Teisipäev, 13. jaanuar 2015

Ametnike maffiast

Eesti riigis valitseb üks kummaline maffia - ametnike maffia. See seltskond suudab paberi peal ära teha suure osa tööst, isegi nii palju, et reaalselt pole vaja midagi ellu viia. Ametnikud on pidevalt kaitseseisundis, ükskõik mis murega sa tema poole pöördud, leiab ta alati seadusliku, eelarvelise või mõne muu põhjuse, miks ta ei peaks kodanikku aitama või miks ta seda teha ei saa. Paljudel juhtudel võib see olla ka tõsi, kuid siis tuleb seda selgitada seda kodanikule arusaadavas keeles. Ametnike vastused on aga tihti täis paragrahve, numbried ja tabeleid, mille mõistmiseks läheb vaja eriharidust. Seepärast löövadki paljud käega headele ideedele, kui tuleb välja, et selle elluviimiseks on vaja suhelda mõne riigiasutusega.
Olen suhelnud paljude riigiettevõtetega (Maanteeamet, PRIA, RMK jne). Pean tunnistama, et isegi minu jaoks , kes on harjunud suhtlema ametnikega on see alati äärmiselt kurnav. Tulles kohtumiselt ametnikuga, saad teada, et sinu mõtted on rumalad ja neid ei ole võimalik ellu viia.
See ametnike maffia, kes saab Eesti mõistes enamuses siiski keskmist palka ja seda meie kõigi ühisest rahakotist, need , kes on ametisse pandud rahvast teenima, on ehitanud endale paberist kindluse, mida ühel tavalisel kodanikul on raske vallutada.
Siit ettepanekud. Ametnike arvu Eestis tuleb vähendada, sest praegusel kujul on Eesti riigiaparaat suhtarvudes Euroopa suurimaid. Kindlasti on teatud perioode ja teatud ameteid, kus on pidev ajanappus, kuid võin kindlalt õelda, et suures osas tegelevad ametnikud aja surnuks löömisega. Samas on riigiametis tagatud sulle paljud privileegid, mida erafirmas töötades pole ehk näiteks on ebakompentenset ametniku väga raske ametist vabastada, kui ta just päris kriminaal ei ole. Seda saab teha makstes suurt valuraha. Kas pole kummaline, et inimene ei  tee oma tööd korralikult ja saab siis veel preemiat ka.
Tõsta tuleb amtnikke kompetentsi, sest paljud probleemid on tingitud sellest, et kui kodanik tuleb oma murega, siis ametnik ei saa sellest aru ja mitte soovides oma rumalust tunnistada leiavad põhjendusi tegemata jätmiseks.
Kolmandaks peaks iga ametnik kord näiteks nelja aasta järel töötama erafirmas, kus puutuks kokku päris eluga ja teaks mida tähendab eelarve täitmine reaalse tööga. Siis äkki lõpeks see mugavustsoonis elamine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar