Peaminister
Taavi Rõivase reisid ja närvitest.
Peale mitit aastat ootust ja kutseid tuleb siiski
saatesse peaminister Taavi Rõivas. Ta on võttepäeva esimene külaline ja tiheda
ajakava on meil aega võtteks 45 minutit. Peame alustama täpselt ja kõik peab
esimese korraga õnnestuma. Saatejuhid on närvis. Nooruslik ja sportlik
peaminister saabub stuudiosse. Turvamees jääb nagu mööbel nurka seisma. Kuigi
peaminister tahaks vanemaid ja populaarsemaid vestluskaaslasi siiski teietada,
lepitakse intervjuu alguses siiski kokku , et öeldakse teineteisele siiski sina.
Jutt läheb välisreisidele.
Teet alustab. „See on ikka puhas rõõm – reisid
pidevalt välismaal, eralennukid, tipphotellid. Või kuidas sellega on?“
„Peaks teid teinekord kaasa võtma, sest ajakirjanikud
, kes on mind välisreisidel saatnud, on öelnud, et nende arvamus sellest tööst
on peale seda kardinaalselt muutunud. 90 -95% oma lendudest teeme täiesti
tavaliste liinilendudega, Eralennukeid on kasutatud vaid siis, kui üldse
teisiti ei saa hakkama. Näiteks oli vaja lennata Brüsselist Kärdlasse, sest
muidu jääb ära Ülemkogu või Võidupüha paraad ja peaministri ei tohi kummaltgi
puududa. Siis oleme kokku leppinud logistikalahenduse rendilennuki näol. Muidu
on aga liinilennud ja pean ütlema ka seda, et oleme kasutanud
odavlennufirmasid. Sellega on muidugi mõnes kultuuriruumis saanud palju nalja.
Näiteks Ameerikas, kui mind kutsuti suure Boengu turismiklassi 88 reast välja.
Öeldi üle lennuki, et vabandame, aga esimesena peab väljuma kodanik 88 reast.
Minuga koos tõusis püsti ka kaks meest, kellel olid politsenikumärgid rinnas. Siis
ei arvanud keegi, et tegemist on peaministriga, vaid kogu lennukitäis rahvast
arvas, et mingi kriminaal võeti praegu lennukist maha.“
Saatejuhid on krambist vabanenud ja naeravad täiel
rinnal. Peaminister on uskumatult positiivne. Ta näolt ei kustu kerge muie. Ta
jätkab.
„Või kui lendasime Omaani. Meil oli vastas kogu
valitsus, orkester. Mängiti Eesti hümni, maas oli punane vaip. VIP-terminal,
mis oli tohutu suur. See peabki nii olema, sest neil on teistsugune
kultuuriruum. Nad eeldasid, et kui tuleb direktor põhjamaadest, siis tuleb oma
valitsuse suure eralennukiga ja oligi suur lennuk. See suur lennuk oli
FlyDubai. See on selline RyanAiri sarnane odavamat sorti lennufirma. Lennuk
aeti siis selle VIP-terminali ette ja kõik need turistid, kes siis tulid
Dubaist Omaani, need olid siis nina vastu akent ja vaatasid seda 20 minutilist
tseremooniat, kus võeti Eestit vastu orkestri ja kogu valitsusega.“
„Kas nad said ka siis pärast punasel vaibal tulla?“
küsib Teet läbi naeru.
„Mina tulin küll väärikalt pikki punast vaipa ja
suure lennukiga, aga siis manööverdati lennuk tagasi sinna väravasse ja said ka
turistid väljuda.“
„Kuidas on olnud nende erinevate kultuuriruumidega.
Kas need on teinekord tekitanud sellise vastuseisi, kus on keeruline kohaneda
ja hakkama saada?“
„Kui suurelt võetakse Idamaades vastu see on meie
jaoks natuke ehmatav. See sama liinilennu juhtimine VIP-terminali ette jne.
Nende jaoks on see tohutu suur sündmus, kui tuleb valitsusjuht teisest riigist
külla. Aukülalisele pakutakse alati kõige suurepärasemaid delikatesse, is
teinekord võivad tekitada väikest ärevust söömisel. Ütleme nii, et kodumaa
nimel kõigeks valmis. Tuleb teenida oma riiki ja rahvast igasugustes
olukordades.“
„Kui oluline roll on sellistel kohtumistel
briifimistel või ettevalmistamistel? Ma saan aru, et Jaapani peaminister oli
Lottet lugenud?“ esitab Teet omale tavapäraselt asjaliku küsimuse.
„Kas ta nüüd just lugenud on, aga ta oli teadlik, et
Lottel on selline sõber, kelle nimi on Susumu. Tal olid materjalid laua peal ja
mainis, et meie riikidel on head suhted ka leiutajate küla kaudu ja ta võttis
oma ettevalmistatud materjalide pakist välja ja näitas mulle Susumu pilti.
