Neljapäev, 11. juuli 2019


Sääsküla ootab külla
10. augustil tähistab Sääsküla suure kokkutulekuga oma esmamainimise 455. aastapäeva. Seoses ilusa tähtpäevaga tutvustame rõõmuga kõigile huvilistele Sääsküla minevikku ja tänapäeva. Sääsküla kulgeb 4 km pikkuse ahelkülana kahel pool Aravete-Albu riigimaanteed. Küla piirneb Aravete ja Albu alevike ja Peedu, Mägise, Kurisoo, Märjandi ja Kukevere küladega. Sääsküla pindala on 17,2 km2. Hetkel elab külas u 80 inimest. Õnneks on viimasel ajal külla tulnud mitmeid noori peresid ja seepärast on küla tulevik lootusrikas.

Veidi ajaloost
Halduskuuluvuse kirju lugu on Sääskülal järgmine: 1564 Albu mõis, 1866 Albu vald, 1950 Aravete Külanõukogu, 1963 Albu Külanõukogu, 1977 Ambla Külanõukogu, 1990 Ambla vald, 2016 Järva vald.
Sääsküla küla territooriumil teostatud kaevamistel on leitud inimasustuse jälgi juba II aastatuhandest eKr. Ajalooliselt on praegused Sääsküla maad seotud Albu piirkonnaga. Albu (Alp) ordumõis (mainitud juba aastal 1218) oli nii rahvaarvult kui ka põllumaa suuruselt Järvamaa suurimaid ja vanimaid mõisaid, kuhu kuulusid ka Lohala küla (Loall) ja Sääsküla (Seästküll). Albu mõisa väravast läks läbi ka ajalooline Piibe maantee ehk esimene Tallinna ja Tartu vaheline ühendustee ja seepärast võib arvata, et külas liikus tavapärasest rohkem võõraid ja kindlasti liikus ka külarahvas ise keskmisest rohkem. Sõjad on Sääsküla suurtest purustustest säästnud. Räägitakse, et II Maailmasõja ajal olid korra ärevad hetked olnud, kui Amblas asunud vene väed ja Albus asunud saksa väed teineteist üle Sääsküla pommitama hakkasid. Õnneks olid kahurväelaste torud korras ja Sääsküla majad jäid püsti. Hullem juhtus juba rahuajal, kui Tapalt õhku tõusnud sõjalennuk Sääsküla karjamaale kukkus ja kas lehma tappis.
Praegune Sääsküla on tekkinud kolme ajaloolise küla – Lohala, Sääsküla ja Aniste küla liitmisel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel 1977.a. 2003 a. anti külale Järvamaa aasta küla nimetus. Sääsküla külal on oma lipp, vapp, tunnuslaul ning arengukava. Sääsküla Külaselts on välja andnud küla ajalugu tutvustavad trükised ”Lohala küla perede lood” (2006), ”Sääküla oja kallastel” (2009) ja ”Laulud Sääskülast” (regilaulud Ann Grauroki suust, 2014). Romaanimõõtu mälestusteraamatu ”Kodukandi radadel” elust Sääskülas ja sealsetest inimestest on kirjutanud Edgar Preesalu. Seega on huvilistel küllaltaselt trükimaterjali siinse eluga tutvumiseks.
2007. a korraldatud pärandkultuuri inventuuri tulemusena selgus, et endises Ambla vallas on säilinud ligi 40 rehielamut, suur osa neist (10) asuvad Sääskülas: Kalamäe, Kuke, Vana-Hansu, Sinika, Lepiku, Arulepiku, Andrese, Taneli, Lepa ja Pajuaugu. Seetõttu on kogu küla tervikuna üks suur vaatamisväärsus koos oma hoolitsetud ajalooliste hoonetega ja hoonekompleksidega.  

LOODUSEST
Üle Sääsküla oja viib Ilmi sild.

Sääsküla oja ja Preediku järv

Pätsiniidu soost alguse saav Sääsküla oja kogupikkuseks on 18,2 km. Oja suubub Ambla jõkke, mis omakorda lõpeb Jägala jões. Seega võiks Sääskülast hea tahtmise korral paadiga  mereni välja sõita. 1975.a süvendati 1,4 km lõik Sääsküla ojast maaparandustööde käigus, mille tagajärjel oja Taneli talu alt sirges sängis voolab.
Oja paisutamise tulemusena on moodustunud 6,5 ha suurune kalastajate hulgas populaarne Preediku tehisjärv, mis valmis 1977.a. Järve keskel on saar, millele selle valmimise järgselt ehitati saun, kuid mida kordagi ei kasutatud.  Järve baasil ehitati 1980ndatel Aravete kolhoosi põllumaade niisutamiseks maakonna moodsaim vihmutusseada ”Fregatt”. See oli omapärane karusell, kus mitmekümnemeetristest sektsioonidest oli kokku monteeritud paari meetri kõrgusel asuv ligi poole kilomeetri pikkune torustik, mis tiirles ümber keskel asuva hüdrandi. Selle ringi pindala moodustas ligemale 70 hektarit. Künklik maastik tekitas süsteemis aga pidevaid tõrkeid, mille tõttu seade uute aegade saabumisel likvideeriti. Sõbraliklut kõrvuti jookseb külatee ääres järsunõlvaline Sääsküla oos. Tänapäeval on tegemist looduskaitsealuse objketiga, kuid omal ajal on oosi liiva saamiseks sügavad augud sisse kaevatud. Nõnda veidi hambutu vanamehena ta möödijaid jälgib. Oja taga asuvad endised talude heinamaad, mis tänaseks on soostunud.

