kolmapäev, 15. aprill 2015

Järva Teataja Teatriintervjuu

VASTUSED Järva Teataja Teatriintervjuule

4. Tavaliselt mängib laval (nt korralik pereisa, maailmavalus keskealine vms)....
Pigem olen mänginud tõsiseid rolle. Või kuna ma ise lavastan, siis rolli, mis on noo väike, et teised seda teha ei taha. Nt olen korra lehm mänginud ja pidin terve etenduse laval olles ainult ammuma
5. Komöödia või tragöödia? Miks?
Pigem ei kumbki. Mulle meeldib kui laval on kurb ja hingeline koos naeruga. Nii nagu eluski. Ühel hetkel naerame ja hetk hiljem võime juba pisara valada.

6. Harrastusnäitleja eelised ja võimalused Sinu jaoks?
Lavastajana olen püüdnud alati inimestest parimat välja tuua. Teinekord võtab see päris kaua aega, et mõni avaneks ja suudaks ennast ja teisi üllatada, aga kui ta seda teeb, siis on alati hea tunne, et visadus viis sihile.

7. Viimati külastatud kutselise teatri etendus - mis jäi meelde?
Õppinud lavastajana vaatan kindlasti etendusi teistmoodi kui tavaline teatrikülastaja. Mulle väga meeldib muusikateater – operetid, muusikalid. Viimati käisime vaatamas „Billy Ellioti“. Mulle meeldis. Suur lava, nagu Nordea kontserdimajas, annab muusikali teatrile teised võimalused, kui „Estiónias“ või „Vanemuises“. Lapsed laval on alati positiivne, just sellepärast miks on ka harrastusteater minu jaoks äärmiselt positiivne ehk nad on ausad, nad ei näitle, nad on ja annavad endast maksimumi alati. Selline püüdlus parima poole on nähtav ja on äärmiselt positiivne.

8. Kes on Su eeskujud näitelaval?
Eeskujusid polegi. Igaüks on mingis võtmes hea ja igalt ühelt on midagi õppida. Pigem on mul mitmete näitlejate vastu austus aga see on seotud ka nendega kui persoonidega eraelus ja lisaks erialaline imetlus. Siin tooks näiteks Ain Lutsepp, Tönu Kark, Jan Uuspõld

9.  Kirjelda tegelast, keda mängid täna (laupäeval) Aravetel?
Seda peab nägema. Mina mängin minu jaoks Eesti iseseisvuse suurimat kangelast admiral Johan Pitkat. Ta oli niivõrd vastuoluline isik, keda eesti poliitikast üritati korduvalt kõrvaldada, kuid kes armastust isamaa vastu ikka ja jälle Eesti kaitsetegevuses kaasa lõi. Teiseks on oluline tema panus eraisikuna oma rahadega laevade ja rongide loomisel. Selline eneseohverdav panus peaks olema eeskujuks ka tänasel päeval meile kõigile.

10. Mõne tegelase tsitaat, keda oled mänginud. Miks see on oluline?
Kus sa olid kui ma inimeseks kasvasin, kui koju tulid võtsid nina täis ja meie pidime vaikselt telekat vaatama, sest isa on väsinud, nii ütleb poeg surnukuuris oma surnud isale. See on ikka aktuaalne. Inimesed keskenduvad kaduvatele väärtustele ja unustavad ära tõelised väärtused – pere, kodu, vaimne areng, ühiskondlik tasakaal.

11. Juhtum lavalt või lava tagant.
Meenub lugu lehmaga. Ambla näiteringi üks liige oli ära ja nii pidin mina tema osa mängima vabariiklikul festivalil Märjamaal. Kes siis küll lehma mängiks? Ei pidanud kaugelt otsima, vaid küsisin kodus oma kallist kaasat appi. Festivalile sõites rääkisin talle terve tee, sest ta polnud etendust näinud, et see on kurb lehm, ta viiakse kodust igaveseks ära ja katsu mõned korrad ikka niimoodi haledalt ammuda ka. Triinu tuli siis etenduse ajal lavale, nii kurb nägu ees ja ammus niimoodi kurvalt. Pärast etendust sai etendus žüriilt enam-vähem hea hinnangu. Ainus , kellele personaalset tähelepanu pöörati oli lehm. Andrus Vaarik kiitis teda eraldi, kui hästi ta tabas lehma kurba loomust. Teised mõtlesid, et miks nemad pidid mitu kuud proovi tegema, kuikiita sai see, kes tuli lihtsalt kohale. Etendusel, mille sisuks on laeva sõit üle mere oli veel üks koomiline olukord, kui Kukk vahetas tavapärase vee päris viina vastu, sest ikkagi vabariiklik festival, ega siin saa odavalt läbi ajada. Pudel käis laevas ringi ja läbi etenduse võeti aga vaikselt napsu, kui mehed taipasid, et tegemist on päris viinaga, siis hakkas pudel poole kiiremini ringi käima. Etenduse lõpuks oli pudel tühi ja meestel põsed „tormist“ punased.   

