Sääsküla ootab külla
10. augustil tähistab
Sääsküla suure kokkutulekuga oma esmamainimise 455. aastapäeva. Seoses ilusa
tähtpäevaga tutvustame rõõmuga kõigile huvilistele Sääsküla minevikku ja
tänapäeva. Sääsküla kulgeb 4 km pikkuse ahelkülana kahel pool
Aravete-Albu riigimaanteed. Küla piirneb Aravete ja Albu alevike ja Peedu, Mägise,
Kurisoo, Märjandi ja Kukevere küladega. Sääsküla pindala on 17,2 km2. Hetkel
elab külas u 80 inimest. Õnneks on viimasel ajal külla tulnud mitmeid noori
peresid ja seepärast on küla tulevik lootusrikas.
Veidi ajaloost
Halduskuuluvuse kirju lugu
on Sääskülal järgmine: 1564 Albu mõis, 1866 Albu vald, 1950
Aravete Külanõukogu, 1963 Albu Külanõukogu, 1977 Ambla Külanõukogu, 1990 Ambla
vald, 2016 Järva vald.
Sääsküla küla territooriumil teostatud kaevamistel on
leitud inimasustuse jälgi juba II aastatuhandest eKr. Ajalooliselt on praegused
Sääsküla maad seotud Albu piirkonnaga. Albu (Alp) ordumõis (mainitud juba
aastal 1218) oli nii rahvaarvult kui ka põllumaa suuruselt Järvamaa suurimaid
ja vanimaid mõisaid, kuhu kuulusid ka Lohala küla (Loall) ja Sääsküla
(Seästküll). Albu mõisa väravast läks läbi ka ajalooline Piibe maantee ehk
esimene Tallinna ja Tartu vaheline ühendustee ja seepärast võib arvata, et
külas liikus tavapärasest rohkem võõraid ja kindlasti liikus ka külarahvas ise
keskmisest rohkem. Sõjad on Sääsküla suurtest purustustest säästnud. Räägitakse,
et II Maailmasõja ajal olid korra ärevad hetked olnud, kui Amblas asunud vene
väed ja Albus asunud saksa väed teineteist üle Sääsküla pommitama hakkasid. Õnneks
olid kahurväelaste torud korras ja Sääsküla majad jäid püsti. Hullem juhtus
juba rahuajal, kui Tapalt õhku tõusnud sõjalennuk Sääsküla karjamaale kukkus ja
kas lehma tappis.
Praegune Sääsküla on tekkinud kolme ajaloolise küla –
Lohala, Sääsküla ja Aniste küla liitmisel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse
alusel 1977.a. 2003 a. anti külale Järvamaa aasta küla nimetus. Sääsküla külal
on oma lipp, vapp, tunnuslaul ning arengukava. Sääsküla Külaselts on välja
andnud küla ajalugu tutvustavad trükised ”Lohala küla perede lood” (2006),
”Sääküla oja kallastel” (2009) ja ”Laulud Sääskülast” (regilaulud Ann Grauroki
suust, 2014). Romaanimõõtu mälestusteraamatu ”Kodukandi radadel” elust
Sääskülas ja sealsetest inimestest on kirjutanud Edgar Preesalu. Seega on
huvilistel küllaltaselt trükimaterjali siinse eluga tutvumiseks.
2007. a korraldatud pärandkultuuri inventuuri
tulemusena selgus, et endises Ambla vallas on säilinud ligi 40 rehielamut, suur
osa neist (10) asuvad Sääskülas: Kalamäe, Kuke, Vana-Hansu, Sinika, Lepiku, Arulepiku,
Andrese, Taneli, Lepa ja Pajuaugu. Seetõttu on kogu küla tervikuna üks suur
vaatamisväärsus koos oma hoolitsetud ajalooliste hoonetega ja
hoonekompleksidega.
LOODUSEST
Üle Sääsküla oja viib Ilmi sild.
Sääsküla
oja ja Preediku järv
Pätsiniidu soost alguse saav Sääsküla oja kogupikkuseks
on 18,2 km. Oja suubub Ambla jõkke, mis omakorda lõpeb Jägala jões. Seega võiks
Sääskülast hea tahtmise korral paadiga
mereni välja sõita. 1975.a süvendati 1,4 km lõik Sääsküla ojast
maaparandustööde käigus, mille tagajärjel oja Taneli talu alt sirges sängis
voolab.
Oja paisutamise tulemusena on moodustunud 6,5 ha
suurune kalastajate hulgas populaarne Preediku tehisjärv, mis valmis 1977.a. Järve keskel on saar, millele
selle valmimise järgselt ehitati saun, kuid mida kordagi ei kasutatud. Järve baasil ehitati 1980ndatel Aravete
kolhoosi põllumaade niisutamiseks maakonna moodsaim vihmutusseada ”Fregatt”.
