Sügisteater „Lõikuspidu“ tulemas

Olen koostamas raamatut, mis võtab kokku Ambla valla põllumajandusliku ajaloo. Töö on osutunud planeeritust mahukamaks, mistõttu on raamatu ilmumise kuupäeva raske ennustada. Raamatu koostamise käigus olen vestelnud mitmete inimestega, lugenud tollaseid ajalehti ja arhiiviandmeid ja nõnda on tekkinud tollasest elu-olust päris hea pilt. Nii tekkis omakorda idee tuua rahva ette ka teatrietendus, mis läbi ilukirjandusliku töötluse kirjeldab siiski nõukogudeaegset Aravete kolhoosielu. Etenduses on kasutatud mitmeid reaalseid toimunud sündmusi, kuid enamuses on siiski tegemist fiktsiooniga. Etendus „Lõikuspidu“ saab olema lõbus jant suure hulga osavõtjatega. Mis saab viimasel lõikuspäeval, kui kohal on telegrupp, sefid, kontrollid ja samas tuleb ette valmistada ka lõikuspeo eeskava.

Kõige selle juures on mul üleskutse inimestele, kellel on pajatada kolhoosiaegseid lugusid, pange need paberile ja saatke mulle või saan vajadusel tulla kohale, jutu salvestada ja siis juba ise paberile panna. Oodatud on ka vihjed  inimeste kohta, kellega võiks sellel teemal vestelda. Hiljem saavad lood kirja pandud ka raamatusse.

Lavastus on planeeritud välja tuua 16. – 18. Oktoobril Sääskülas asuva vana sigala põhuhoidlas. Lavastusse on kutsutud kaasa tegema kohalikud harrastusteatrid Alburahva Teater, Ambla näitering „Anne“ ja Jalgsema Külateater. Kellel tekkis soov samuti etenduses osaleda siis andke julgesti teada. Teised pange need kuupäevad kalendrisse kirja ja tulge kindlasti vaatama. Lavastuse väljatoomist toetavad Ambla Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse programm. Info palmistearlet@gmail.com või 53445996

IDEID LÕBUSAKS SUVEÕHTUKS

IDEID LÕBUSAKS SUVEÕHTUKS

Arlet Palmiste

Suvi on kohe käes ja algab puhkuste, väljasõitude ja pidude hooaeg. Teinekord on kummaline mõelda, kui palju mahub selle 12 suvise nädalalõpu sisse ja kuidas kõik üritused leiavad oma külastaja. Samuti algab see dilemma, et mida siis ühel seltskondlikul suveõhtul ette võtta, kui peojuhti ei taha tellida ja käepärast pole ka palle, hularõngaid ja muid sääraseid vahendeid.

Annan teile oma aastatega kogunenud kogemustega mõned näited mängudest, mida saab korraldada vägagi koduste ja käepäraste vahenditega. Samas soovitan suvisel õhtul mitte ainult grilli kõrval seisma, vaid korraldage kindlasti külalistele mõni vallatu mäng. Inimesed tegelikult ootavad seda ja on ühiselt toimetades väga rahul ja õnnelikud.

KUULUS JA KUMMALINE

Võib mängida ka toas või laua taga. Mängu mängib vähemalt 2 mängijat ja mängujuht. Mängujuht mõtleb välja ühe tuntud isiku. Kontrolli huvides võib ta selle kirjutada paberilehele, kuid mängijatele mitte näidata. Mängijad hakkavad esitama küsimusi, millele saab vastata kas ei või ja. Kui ta saab jaatava vastuse jätkab ta küsimust, eitava vastuse korral läheb küsimise kord järgmisele mängijale. Kes esimesena arvab ära paberile kirjutatud isiku, on võitja.

MUNAVISKAMINE

Toores muna visatakse käest kätte. Kus üks mängijaist seisab ühe koha peal ja teine astub peale igat õnnestunud viset sammu tagasi. Õnnestunuks loetakse vise, kus partner püüab kinni terve muna ja ei pilla muna ega lase munal puruneda.

RÄNDAV TEEKLAAS

Vett täis teeklaas antakse võistkonna liikmete vahel käest kätte. Võidab võistkond, kes on andnud oma klaasi kiiremini edasi ja kus on rohkem vette alles. Teeklaasiga saab korraldada ka teatejooksu, kus teatepulgaks on veeklaas. Vee asemel võib ka õlu olla ja siis tuleks peale igat vahetust võistlejal ka klaas tühjaks juua.

TEE PIMEDUSES

Mängijal seotakse silmad kinni. Selleks võib kasutada kasvõi särki. Ta peab läbima raja kuhu on asetatud püstised halud (neid vast kuuris leidub), ilma et ta neist ühtegi maha ei aja. Tema partner võib jagada juhtnööre ilma et mängijat puudutaks. Siis võivad mängijad kohad vahetada ja minna teistpidi tagasi. Milline võistluspaar seda kiiremini tee ongi võitja.

Mängu saab mängida ka teisti. Seotus silmadega mängija läheneb selg ees toolile. Kui ta on tooli juures peab ta istuma toolile ja jooksma suletud silmadega tagasi algusesse, kus rajale läheb järgmine võistleja.

MÄNGUD PABERIGA

A4 paberit leidub ka tavaliselt igas kodus. Andke inimestele 1 minut aega teha tavaline paberlennuk. Seejärel asuvad võistlejad ükshaaval viskejoonele ja saadavad lennukid teele. Kelle lennuk lendab kõige kaugemale on võitja.  Lennukit võib visata ka täpsuse peale läbi rõnga.

Mängus „Poe paberist läbi“ tuleb A4 paberileht nõnda lahti lõigata, et tekiks  kinnine rõngas. Kes võistlejatest esimesena sellest rõngast läbi poeb , nii et paber ei katke, ongi võitja.

MÄNGUD LENDAVA TALDRIKUGA

Lendav taldrik või frisbee on tavaliselt ka kodudes olemas.

Ketta-golf on saanud viimasel ajal väga populaarseks, kuid seda saab mängida ka kodus. Pange ämber kuhugi õuemurule ja minge teise hoovi otsa ja vaadake mitme viskega saate ketta ämbrisse. Seejärel läbib ringi järgmine võistleja. Kui kõik on ringi läbinud, siis võib muuta ämbri asukohta ja alustada uuesti.

Lendava taldriku petanquet on samuti võimalik igas hoovis. Pange viskejoonest suvalisele kaugusele tühi pudel. Võistlejad püüavad visata ketta võimalikult pudeli lähedale. Pange maha oma märk, siis viskab järgmine. Kes viskab kõige lähemale saab punkti. Seejärel muutke pudeli asukohta ja alustage uuesti. Kes kogub esimesena 5 punkti, on võitja.

TABA VÄRAVAT

Kaks maasse torgatud vaia on kõrvuti väikese vahega. Nende vahelt tuleb läbi veeretada või lüüa pall. Peale iga tabavat viset astutakse sammuke tagasi. Kes viskab mööda on mängust väljas. Mängitakse kuni selgub võitja, kes on tabanud kõige kaugemalt.

TABA KIVI
Maasse torgatud otsast lameda vaia otsas on kivi. Mängijad viskavad müntidega kivi. Mängija, kes viskab kivi vaia otsast maha saab mööda läinud mündid endale. Võib mängida ka lihtsalt kivikesi visates.

Käisin koertega jalutamas. Loodus elab ikka omas rütmis ja mul lavastajana on stsenaariumi talle raske ette kirjutada, Asjad lähevad põnevaks ka sekkumata. Jänes kükitas tee peal ja koerad vanast harjumusest tegid nagu tahaks teda taga ajada ja nii tormas kogu kamp pea ees võssa. Mõnda aega oli võsast kosta urinat ja raginat, kuni korraga lõid põõsad kahte lehte ja välja tormas rebane. Koerad ikka kannul. Nüüd ei saanudki aru, et kas rebane oli ennast jäneseks maskeerunud või jänes rebaseks. Või kui nördinud võis olla rebane, et tema jänesejaht ära rikuti. Igal juhul sain koerad rebasest eemale ja jatkasime oma rännakut. Meie jalutustee viib ümber metsatuka. Alati on jänes ühel pool meid ootamas ja teisel pool samuti. Nii on mul tekkinud küsimus, et kas neid jäneseid on üks või kaks. Näo järgi on raske vahet teha. Keerasin taas metsatuka tagant põllule ja seal nad siis meid ootasid. Kogunisti kolm jänest. Küsimus, et kui palju neid on, sai küll vastuse, aga mida nad minust tahtsid. Kas kambakat teha või tulid tänama, et ma ühe sõbra rebase käest päästsin. Käin küll metsas, aga pole veel saanud nii loodusega üheks , et neid mõistaks.

