Kolmapäev, 15. aprill 2015

Järva Teataja Teatriintervjuu

VASTUSED Järva Teataja Teatriintervjuule

4. Tavaliselt mängib laval (nt korralik pereisa, maailmavalus keskealine vms)....
Pigem olen mänginud tõsiseid rolle. Või kuna ma ise lavastan, siis rolli, mis on noo väike, et teised seda teha ei taha. Nt olen korra lehm mänginud ja pidin terve etenduse laval olles ainult ammuma
5. Komöödia või tragöödia? Miks?
Pigem ei kumbki. Mulle meeldib kui laval on kurb ja hingeline koos naeruga. Nii nagu eluski. Ühel hetkel naerame ja hetk hiljem võime juba pisara valada.

6. Harrastusnäitleja eelised ja võimalused Sinu jaoks?
Lavastajana olen püüdnud alati inimestest parimat välja tuua. Teinekord võtab see päris kaua aega, et mõni avaneks ja suudaks ennast ja teisi üllatada, aga kui ta seda teeb, siis on alati hea tunne, et visadus viis sihile.

7. Viimati külastatud kutselise teatri etendus - mis jäi meelde?
Õppinud lavastajana vaatan kindlasti etendusi teistmoodi kui tavaline teatrikülastaja. Mulle väga meeldib muusikateater – operetid, muusikalid. Viimati käisime vaatamas „Billy Ellioti“. Mulle meeldis. Suur lava, nagu Nordea kontserdimajas, annab muusikali teatrile teised võimalused, kui „Estiónias“ või „Vanemuises“. Lapsed laval on alati positiivne, just sellepärast miks on ka harrastusteater minu jaoks äärmiselt positiivne ehk nad on ausad, nad ei näitle, nad on ja annavad endast maksimumi alati. Selline püüdlus parima poole on nähtav ja on äärmiselt positiivne.

8. Kes on Su eeskujud näitelaval?
Eeskujusid polegi. Igaüks on mingis võtmes hea ja igalt ühelt on midagi õppida. Pigem on mul mitmete näitlejate vastu austus aga see on seotud ka nendega kui persoonidega eraelus ja lisaks erialaline imetlus. Siin tooks näiteks Ain Lutsepp, Tönu Kark, Jan Uuspõld

9.  Kirjelda tegelast, keda mängid täna (laupäeval) Aravetel?
Seda peab nägema. Mina mängin minu jaoks Eesti iseseisvuse suurimat kangelast admiral Johan Pitkat. Ta oli niivõrd vastuoluline isik, keda eesti poliitikast üritati korduvalt kõrvaldada, kuid kes armastust isamaa vastu ikka ja jälle Eesti kaitsetegevuses kaasa lõi. Teiseks on oluline tema panus eraisikuna oma rahadega laevade ja rongide loomisel. Selline eneseohverdav panus peaks olema eeskujuks ka tänasel päeval meile kõigile.

10. Mõne tegelase tsitaat, keda oled mänginud. Miks see on oluline?
Kus sa olid kui ma inimeseks kasvasin, kui koju tulid võtsid nina täis ja meie pidime vaikselt telekat vaatama, sest isa on väsinud, nii ütleb poeg surnukuuris oma surnud isale. See on ikka aktuaalne. Inimesed keskenduvad kaduvatele väärtustele ja unustavad ära tõelised väärtused – pere, kodu, vaimne areng, ühiskondlik tasakaal.

11. Juhtum lavalt või lava tagant.
Meenub lugu lehmaga. Ambla näiteringi üks liige oli ära ja nii pidin mina tema osa mängima vabariiklikul festivalil Märjamaal. Kes siis küll lehma mängiks? Ei pidanud kaugelt otsima, vaid küsisin kodus oma kallist kaasat appi. Festivalile sõites rääkisin talle terve tee, sest ta polnud etendust näinud, et see on kurb lehm, ta viiakse kodust igaveseks ära ja katsu mõned korrad ikka niimoodi haledalt ammuda ka. Triinu tuli siis etenduse ajal lavale, nii kurb nägu ees ja ammus niimoodi kurvalt. Pärast etendust sai etendus žüriilt enam-vähem hea hinnangu. Ainus , kellele personaalset tähelepanu pöörati oli lehm. Andrus Vaarik kiitis teda eraldi, kui hästi ta tabas lehma kurba loomust. Teised mõtlesid, et miks nemad pidid mitu kuud proovi tegema, kuikiita sai see, kes tuli lihtsalt kohale. Etendusel, mille sisuks on laeva sõit üle mere oli veel üks koomiline olukord, kui Kukk vahetas tavapärase vee päris viina vastu, sest ikkagi vabariiklik festival, ega siin saa odavalt läbi ajada. Pudel käis laevas ringi ja läbi etenduse võeti aga vaikselt napsu, kui mehed taipasid, et tegemist on päris viinaga, siis hakkas pudel poole kiiremini ringi käima. Etenduse lõpuks oli pudel tühi ja meestel põsed „tormist“ punased.   

12. Millistes olukordades (laval toimuvat jälgides) oled märganud endas amatöörnäitleja professionaalset kretinismi?

Mul on see täiesti olemas. Etendusi vaadates naeratan ma tihti näitlejatega kaasa või käib suu koos lauluga. Piinlikes olukordades peidan pilku ja ei soovi vaadata. Kaasa ütleb, et minuga on võimatu teatris käia, kui ma niimoodi kaasa elan. Ega maise tähele ei pane, vahel küll ja siis on nagu endal ka piinlik. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar