KIRI ALGAB KIRIKUST
Antud
töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kui palju võib meie rahvuslikus
folklooris kohata Piiblist tuntud isikuid ja seeläbi arutleda teemal, mil
määral on Piibel mõjutanud meie rahvuslikku mõtlemist ja sõnakasutust.
Kõige pealt tuleb paika panna taustsüsteem ehk
siis esimene terviklik Piibel ilmus trükist 1739, kuid enne seda juba oli
ilmunud lõunaeestikeelne Wastne Testament ja hulgaliselt erinevat kiriklikku maakeelset
kirjandust, millest suurema osa moodustas võõrpäritolu kirikuõpetajatele või
jutlustajatele suunatud ja nende poolt kasutatav kirjandus. Kas esimene piibel
müüdi ettetellijatele, kelleks olid peamiselt kogudused. Kui kogu partiist
enam-vähem pool alles jäi ja jääk kingiti valitud kogudustele, alles siis võib
arvata, et leidsid ka esimesed piiblit tee maarahva taredesse. Piibli tundmist
ja iseseisvat lugemist takistas ka kirjaoskamatus, mille likvideerimisega alles
hakatakse tegelema. Siin tuleb ka
tähelepanu pöörata, et alles peale reformatsiooni hakati teenistustel kasutama
mingil määral eesti keelt ja enne seda oli eestlase osaks kirikus vaid kohalolu
ja Püha Vaimu tunnetamine ilma suuremate selgitusteta. Seega sai talupoeg oma teadmised
kiriklikest jutlustest, leerikoolist ja palvetundidest peamiselt eesti keelt
vaevaliselt rääkiva õpetaja käest. Seepärast on ka piibli tsiteeringud
varasemas rahvaluules (17-18 sajand) suhteliselt lihtsakoelised. Koos
lugemisoskuse suurenemisega (19 sajand) muutuvad ka vihjed piiblile järjest
detailsemaks.
Ülevaate
tegemisel olen kasutanud folklore.ee andmebaasi, mille pole küll täiuslik, kuid
annab siiski aimu kristlikest mõjudest regilaulule.
Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub
arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste
ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.
Uuemate leidude põhjal isegi veelgi kaugemasse minevikku.
Regilaulu
täpset vanust on aga teadlastel siiani raske määrata. Eestis oli regilaul
üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani,
siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.
Siin saab tuua põhjuseks Piibli ilmumise ja eestikeelse koolihariduse ja
kirjanduse laiemat leviku.
Sõna regi-(laul)
pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.
Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt.
Regilaulul on
kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.
Regilaulus on
esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Värsivormiks on regivärss -
lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss
(wikipedia). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi.
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid
(näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide
hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud
lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja
"Suur härg". Seega
on algne regilaul kindlasti vaba ristiusu mõjudest ja ristiusu terminoloogia on
tulnud lauludesse hilisemalt.
Regilaulu
esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.
Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud
värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud,
hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud),
ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid
põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti
laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest
põlve ja olid kollektiivne looming.
Oluline on
siin meeles pidada ja rõhutada, et laulud olid peast lauldavad ja anti edasi
suuliselt. Tänasel päeval on oluline meelde tuletada , et rahvas elas peamiselt
rehataludes, kus puudus tänapäevane elekter ja ka suuremad aknad. Seega läks
varakult pimedaks või talvisel ajal ei läinudki valgeks. Ei olnud raadioid,
telekaid, arvuteid, raamatuid ja nii said laulmine, pillimäng ja jutustamine
peamisteks meelelahutusteks. Kuna rahvas oli kirjaoskamatu, siis lauldi lugusid
nagu nad kirikust meelde olid jäänud ja seetõttu võis esineda lugudes võrreldes
alglooga olla lahknevusi. Sellest lähtuvalt on põnev jälgida millisena teatud
piiblitegelased rahva mällu jäid.
Kui panin regilaulu otsingusse märksõna Jumal,
siis sain vasteks 2200 laulu. Lauludes tehakse Jumalale vähe etteheiteid. Tema
peale pannakse lootus paremale õnnele. Regilauluine Jumal ei ole ainult
ristiusus Jumal vaid temas on märgata ka soomeugri Jumalat, kes elab puus ja
kivis jne. Lauludes pöördutakse Jumala poole abipalvega või raskel ajal juhatuse
saamiseks.
Ema haual
Murelaulud
Meie
kaksi vaestalasta
Lähme
jaanipäe kiriku
Nuturätikud
käässa
Leinarätikud
peassa
Teine
nutab, teine nutab
Teine
pühib teise silmi
Teine
teise pead silitab
Lähme
eide haua peale
Lähme
taadi haua peale
"Tõuse
üles eidekene,
Tõuse mu
pead sugema
Annivakka
valmistama
Kerstukaanta
kinnitama."
"Ei
või tõusta tütar noori
Ei või
tõusta, ei ärata:
Muru
kasvand peale mulla,
Aruheina
peale haua;
Õunapuud
õlade peale,
Sinililled
silmadelle
Kullerkupud
kulmudelle,
Niinepuud
nisade peale.
Sööda
muru mullikalle
Aruheina härgadele
Sinililled
lehmadelle."
"Tõuse
ikke eidekene;
Ma toon
linnast liivasõela
Turult
toon tulise sõela
Alevist
toon arva sõela
Miska
sõeluksin sõmerad
Keeritaksin
kerge liiva."
Kuuleb
eite, kostab vastu:
"Ei
või tõusta, ei ärata,
Jumal su
pea sugegu
Looja
kerstu kinnitagu
Annivakka
valmistagu."
"Siis
lään koju nuttessa:
Kirju
lind oli kerstu pealla
Valge
lind oli vaka pealla.
Jõuaksin
mina tänada:
Jumalalle
eide hinge,
Jumalalle
taadi hinge
Käed
Maarja kädesse,
Süda
Jesuse sülesse
Põlved
Looja põrmandalle
JEESUS
Jeesus leiab ära märkimist 401
laulus. Tundub, et eestlaste usk Jeesuse
ravitseja võimetesse on suur, sest väga suur osa salmidest on loitsud, mis
mõeldud teatud tervisehädade leevendamiseks. Laule on üles kirjutatud kõikjalt
Eestis ja Liivimaal. Teatud nimede puhul tuleb märkida, et nad on rohkem
kasutatavad just endisel Liivimaal või siis Eestimaal.
Ussi sõnad.
Karula
khk. - Ch. Orras (1892)
Oh,
Bethlemma ussike,
sa
salvasid küll salaja;
su
hambajäljed pehmeks saagu,
nii kui
Marie nisa ots.
Marie
ütles: Jeesus vannu,
et see
kihvt ja paistetus
välja
lendab,
Jumala,
Isa,Poja ja Püha Vaimu nimel.
Aamen.
Vere
sõnad.
Koeru
khk., Väinjärve v., Ramma k. Anna Jürgen, 47 a. (1910)
Hiiruselle, haaruselle,
Mustuselle, mooruselle
Jebuna jala jehvati.
Jeesus läks üle alasi mäe.
Tuli mingu üle üheksa mere
Ja üle üheksa metsa.
Roosi
arstimise sõnad
Türi khk. - M. Tults (1889)
Meie Issand Jeesus Kristus,
lähäb üle ilma,
üle mere liiva,
Kolm punast roosi käes.
Üks põleb,
teine suitseb,
kolmas kaob,
nõnda pead ka sina kaduma.
Nikastamise
vastu
Ambla
khk. Mari Lepnik, 60 a. (1895)
Lugeda:
Jeesus läks üle jõe,
sile punase ruunaga,
hobuse sääreluu läks katki (pooleks)
Isa, poja ja püha vaimu nimel,
siis pidada abi saama.
Kui jalaluu katti, siis peale rääkida.
Richard Rapin (1889)
Jeesus sõitis silda mööda,
varsa jalga vapotas,
sooned kokku sepigu,
luu liha lopendagu.
- Püha Peeter talle tõeste abiks! Tee see haige terveks,
võta valu ära. Aamen, aamen, aamen.-
Jeesus sõitis mägi mööda
Hobuse jalga nikatas,
varsa jalga vaputas,
sooned kokku sepigu,
veri kokku veagu,
sääsed sisse seadku,
luu liha lopendagu.
Püha Peeter tule tõeste! Tee see haige terveks, võta valu
ära. Aamen, aamen, aamen.
Jeesus sõitis silda mööda,
Jordani jõgi mööda,
ruuna jalga rokatas,
varsa jalga vaputas,
soone sisse sepigu,
veri kokku veagu,
sääsed sisse seadku.
Püha Peeter tule tõeste, astu abiks, tee see haige terveks,
võta valu ara! Aamen, aamen, aamen.
Võta ära vaesed lapsed peretütarde
tülist
Türi khk. - K. Türk (1889)
Oo Jumal Jumalukene
Oo Jeesus Jeesusikene
Võta ära vaesed lapsed
Korista need kõlvatumad
Peretütarde tülista
Perenaeste naeratavast
Peremeeste peksetavast.
Maarja andis 660 vastet. Maarja ja Jeesus esinevad
paljudes lauludes koos. Nad on
kujutatavad lihtsate inimestena, kellel on küll erilised võimed, kuid
pühalikku aupaistet nende ümber ei osata näha. Maarja ja Jeesuse koos
kujutamine annab aimu, et eestlaste jaoks oli oluline perekond ja peresisesed
toetavad suhted. Ilma nendeta oleks vist tollases elus olnud raske hakkama
saada. Kui praegu on oluliseks raha, siis tollal maksid suhted. Oma armastuses
poja vastu oli Maarja eestlaste hulgas au sees. Siin on oluline märkida, et teatud Piibli tegelased on mõnedes Eesti
piirkondades rohkem levinud või populaarsed. Näiteks on suur hulk Maarja laule
kirja pandud Ambla piirkonnast. Sellel on kaks põhjust. Esiteks olid Ambla
piirkonnas väga aktiivsed kirjasaatjad ja kogujad. Teiseks on Ambla kirik
pühendatud Maarjale ja seeläbi kohalikele kindlasti teistest pühakutest
olulisem. Siit võib järeldada, et kirikuõpetajad pidid nimepühaku tutvustamisele
kirikulistele ohtralt aega kulutama. Teine piirkond , kus Maarjast on hulga
laule korjatud on Setomaa. Maarjat on peamiselt kujutatud emaliku ja
naiselikuna. Tema süles saab uinuda ja seal tunneb inimene ennast kaitstuna.
Maarja on kannataja ja seeläbi usuti, et ta mõistab rahva kannatusi paremini.
Ma küll ei leidnud laule, kus oleks mainitud Maarjamaad ja toodud esile Eesti
pühendamine Maarja auks, kuid usun, et kindlasti on ka see leidnud regilaulus
ära märkimist. Lisaks on huvitav märkida, et sama laulu on väikeste
variatsioonidega üles kirjutatud väga erinevates Eestimaa piirkondades. Seega
rahvas rändas ja koos nendega ka laulud.
(Ambla 1893)
Katkend
Siiski
mina sul ei tule.
Sinule
seateule
Hobuse
unenäule,
Koera
koonu palgella
Suu kui
sandi sossuauku
Pale kui
papi possulappi
Hambad
kui kariväravad
Lõuad kui
ne' lõugutimad.
Mina
lähen, kus on loodud
Kuha
Looja loonud paiga
Maarja
annud aseme.
„Millal
maksan eide vaeva“
Ja
veel ükskatkend laulust Amblast aastast 1893
Jõuaksin
nüüd suul tänada
Keelepaelul
paluda.
Keelel
kiita Jeesukesta,
Anda
aitümada.
Kääd küll
Maarja käte peal,
Põlved
Looja põrmandalle.
Maarja otsib poega
Koeru khk., Väinjärve v.,Mai Joonaks,
76 a. (1911)
Maarja kõndis mööda maada
Jeesus kõndis mööda teeda
Otsis oma ainust poega.
Poeg, poeg, kus sa oled?
Mina vaene vangitornis
Paksu pimeduse sees
MOOSES
Mooses
on leitav neljas laulus. Kolm laulu on pärit endise Liivimaa aladelt ja üks ,
neist ka kõige uuem, Kadrinast. Huvitav
on Urvastest pärit ringmäng, kus vana Piibli tegelane Mooses luges lehest
Jerusalemma põlemisest.
Ringitants
See
Mooses ehita silda,
Sääl
Verevä mere pääl
Ja saat
neid juute kõiki
Säält üle
minema.
See
juudiga tants oli
siirak
siirak rale-rale-raa.
Siis
tulli Mooses joosten
Ja luges
tseitungit
Ja
kuulutas neil juudel,
Et
Jeruusalem palas.
See
juudiga tants oli
siirak,
siirak, rale-rale-raa.
Panen
järgmise laulu tervikuna sisse, et saada aimu, kui pikad võisid olla jutustavad
laulud. Kujutan ette, kuidas vanaema seda ahju ees laulma hakkas ja kui lõpuks
lõppu jõudis , siis pere juba magas. Samas oli sarnane laul tänapäevase raadio
eest, mis jutustas piiblilugu omal keeles ja selgitas kokkuvõtvalt toimuvad
sündmustikku. Samas on huvitav märkida, kuidas laulik kutsub tervet juudi
rahvast Israeliks.
Iisraeli laul.
(Kadrina)
Kord
Israel läks kõndima
Kanaani
linnast välja
Egiptusesse
jõudis ta
Kus nälg
ei mõistnud nalja.
Nüüd
lähme Egiptusse
Et Varaod
sääl näha
Ja tema
kena tütrega
Võiks
kosjakaupa teha.
Ma nägin
selgelt Varaod
Mind tema
ligi lasti
Ja seda
ilust pillirood
Kus tema
tütart pesti
Sääl
ligidal siis silmasin
Üht väga
kena kasti
Kuhu Mooses
sisse pisteti
Ja
pilliroosse lasti.
Siis
kõrgemal läks minu tee
See
Siinai mäe poole
Säält
leidsin kivilauad maast
Kus pääl
oli kümme käsku
Ma keelt
ei mõistnud lugeda
See oli
meele vastu
Abielu
ära rikkuda
Need
tükid pistsin tasku.
Ka selle
koha leidsin ma
Kus Aaron
rahvast pettis
Ta valas
vasest vasika
Kuldehted
ära võttis.
Siis
Mooses hirmsa vihaga
Mäe päält
alla tuli Ja
Aaron
pistis plagama
Sest asi
oli kuri.
Ta selle
suure hirmuga
Siis kepi
maha jättis
Ja mina
sinna trehvasin
Ning
selle kätte võtsin
Siis
kepiga lõin vastu vett
Ta sees
oli imevägi
Kui
sirutasin oma kätte
Siis
läksin kuivalt läbi.
Nüüd
võtsin nõuks rännata
Kord
terve ilma läbi
Ning sain
ka vahest mõtelda
Kes selle
kepi tegi,
Nüüd läks
mul nõnda kõrbetee
See suure
mäe poole
Säält nägin
üles vaadates
Ka Varao
sõjaväge
Siit
leidsin pikad laastud eest
Kus Noa
laeva tegi
Mul
eemalt silma paistis siis
See
Ararati mägi
Sääl
ümber ringi vaadates
Üks
valgus paistis silma
Kus Saara
soolasambaks jäi
Ning Lott
jäi naisest ilma.