Järva Teataja Teatriintervjuu

VASTUSED Järva Teataja Teatriintervjuule

4. Tavaliselt mängib laval (nt korralik pereisa, maailmavalus keskealine vms)....

Pigem olen mänginud tõsiseid rolle. Või kuna ma ise lavastan, siis rolli, mis on noo väike, et teised seda teha ei taha. Nt olen korra lehm mänginud ja pidin terve etenduse laval olles ainult ammuma

5. Komöödia või tragöödia? Miks?

Pigem ei kumbki. Mulle meeldib kui laval on kurb ja hingeline koos naeruga. Nii nagu eluski. Ühel hetkel naerame ja hetk hiljem võime juba pisara valada.

6. Harrastusnäitleja eelised ja võimalused Sinu jaoks?

Lavastajana olen püüdnud alati inimestest parimat välja tuua. Teinekord võtab see päris kaua aega, et mõni avaneks ja suudaks ennast ja teisi üllatada, aga kui ta seda teeb, siis on alati hea tunne, et visadus viis sihile.

7. Viimati külastatud kutselise teatri etendus - mis jäi meelde?

Õppinud lavastajana vaatan kindlasti etendusi teistmoodi kui tavaline teatrikülastaja. Mulle väga meeldib muusikateater – operetid, muusikalid. Viimati käisime vaatamas „Billy Ellioti“. Mulle meeldis. Suur lava, nagu Nordea kontserdimajas, annab muusikali teatrile teised võimalused, kui „Estiónias“ või „Vanemuises“. Lapsed laval on alati positiivne, just sellepärast miks on ka harrastusteater minu jaoks äärmiselt positiivne ehk nad on ausad, nad ei näitle, nad on ja annavad endast maksimumi alati. Selline püüdlus parima poole on nähtav ja on äärmiselt positiivne.

8. Kes on Su eeskujud näitelaval?

Eeskujusid polegi. Igaüks on mingis võtmes hea ja igalt ühelt on midagi õppida. Pigem on mul mitmete näitlejate vastu austus aga see on seotud ka nendega kui persoonidega eraelus ja lisaks erialaline imetlus. Siin tooks näiteks Ain Lutsepp, Tönu Kark, Jan Uuspõld

9.  Kirjelda tegelast, keda mängid täna (laupäeval) Aravetel?

Seda peab nägema. Mina mängin minu jaoks Eesti iseseisvuse suurimat kangelast admiral Johan Pitkat. Ta oli niivõrd vastuoluline isik, keda eesti poliitikast üritati korduvalt kõrvaldada, kuid kes armastust isamaa vastu ikka ja jälle Eesti kaitsetegevuses kaasa lõi. Teiseks on oluline tema panus eraisikuna oma rahadega laevade ja rongide loomisel. Selline eneseohverdav panus peaks olema eeskujuks ka tänasel päeval meile kõigile.

10. Mõne tegelase tsitaat, keda oled mänginud. Miks see on oluline?

Kus sa olid kui ma inimeseks kasvasin, kui koju tulid võtsid nina täis ja meie pidime vaikselt telekat vaatama, sest isa on väsinud, nii ütleb poeg surnukuuris oma surnud isale. See on ikka aktuaalne. Inimesed keskenduvad kaduvatele väärtustele ja unustavad ära tõelised väärtused – pere, kodu, vaimne areng, ühiskondlik tasakaal.

11. Juhtum lavalt või lava tagant.

Meenub lugu lehmaga. Ambla näiteringi üks liige oli ära ja nii pidin mina tema osa mängima vabariiklikul festivalil Märjamaal. Kes siis küll lehma mängiks? Ei pidanud kaugelt otsima, vaid küsisin kodus oma kallist kaasat appi. Festivalile sõites rääkisin talle terve tee, sest ta polnud etendust näinud, et see on kurb lehm, ta viiakse kodust igaveseks ära ja katsu mõned korrad ikka niimoodi haledalt ammuda ka. Triinu tuli siis etenduse ajal lavale, nii kurb nägu ees ja ammus niimoodi kurvalt. Pärast etendust sai etendus žüriilt enam-vähem hea hinnangu. Ainus , kellele personaalset tähelepanu pöörati oli lehm. Andrus Vaarik kiitis teda eraldi, kui hästi ta tabas lehma kurba loomust. Teised mõtlesid, et miks nemad pidid mitu kuud proovi tegema, kuikiita sai see, kes tuli lihtsalt kohale. Etendusel, mille sisuks on laeva sõit üle mere oli veel üks koomiline olukord, kui Kukk vahetas tavapärase vee päris viina vastu, sest ikkagi vabariiklik festival, ega siin saa odavalt läbi ajada. Pudel käis laevas ringi ja läbi etenduse võeti aga vaikselt napsu, kui mehed taipasid, et tegemist on päris viinaga, siis hakkas pudel poole kiiremini ringi käima. Etenduse lõpuks oli pudel tühi ja meestel põsed „tormist“ punased.   