Jaapanlased valmistavad oma peaministrit kohtumisteks hästi ette ja oli teada, et
Leiutajate külla saabus aednik Susumu, kes õpetas lapsed judot valdama.“
Kristjan võtab jutujärje üle. „Ma olen viimasel ajal
tahtnud süviti minna, et inimese hingeelust täiesti aru saada. Seepärast olen
viimasel hakanud teste koostama. Ma võtan siis diivani tagant nüüd ühe asja.“
Kristjan vaatab stuudios käed üleval ringi „Ärge keegi valesti aru saage. See
on paber.“
„Ma arvan, et su taustakontroll on ammu tehtud“
naerab peaminister.
„Ma küsin samad küsimused ka Teedu käest, siis saame
ka tema koha pealt targemaks.Testi nimi on – Kui korras su närvid on?“ Teedu
silmad hakkavad teatraalselt tõmblema. Kristjan ja Taavi Rõivas vahetavad
kohad.
„Esimene küsimus. Kas sind teeb kadedaks naabrit ja
sugulaste oluliselt parem majanduslik olukord? Teet? Ma arvan, et siit tuleb
jah ära.“
„Ei“ vastab Teet rõõmsalt.
„Sind ei tee kadedaks, kui Kristjanil paremini
läheb?“ naljatleb peaminister.
Teet kummardab peaministri poole ja sosistab „Tal ei
lähe paremini.“
„Mulle meeldib, kui sugulastel hästi läheb ja kui
läheb naabril hästi, siis on mul ka aias uue õuegrill Me saame naabritega hästi
läbi ja kui neil läheb hästi, siis läheb meil ka.“
„Väga hea“ võtab Kristjan kokku esimese küsimuse
„Kas sind häirib väga kui sind kiputakse õpetama, et mida ja kuidas peaksid
midagi tegema? Teet?“ Teet vaikib. „Siit tuleb jah ära.“
„Ei , see ei häiri mind. Kui keegi asjatundja annab
nõu, siis kuulan rõõmuga.“
„Ebasiiras“ kommenteerib Kristjan.
„Sellega on selline lugu, et Eesti on kindlalt üle
miljoni inimese, kes teavad kuidas peaministri ametit kõige paremini pidada.
Seda tuleb kogu aeg ette, et inimesed annavad nõu. Tihti on see väga asjakohane
ja enamasti saabki sealt oma iva võtta. Selle peale ei saa pahaseks saada.“
„Järgmine küsimus. Kas vihastad mõttes tihti meie tipp-poliitikute
peale?“ Üldine naer.
Teet alustab taas. „Ütlen ausalt. On tulnud ette
hetki, kus ma pole nendega nõus erinevatel teemadel, mis peolauas ülesse
kerkivad.“
„Me peame ju koos töötama ja ma ei saa nende peale
närvi minna. Vahest käib ikka läbi, et vaata kuidas keegi pressikonverentsil
kellelegi ütles, aga ma arvan, et see käib asja juurde. Me peame suutma kiirelt
leppida, et ühiselt asju ajada. Eks mee teeme teineteise kulul nalja ka, aga
enam ei suuda ärrituda nende peale. Ei tohi liimist lahti minna.“
„Ja viimane küsimus. Kas seks pigem ärritab sind,
kui pakub meeldivat rahuldust?“
„Pakub meeldivat rahuldust“ vastab Teet naerdes.
Küsimus tekitab stuudios ja külaliste seas elevust.
„Et ei ärrita siis?“ vaatab Kristjan Teedule
tõsiselt otsa. Teet kortsutab segaduses kulmi.
„Kui ma nüüd järele mõtlen. Ärritab positiivselt.
Pakub meeldivat rahuldust. See on väga isiklik“
„Just. Hea küsimus. Ei ärrita. Närvi ka ei aja.
Palju õnne- Kroonika sai nüüd pealkirja.“ Üldine naer. Peaminister on
naerusuiselt positiivne.“
„Ma võtan punktid nüüd kokku. Taavi. Palun. Oled
ideaalses vaimses tasakaalus, nagu nööril kõndiv ninja. Suudad talitseda end ka
kõige raskemates olukordades. James Bond võiks võtta sinult õppust, sest
säilitad rahu ka seal , kus teised oleks ammu murdunud.“
„Suur tänu. Selline teaduslik kokkuvõte rõõmustab“
„Ja Teet. Kas kannad päikseprille selleks, et
varjata tõmblevat silma? Siiani oled hästi varjanud oma tõelist palet, kuid oht
on, et kaardimaja laguneb koost. Võiksid kaaluda üksikule saarele kolimist, kui
mitte enda, siis vähemalt teiste inimeste nimel. Kui ükskord mõistad, et
kümneni lugemine enam ei aita, siis tasub abi otsida meditsiinist.“ Alguses
naerusuine Teet muutub järjest tõsisemaks.
„Kristjan – sina oled minu parim teraapia. Seni kuni
sina oled minu kõrval, ma tulen sellest välja“, leiab Teet naerdes lahenduse.