Nüüd
käisin tükki kõrbeteed
Ja nägin
lõhkist kalju
Kus
Mooses kepi katki lõi
Ning vett
tuli välja palju.
Oh
Soodoma ja Komoora
Nüüd
olete ju vanad
Ehk teate
seda rääkida
Kus
jäänud Loti naine.
Ma läksin
tüki metsateed
Kangest
naer peale tükkis
Kus pika
juustega Apsalon
Sääl
tamme otsas rippus,
Kui
metsast välja jõudsin ma
Mul süda
hirmsast kloppis
Nüüd
nägin seda selgesti
Kui
Juudas Talle tappis
Üks asi
jäi mul vaatamata
Sest on
nüüd küll mul kahju
Et teile
ei või jutusta
See
telliskivi ahju
Kui jääd
ehk vahel mõtlema
Ning
laulikut ei usu
Siis mine
ise reisima
Kuid
teiste käest ära küsi!!!
EVANGELISTID
Vähe on folkloore andmebaasis leida
laule evangelistidest. Luukas on märgitud vaid ühes laulus, kus ka kõik teised
evangelistid kenasti reas. Seejuures on tegemist loitsuga. Ka teised
evangelistid on tähendamist leidnud just loitsudes või ravitsevates salmides.
Johannesest ei leidnud ainsatki laulu.
Hoolme ja küündla sõnad. (Tori.
Ühed aitab kõiki kurja tõbest inimesi ja loomi).
Sama laulu Maarja – Magdaleenast kasutati hoopis teisel põhjusel
Et surnu ei tursuks
kodu enne matmist, siis tehaks kolm risti silmi, rinde ja kõhu peale viis korda
ristid. Ja õlekõrre rist üle kõige. Siis loeb ristitegija järgmised kurja
tagandamise sõnad.
Mine ära õelmine
ära
kurimine
mööda
maada metsa sisse
näri
haava näri haavapuud
viska
viha vahtra sisse
heda armu
heda armu
püha
Peetrus Matteus Markus
A.W. -
Maria santa Maria
Jumala
ristike ette
Jumala
ristike maast taeva.
Paulus on märgitud neljas laulus. Neist on üks loits
ja ühes valitakse lapsele nime, aga sellist kaugelt tulnud nime nagu Paulus ei
taheta küll lapsele panna, sest see pole nimi ega midagi.
Sõnad nõiduse ehk kurja silma
Peltsepuulide
läbi aeti kurje vaimusid välja,
Püha müir ja põhjatuul,
Tagane
saadan, anna Pühale vaimule maad,
Ühesa ust
oled käinud, ühesast ei enam kõlba,
Teie
kurjad inimesed, Teie rasked patused,
puhastage
südamed andke vennale armu,
Tehke
head teie ja minge sinna,
Suu
varnad, subeme pulgad, need olid nõia koolurohud,
Avi
ammas, särja soomus
Kilinege
kirved kõverad rauad,
Matteus,
Markus Luukas ning see Püha Paulus;
Seega
on regilaul segu vanemast regilaulust, kuhu on uuemal ajal kaasatud Piibli
tegelased. Kuigi kirik pidas haiguste puhul vajalikuks palvet pidada, siis
kasutasid eestlased ikkagi oma loitsusid, kuigi pöördusid loitsu sees ka
kristlike pühakute poole. Väga üldistades võib öelda, et kõige rohkem on piibli
tegelasi regilauludes mainitud murelauludes, olgu siis haigused, surm või
midagi muud, kus siis kutsutakse pühakuid appi. Teiseks on piiblilugude
regivärsilised ümberjutustused ehk siis lauldi kodus kirikus kuuldu uuesti
ette.
Kasutatud kirjandus
Rahvaluule
andmebaas folklore.ee