12. Millistes olukordades (laval toimuvat jälgides) oled märganud endas amatöörnäitleja professionaalset kretinismi?

Mul on see täiesti olemas. Etendusi vaadates naeratan ma tihti näitlejatega kaasa või käib suu koos lauluga. Piinlikes olukordades peidan pilku ja ei soovi vaadata. Kaasa ütleb, et minuga on võimatu teatris käia, kui ma niimoodi kaasa elan. Ega maise tähele ei pane, vahel küll ja siis on nagu endal ka piinlik. 

Vaata kuidas telefonist ilma olemine paneb kohe usinalt kirjutama. 
Tahaks jagada teiega eilset elamust. Käisin koertega jalutamas. Otse koduukse eest lendasid õhku kaks nurmkana. Aasal laulsid aasalinnud ja metsa jõudes alustasid juba metsalinnud oma kontserti. Sipelgad askeldasid oma pesa kallal, mida talvel on metsasead pööramas käinud. Koerad ehmatasid 6 kitse jooksu ja need panid kabjates üle põllu valged sabad välkumas. Samal põllul oli sookurepaar armulaulu plagistamas. Veidi eemal ehmatasid koerad lagled põllult lendu ja neid tõusis õhku selline parv, et kaunis õhtupäike kadus hetkeks pimedusse. Siis lendasid veel ka toonekured. Põllult taas metsa jõudnud jooksis jänes üle tee. Koerad jooksid küll järgi, aga olen nad liialt jämedaks vist söötnud ja nii ei olnud neile jänesele vastast. Imeilus idüll ja ma mõistsin, miks mulle meeldib kõigi nende raskuste kiuste, mida valitsus ja ilmastik pakuvad, maal elada. Samas helises telefon ja samal päeval juba teine inimene küsis, mida mina arvan kütuseaktsiisi tõusust ja kas midagi teha ei saaks selle vastu. Vestlesime ja minus tõusis viha, lootusetus ja nördimus. Miks ma pean sellest kaunist, mille olen endale maal loonud, loobuma. sest kui kütusehind tõuseb tõesti 1,7 euroni, siis peab maalt ära kolima. Katsuge aru saada, et auto ei ole maal elades luksusasi, see ei ole Tallinn, kus saab kõik käigud tehtud ka ühistranspordiga. Meil pole ei tasulist ega ka tasuta ühistransporti. Võiks ju rattaga sõita rongijaama, kuid käivad kuuldused, et Partsi "porgandidest" tahetakse jalgrattad üldse keelata. Mis võimalused siis mul veel on? Vaid leppida selle valitsusega, kes teeb kõik , et rahvalt raha kätte saada, et maal elu lõpetada jne. Ja mul tekkis küsimus. Ja see küsimus on täiesti siiras, sest see tõesti huvitab mind kohe väga - palun öelge, kes ta valisite Reformierakonda, miks te seda tegite ja kas te olete selle juures tõesti saanud seda, mida lootsite? Ma ei taha seda uskuda, no kohe kuidagi ei taha. Ja ikkagi küsin, miks te siis valisite reformierakonna. Kohe kuidagi ei saa aru.

Mõtlen siin tänaste riigijuhtide selgituste peale teatud otsuste vastuvõtmisel ja meenusid Sevruse "kaalukate argumentide" seadused. Panen kõik kirja ja vaadake siis ise.
1. Argumentide jõud peitub nende kaalukuses, mitte arvukuses.
2. Kõige rohkem kaalukamaid argumente sisaldab kõne täitmata lubadustest.
3. Enim kaalukaid argumente leiavad inimesed oma abituse õigustamiseks.
4. Argumendid on kaalukamad siis, kui need on rahastatud.
5. Pikaks veninud vaidluses võib viimaseks kaalukaks argumendiks olla nokaut.
6. Argumentide kaalukus sõltub nende esitaja kaalukategooriast.