MIDA VAADATA
Sääsküla keskpunkt
2009.a paigaldati Sääsküla külatee äärde Taavi Pirki puuskulptuur “Sääsküla perepuu”, mis tervitab kõiki möödujaid. 2014.a kokkutulekuks otsisime pikalt head ideed, kuni otsustasime külatee äärde püsti panna Sääsküla bussipeatuse. Sääskülas pole kunagi ühtegi bussi peale koolibussi ja kauplusbussi käinud, aga kui nüüd peaks mõni liinibuss tulema, siis on meil peatus juba olemas. Samuti on tee ääres püsti lipumast koos mastivimpliga ja teadetetahvel.

Niisutuskraav
1846.a otsustas Albu mõisnik von Toll Sääsküla ojast Kleesme talu alt oma Albu põldude niisutamiseks kaevata niisutuskraavi. Töö läks eeldatust kallimaks ja võttis ka rohkem aega. Ometigi avati kraav pidulikult kogu kohaliku koorekihi osavõtul 1847.a. Kui avamisel avati pais ja kogu rahvas ootas mühisevat vett, siis ootuseks see jäigi, sest veesurve oli nii väike, et kraavi lõppu vesi ei jõudnudki. Kraav on osaliselt tänagi looduses märgata.

Sääsküla koolimaja
1851.a eraldas Albu mõisnik talu Sääskülas eesmärgiga asutada seal külakool. Õpetajana alustas tööd Jaan Treude. 1867.a alustati uue koolimaja ehitamist. Palgid olid mõisa poolt ja muu materjal ja töö valla poolt. Maja hinnaks kujunes 663 rubla. Õppeaeg oli koolis 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. Lisaks kirjutamisele ja lugemisele õpetati veel ka aritmeetikat, geograafiat, ajalugu ja vene keelt. Sääskülas asunud külakoolis sai 1886.a tulevane rahvakirjanik A. H.Tammsaare oma esimesed koolitarkused. 29. mail 1893.a põles koolimaja koos sisustusega maani maha. Õppetööd jatkati Andrese talus. 1895.a alustati uue maja ehitamisega. Maja valmis 1896.a kevadeks. 1920.a natsionaliseeriti Albu mõis ja sinna asutati algselt 2- klassiline kool. Veel samal aastal tehti kool 6- klassiliseks ja 1921.a koliti sinna üle ka Sääsküla kool. 1920.a toetas Aravete Piimandusühistu kooli 500 margaga. 1921.a toetas ühistu kooli juba 1000 margaga. Peale kolimist sai koolimajast sai Albu valla vaestemaja. Nõukogude perioodil oli maja kohalike põllumajandusettevõtete käes. Siin asus mingil perioodil tibula. Sovhoosi ajal ehitati maja umber 4 korteriga elamuks.

Aniste krossirada

Aasta oli siis 1991, kui Tuljo Martin ja Lehar Pilv ostsid kumbki omale CZ125 kuubikulised krossimootorrattad ja polnud kohta, kus nendega sõita. Poisid teadsid, et endises Aniste kruusakarjääris on ammu töö lõpetatud ja koha peal asja kaedes selguski, et kogu karjäär on mattunud võssa ja maltsa. Üksikud künkad ja hunnikud meenutasid veel karjääri tööd. Noorukitel tekkis idee. "T150ga lükkasime esimese meetrikõrguse künka, siloroop oli veel järgi," meenutab Tuljo Martin. Nii saigi valmis umbes 400 meetri pikkune rada. Mõnda aega said nad seal sõita, kuniks noormehed kutsuti ära sõjaväkke. 1995.a olid Tuljo ja Lehar sõjaväest priid ning läks lahti suuremaks rajaehituseks. Aravete Agro andis buldoseeri T130 ning rada hakkas võtma taolist ilmet nagu me seda tänasel päeval näeme. Raja üldpikkus on 1530 meetrit. Aasta hiljem toimus seal esimene Tuljo Martini korraldatud motokrossivõistlus. Sellest ajast alates on Aniste krossirajal toimunud igal suvel Tuljo eestvedamisel motokrossivõistlused. Vahepeale jäid mõningased pausid, kuid  2013.a tähistas Aniste krossirada 15. motokrossivõistlusi täis suve. Rada haldab MTÜ Star Racing.

LAULIK
Sääskülas elas piirkonna tuntuim rahvalaulik Ann Graurok, kelle suust kirjutas folklorist M.Priidemann 1927.a üles üle 70 regivärsilise laulu. Need laulud on hoitud tänaseni Eesti Kirjandusmuuseumis. Üks laul sellest, kuidas Harju naised ei kõlba võrreldes Järva neidudega kuhugi.
Järva neiude kiitus
Kelle need neiud tulevad?
Järva neiud tulevad.
Pead valged, pärjad punased,
Käed valged, käised valged
Selgas on neil siidi särgid,
Poe seelikud punased.
Liivistükid lõivad lipsu.
Kirjuks tehtud saapa pandlad,
Sukad loogelised jalas.
Kelle need neiud tulevad?
Harjun need neiud tulevad
Pead on mustad, pärjad mustad
Käed on mustad, käised mustad
Särk on seljas ümberikku
Seelik seljas tooditagi
Kingad jalas paelatagi
See oli Harju neiu uhkus.