Esmaspäev, 2. juuli 2018

Rakvere Linnuse Nukuteater leidis endale näitlejad


Rakvere Linnuse Nukuteater leidis endale näitlejad

2017. a juunikuus helises Virumaa Muuseumitele kuuluva Rakvere Linnuse juhataja Kaidu Tiiriku taskus telefon. Vene keelt kõnelevad inimesed olid tema kontakti saanud linnuse töötajatelt ja palusid kokku saamist. Kaidu oli nõus ja läks kontoriruumidest, mis asuvad linnusest eemal linnusesse. Iidsete müüride vahel asuvas siseõues ootasid teda Anna ja Aleksander, kellel oli Kaidule lihtne küsimus, et ega linnuses pole vaja koolitatud nukunäitlejaid.  Kaidu Tiirik võttis minuti mõtlemiseks ja arvas peale seda, et asi on väärt katsetamist. Kes veel ei tea, siis linnuse eesõues asuvate töökodade taga on väike nukuteater, kus etendati lavastust Rakvere linnuse maskotiks saanud  rüütel Otto tegemistest.
Peterburis sündinud ja kasvanud Anna Solodova ja Aleksander Semenov olid just lõpetanud Peterburi asuva Venemaa  Kaunite Kunstide Akadeemia (varem oli selle kooli nimi Peterburi Teatriakadeemia) nukukunsti erialal ja tulnud väikesele puhkusele Eestisse. Nad olid Eestit ka varem korduvalt külastanud, sest Aleksandri vanaisa oli pärit Koonu külast Väike-Maarja lähedalt. Vanaisa talu kuulub  jätkuvalt perele kuulub ja siin käiakse puhkamas . Aleksander ja Anna tunnistavad koos, et Eesti on väga ilus ja rahulik maa, kus suurlinna saginast on hea puhata. „Eesti puhas maa ja puhas õhk annavad alati uut särtsu.“, täpsustab Aleksander. Nagu ikka oli ülikooli lõpp pingeline ja puhkus kulus hädasti ära. Peterburi teatrikooli õpingud ei erine eriti Eesti teatrikooli õppekavast. „Palju tantsu, kõnetehnika, laulmine, heli- ja valgusrezii, grimeerimine, nukkude ja dekoratsioonide valmistamine, lisaks loomulikult vägagi kirju teatriajalugu“, tutvustab  Aleksander kooli õppekava. Olen ise lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise eriala ja kui Anna ja Aleksander oma õpitavaid aineid loetlesid, voogas südamesse soe mälestustetulv. Eesti teatriharidus on väga sarnane Venemaal omandatavaga. Kõige suurem vahe on praktikas, sest Vene teatritudengitel on rangelt keelatud koolis õppimise ajal töötada, vaid nad on kohustatud pühenduma täielikult õppimisele. Teadupärast saavad ja võtavad ka vastu pakkumisi Eestis teatritudengid juba õppimise ajal rollideks teleseriaalides või teatrilaval. „Ega me poleks jõudnud töötada ka. Vene teatriharidust omandatakse 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.“ Jätkab Aleksander „Sisuliselt elasime kõik 4 aastat ainult õpingutele ja koolimajast sai meie kodu. Päeval on loengud, treeningud ,kõik selline ja õhtul ja ka öösel proovid oma erialaste etüüdide või lavastustega.“
Kuid suurlinnal on ka omad mured. Igal aastal kooli lõpetavad noored näitlejad ei leia endale sugugi kõik tööd, sest konkurents on äärmiselt tihe. Venemaal on hetkel teadaolevalt umbes 600 teatrit. Sellele arvule lisandub veel hulgaliselt projektiteatreid, kuid ometi ihkab glamuurset näitlejaleiba maitsta rohkem noori, kui teatrites töökohti. Venemaa teatrikoolide või kursuste arvu ei osanud Anna ja Aleksander nimetada, sest igas suuremas linnas on vähemalt üks teatriharidust võimaldav asutus. See sunnib noori näitlejaid vaatama tihti kaugemale riiklikust teatrisüsteemist, asutama oma väiketeatreid või liikuma tööle piiri taha. Õnneks on vene teatriharidus maailmas hinnas ja venekeelseid teatreidki leidub kõikjal üle maailma. „Me  ei tulnud siia plaaniga endale tööd otsida.“ jutustab Anna, „ Lihtsalt linnuses jalutades tundus see kõik nii põnev ja teatraalne. Kogu personal on kostümeeritud ja muidugi see väike teatriõu. See võlus meid kohe.“ Algne plaan oli teha suvi otsa linnuses tööd, puhata ja veidi raha koguda ja siis edasi liikuda. Kokkuleppel linnuse juhtidega pakuti neile võimalust oma lavastusi näidata linnuse teatrihoovis. Sellega, et linnus ja töö linnuses, neile meeldima hakkavad ei olnud nad arvestanud. Kui juhataja Kaidu pakkus noortele nukunäitlejatele suve lõpus võimalust teha linnuses jõuluks venekeelne etendus, siis olid Anna ja Aleksander sellega kohe nõus. 