12. Millistes olukordades (laval toimuvat jälgides) oled märganud endas amatöörnäitleja professionaalset kretinismi?

Mul on see täiesti olemas. Etendusi vaadates naeratan ma tihti näitlejatega kaasa või käib suu koos lauluga. Piinlikes olukordades peidan pilku ja ei soovi vaadata. Kaasa ütleb, et minuga on võimatu teatris käia, kui ma niimoodi kaasa elan. Ega maise tähele ei pane, vahel küll ja siis on nagu endal ka piinlik. 
Vaata kuidas telefonist ilma olemine paneb kohe usinalt kirjutama. 
Tahaks jagada teiega eilset elamust. Käisin koertega jalutamas. Otse koduukse eest lendasid õhku kaks nurmkana. Aasal laulsid aasalinnud ja metsa jõudes alustasid juba metsalinnud oma kontserti. Sipelgad askeldasid oma pesa kallal, mida talvel on metsasead pööramas käinud. Koerad ehmatasid 6 kitse jooksu ja need panid kabjates üle põllu valged sabad välkumas. Samal põllul oli sookurepaar armulaulu plagistamas. Veidi eemal ehmatasid koerad lagled põllult lendu ja neid tõusis õhku selline parv, et kaunis õhtupäike kadus hetkeks pimedusse. Siis lendasid veel ka toonekured. Põllult taas metsa jõudnud jooksis jänes üle tee. Koerad jooksid küll järgi, aga olen nad liialt jämedaks vist söötnud ja nii ei olnud neile jänesele vastast. Imeilus idüll ja ma mõistsin, miks mulle meeldib kõigi nende raskuste kiuste, mida valitsus ja ilmastik pakuvad, maal elada. Samas helises telefon ja samal päeval juba teine inimene küsis, mida mina arvan kütuseaktsiisi tõusust ja kas midagi teha ei saaks selle vastu. Vestlesime ja minus tõusis viha, lootusetus ja nördimus. Miks ma pean sellest kaunist, mille olen endale maal loonud, loobuma. sest kui kütusehind tõuseb tõesti 1,7 euroni, siis peab maalt ära kolima. Katsuge aru saada, et auto ei ole maal elades luksusasi, see ei ole Tallinn, kus saab kõik käigud tehtud ka ühistranspordiga. Meil pole ei tasulist ega ka tasuta ühistransporti. Võiks ju rattaga sõita rongijaama, kuid käivad kuuldused, et Partsi "porgandidest" tahetakse jalgrattad üldse keelata. Mis võimalused siis mul veel on? Vaid leppida selle valitsusega, kes teeb kõik , et rahvalt raha kätte saada, et maal elu lõpetada jne. Ja mul tekkis küsimus. Ja see küsimus on täiesti siiras, sest see tõesti huvitab mind kohe väga - palun öelge, kes ta valisite Reformierakonda, miks te seda tegite ja kas te olete selle juures tõesti saanud seda, mida lootsite? Ma ei taha seda uskuda, no kohe kuidagi ei taha. Ja ikkagi küsin, miks te siis valisite reformierakonna. Kohe kuidagi ei saa aru.
Mõtlen siin tänaste riigijuhtide selgituste peale teatud otsuste vastuvõtmisel ja meenusid Sevruse "kaalukate argumentide" seadused. Panen kõik kirja ja vaadake siis ise.
1. Argumentide jõud peitub nende kaalukuses, mitte arvukuses.
2. Kõige rohkem kaalukamaid argumente sisaldab kõne täitmata lubadustest.
3. Enim kaalukaid argumente leiavad inimesed oma abituse õigustamiseks.
4. Argumendid on kaalukamad siis, kui need on rahastatud.
5. Pikaks veninud vaidluses võib viimaseks kaalukaks argumendiks olla nokaut.
6. Argumentide kaalukus sõltub nende esitaja kaalukategooriast.
Mõtlen siin nende peale ja mulle tundub, et väga paljud väited, mida rahvale tõena esitatakse on vaid oma abituse õigustamiseks või siis lubaduste täitmata jätmise põhjenduseks. Aga samas, kas ei ole üks rahvas kaalukam, kui käputäis valitsusametnikke. Rahvas, kui otsuste kaalukaim partner ei luba ennast nokauti lüüa ja ei lepi abitute õigustustega. Pakun, et see valitsuserakond, kes täna ütleb, et kütuseaktsiisi tõusu ei tule, on järgmise valitsuse moodustaja.