Mõtlen siin nende peale ja mulle tundub, et väga paljud väited, mida rahvale tõena esitatakse on vaid oma abituse õigustamiseks või siis lubaduste täitmata jätmise põhjenduseks. Aga samas, kas ei ole üks rahvas kaalukam, kui käputäis valitsusametnikke. Rahvas, kui otsuste kaalukaim partner ei luba ennast nokauti lüüa ja ei lepi abitute õigustustega. Pakun, et see valitsuserakond, kes täna ütleb, et kütuseaktsiisi tõusu ei tule, on järgmise valitsuse moodustaja.

Kas teenus tellida MTÜlt või las askeldab ametnik

KAS MTÜd või vallaametnik.

Püüaks leida vastust küsimusele, et kas tänastes kultuurimajades peaks toimetama vallapalgalised ametnikud või peaks vastavat teenust tellima kohalikelt seltsidelt.

Alustan päris kaugelt. Eestis kehtivate seaduste järgi ei pea omavalitsus üldse kultuuriga tegelema, kui ehk nii palju , et peab korras hoidma valla avalikud hooned, kuhu kuuluvad reeglina ka kultuurimajad. Aga majade uksed võib ka kinni panna ja korras hoitud nad ongi. Samas Eesti põhiseadus nimetab meie riigi alustaladeks eesti keele, kultuuri ja rahvuse hoidmist. Kes siis tagavad selle põhiseadusliku kohustuse.

Kui nüüd üks rahvatantsija või näitleja kultuurimajas õhtul lavale astub on tal kanda kogunisti kolm funktsiooni. Ta kannab edasi meie rahvalikku kultuuri, mis on ühtlasi meie iseseisvus üks peamisi eesmärke, ta hoiab elus kohalikke traditsioone ja loomulikult arendab ka iseennast nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Iga tegevus või tulu on seotud alati ka kulutustega. Kui vaadata siis kolme kasusaajat – riik, omavalitsus, inimene – siis kuidas nad panustavad. Inimene oma ajaga, omavalitsus soojade ruumide ja tihti ka juhendaja tasu tasumisega. Kahtlane on vaid riigi panus. Riik toetab suuresti maakuultuuri kodanikuühiskonna ja põllumajandusrahadega. Ehk kultuuriprojektidele näiteks ka rahvariiete tegemiseks saab toetust LEADER-programmist või KOP programmist. Seega on kultuurist riiklikult tehtud projektipõhine kodanikuühiskonna osa. Projekte kirjutades peame konkureerima matkaradade, ühisköökidega, lastemänguväljakutega jne. See peaks vastama ka algsele küsimusele. Kas palgatöötaja või selts. Riiklikult on kultuur pandud inimeste õlgadele ja omavalitsuse vastav ametnik on siin juba luksus. Nagu 100 aastat tagasi toimib kultuur seltsides, ühingutes ja muudes vabatahtlikes vormides.

Seega on minu eelistus MTÜd. MTÜd tagavad järjepidevuse nad tagavad laiapõhjalisema kaasatuse jne. Nad kulutavad oma eelarvest 100% sihipäraselt oma tegevuse arendamiseks. Iga MTÜle antud toetuseuro leiab kindlast väga otstarbeka kulutuse. Kuid kui nüüd võtta sellest kasusaajate rivist välja see teine osapool ehk omavalitsus, siis laguneb asi taas ära. Omavalitsus saab vastu traditsioonid ja maine ja selle eest peab samuti panustama. Mida rohkem ta panustab, seda rohkem ka vastu saab. Praktika näitab, et kõige vähem panustab kasusaavatest pooltest riik, kuigi tema põhiseaduslikud kohustused peaksid olema kõige suuremad.

Mul on ettepanek maakondlikud kultuuriasutuse loomiseks, kellel oleks olemas kogu maakonnas toimuva kohta info ja kellel oleks ka väärikas eelarve, millega toetada ühisüritusi ja arendada  maakondlikku kultuuri. Kultuuriline tegevus ei piirdu ammu enam ühe omavalitsusega, sobivate võimaluste puudumisel käiekase ka kaugemal. Seega oleks vajalik laiema infopanga loomine. Lisaks reklaamitöö, mis samuti piirdub tihti ühe omavalitsusega, kuigi publikut tuleks ka kaugemalt. Tänasel päeval maavalitsuses ametis olev kultuuritöötaja ei oma reaalseid vahendeid ega võimalusi väljakutsuvaks maakondlikuks kultuuri arendustööks. See peaks olema kohustus ja panus põhiseaduslike kohustuste täitmisel.