsega alanduda Jumala ette
ja oodata temalt abi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Kokkuvõte<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Ilma tundmata pühakirja või ilma eelneva teadmiseta ei
ole tänasele inimesele lugu mõistetav. Tekstis on väga palju viiteid
Pühakirjale, eriti evangeeliumide tekstidele, mille tekstiline tundmine <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>oli tollal elementaarne, kuid tänapäeval mitte
enam nii väga. Teose tänapäevane esitamine oleks põnev rännak ajalukku, kuid
kindlasti ei oleks tal enam seda manitsevat mõju. Lisaks ei ehmata 18 laulvat
naist laval enam kedagi, kuid omal ajal oli see kindlasti kuulajate – vaatajate
jaoks suur ehmatus. Seega võib kindlalt öelda, et omas ajas oli tegemist
tähelepanuväärse ja mõtteviise muutva teosega, mille tegelikku tähendust hakati
mõistma alles sajandite pärast. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Kasutatud kirjandus<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><span style="mso-list: Ignore;">1.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span><!--[endif]--><span lang="EN-US" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: EN-US;">Riina
Ruut “Bingeni Hildegardi Ordu virtutum: Vooruste mäng” (Härmametsa Talu
kirjastus 2004)<o:p></o:p></span></p>Arlethttp://www.blogger.com/profile/00934189687690953494noreply@blogger.com0