Käesoleva aasta maist on Anna ja Aleksander  Rakvere linnuse täiskohaga töötavad näitlejad. „Tegime neile nüüd juba 7-kuulised tööload ja loodan väga, et nad nüüd siia mõneks ajaks jäävad.“ On juhataja Kaidu rahul asjade käiguga „Rakvere linnus on juba pikalt sarnase rutiiniga töötanud. Hädasti oli siia vaja värskendust. Rakvere linnus on ju oma olemuselt ainult varemed. Meil ei ole siin uhkeid ajaloolisi esemeid või ruume. Selle eest oleme teinud keskaja ajaloo elavaks ja anname külalistele võimaluse kogeda ajaloolist keskkonda. Erinevad atraktiivsed etendused on kogu kontseptsiooni väga oluline osa ja Annal ja Aleksandril on selles tähtis roll.“
Selle aasta suveks valmis Rakvere linnuse teatriõues lavastus „Ema otsides“, mis jutustab väikese draakoni seiklustest oma ema otsinguil. Lavastus on sõnadeta ja seepärast arusaadav kõigile erinevatest rahvustest linnuse külastajatele. „Nukuteater on eelkõige ikkagi visuaalne kunst ja tekst ei ole siin esmatähtis“, teab Anna. Koolis õpitut kasutades kirjutasid Anna ja Aleksander ise kokku muinasjutu, valmistasid nukud ja dekoratsioonid. „Meile meeldib ise lugusid välja mõelda ja siis neid lavale seada“, lähevad Anna silmad särama. Etenduses satub draakonipoega tema teel aitav sõber mägedesse ja vee alla, mis kõik osavalt ja efektselt vaatajate ette tuuakse. Lavastus on haarav ja lõpeb nagu ikka õnnelikult.
Anna ja Aleksandri teatrikoolis omandatud lava- ja mõõgavõitlusoskused saavad rakendust teises Rakvere linnuses suveks loodud õppelavastuses „Mõõgalugu“. Lavastuses tutvustatakse linnuseis leiduvaid ajaloolisi mõõkasid. „See oli juba meie ammune mõte – teha mõõkade tutvustamiseks publikut haarav vaatemänguline lavastus. Seni olid giidid lihtsalt seinal rippuvaid mõõku tutvustanud.“, avab linnuse juhataja Kaidu õppelavastuse tagamaid. Lavastuses tutvustatakse kõige esimest pronksmõõka ja siis läbi ajaloo lähemale tänasele päevale järjest gladiaatorimõõka ehk gladiust, viikingimõõka, rüütlimõõka, landsknehti kahekäemõõka ja rapiiri. Jutustaja teksti annavad laval efektsetes võitlusstseenides edasi just noored Peterburi näitlejad. Lavastus nagu ka mõõgaajalugu ise on üpris vägivaldne ja seepärast on kõik pildid publikuni toodud läbi väikese huumori. „Vehklemine pole meile võõras. Me oleme osalenud kooli ajal mitmetel lavavõitluse konkurssidel ja festivalidel. Moskvas toimunud konkursil „Kuldne mõõk“ märgiti meie etteaste isegi ära.“, lisab Anna.
Kui sügisel linnus hooaja lõpetab on noortel näitlejatel valmis juba uus plaan. Värskelt loodud kahe näitlejaga Rakvere Linnuse Nukuteater alustab ringsõitu üle Eesti. Nukuteater võimaldab Linnuse põhieesmärgi ehk ajaloo tutvustamisega laste ja noorte hulgas tegeleda aastaringselt. Sügiseks  valmib ajalooline nukulavastus, mida saavad külla kutsuda kõik lasteaiad ja koolid üle Eesti.  Lavastus saab olema eestikeelne lubavad noored näitlejad. „Me väga tahame seda teha ja peame selleks ajaks siis ka nii palju eesti keelt ära õppima.“, ei pelga Aleksander väljakutset. Kindlasti saab noori näha ka Rakvere Linnuse Jõulumaal haaravas lavastuses Rüütel Ottost ja päkapikkudest.
Hetkel on Anna ja Aleksander väga rahul nende võimalustega, mis elu neile toonud. Mis kaugemas tulevikus saab, seda nad ei tea. „Oleme veel noored inimesed ja jäädavalt  ei tahaks ennast millegagi siduda. Tahaks maailmas ringi vaadata ja erinevates olukordades ennast proovile panna.“ Jätab Aleksander tulevikust rääkides otsad lahti. Nende üheks sooviks on teha kasvõi mõnes lavastuses kaasa Eesti Nukuteatris. Nad mõlemad hindavad Eesti Nukuteatrit kõrgelt ja seal on neil ka tuttavaid ees, kes samuti on lõpetanud Peterburi Teatriakadeemia. „Nukuteater pole ammu enam ainult lastele suunatud ja Eesti Nukuteatris on väga head täiskasvanutele mõeldud lavastused.“ kiidab Anna, „Peterburis tehakse viimasel ajal ka väga palju täiskasvanutele suunatud nukuteatrit ja, mis kõige toredam, et see zanr on leidnud oma publiku ja on väga populaarne.“
„Nukuteater kui zanr, on nii vana, aga samas läbinisti moodne ja arenev, et see ei kao maailmast kindlasti kuhugi“ on Aleksander oma tulevikus kindel. „Uued võimalused läbi tehnoloogia ja lavatehnika arengu, teevad töö väga põnevaks.“  Noorte unistuseks on luua endale repertuaar, kus valikus on mitu erinevat lavastust ja teha nendega siis tiir peale alguses Eestile ja seejärel kogu maailmale. Jõudu neile selleks, kuid seni naudime parimat ajaloolist nukuteatrit Rakvere Linnuses.