See oli omapärane karusell, kus mitmekümnemeetristest sektsioonidest oli kokku
monteeritud paari meetri kõrgusel asuv ligi poole kilomeetri pikkune torustik,
mis tiirles ümber keskel asuva hüdrandi. Selle ringi pindala moodustas ligemale
70 hektarit. Künklik maastik tekitas süsteemis aga pidevaid tõrkeid, mille
tõttu seade uute aegade saabumisel likvideeriti. Sõbraliklut kõrvuti jookseb
külatee ääres järsunõlvaline Sääsküla oos. Tänapäeval on tegemist
looduskaitsealuse objketiga, kuid omal ajal on oosi liiva saamiseks sügavad augud
sisse kaevatud. Nõnda veidi hambutu vanamehena ta möödijaid jälgib. Oja taga
asuvad endised talude heinamaad, mis tänaseks on soostunud.
MIDA
VAADATA
Sääsküla
keskpunkt
2009.a paigaldati Sääsküla külatee äärde
Taavi Pirki puuskulptuur “Sääsküla perepuu”, mis tervitab kõiki möödujaid.
2014.a kokkutulekuks otsisime pikalt head ideed, kuni otsustasime külatee äärde
püsti panna Sääsküla bussipeatuse. Sääskülas pole kunagi ühtegi bussi peale
koolibussi ja kauplusbussi käinud, aga kui nüüd peaks mõni liinibuss tulema,
siis on meil peatus juba olemas. Samuti on tee ääres püsti lipumast koos
mastivimpliga ja teadetetahvel.
Niisutuskraav
1846.a otsustas Albu mõisnik von Toll
Sääsküla ojast Kleesme talu alt oma Albu põldude niisutamiseks kaevata
niisutuskraavi. Töö läks eeldatust kallimaks ja võttis ka rohkem aega. Ometigi
avati kraav pidulikult kogu kohaliku koorekihi osavõtul 1847.a. Kui avamisel
avati pais ja kogu rahvas ootas mühisevat vett, siis ootuseks see jäigi, sest
veesurve oli nii väike, et kraavi lõppu vesi ei jõudnudki. Kraav on osaliselt
tänagi looduses märgata.
Sääsküla
koolimaja
1851.a eraldas Albu
mõisnik talu Sääskülas eesmärgiga asutada seal külakool. Õpetajana alustas tööd
Jaan Treude. 1867.a alustati uue koolimaja ehitamist. Palgid olid mõisa poolt
ja muu materjal ja töö valla poolt. Maja hinnaks kujunes 663 rubla. Õppeaeg oli
koolis 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. Lisaks kirjutamisele ja lugemisele
õpetati veel ka aritmeetikat, geograafiat, ajalugu ja vene keelt. Sääskülas
asunud külakoolis sai 1886.a tulevane rahvakirjanik A. H.Tammsaare oma esimesed
koolitarkused. 29.
mail 1893.a põles koolimaja koos sisustusega maani maha. Õppetööd jatkati
Andrese talus. 1895.a alustati uue maja ehitamisega. Maja valmis 1896.a
kevadeks. 1920.a natsionaliseeriti Albu mõis ja sinna asutati algselt 2-
klassiline kool. Veel samal aastal tehti kool 6- klassiliseks ja 1921.a koliti
sinna üle ka Sääsküla kool. 1920.a toetas Aravete
Piimandusühistu kooli 500 margaga. 1921.a toetas ühistu kooli juba 1000
margaga. Peale kolimist sai koolimajast sai Albu valla vaestemaja. Nõukogude
perioodil oli maja kohalike põllumajandusettevõtete käes. Siin asus mingil
perioodil tibula. Sovhoosi ajal ehitati maja umber 4 korteriga elamuks.
Aniste
krossirada
Aasta oli siis
1991, kui Tuljo Martin ja Lehar Pilv ostsid kumbki omale CZ125 kuubikulised
krossimootorrattad ja polnud kohta, kus nendega sõita. Poisid teadsid, et
endises Aniste kruusakarjääris on ammu töö lõpetatud ja koha peal asja kaedes
selguski, et kogu karjäär on mattunud võssa ja maltsa. Üksikud künkad ja
hunnikud meenutasid veel karjääri tööd. Noorukitel tekkis idee. "T150ga
lükkasime esimese meetrikõrguse künka, siloroop oli veel järgi," meenutab
Tuljo Martin. Nii saigi valmis umbes 400 meetri pikkune rada. Mõnda aega said
nad seal sõita, kuniks noormehed kutsuti ära sõjaväkke. 1995.a olid Tuljo ja
Lehar sõjaväest priid ning läks lahti suuremaks rajaehituseks. Aravete Agro
andis buldoseeri T130 ning rada hakkas võtma taolist ilmet nagu me seda tänasel
päeval näeme. Raja üldpikkus on 1530 meetrit. Aasta hiljem toimus seal esimene
Tuljo Martini korraldatud motokrossivõistlus. Sellest ajast alates on Aniste
krossirajal toimunud igal suvel Tuljo eestvedamisel motokrossivõistlused.
Vahepeale jäid mõningased pausid, kuid 2013.a tähistas Aniste krossirada 15.
motokrossivõistlusi täis suve. Rada haldab MTÜ Star Racing.
LAULIK
Sääskülas elas piirkonna tuntuim rahvalaulik Ann
Graurok, kelle suust kirjutas folklorist M.Priidemann 1927.a üles üle 70
regivärsilise laulu. Need laulud on hoitud tänaseni Eesti Kirjandusmuuseumis. Üks
laul sellest, kuidas Harju naised ei kõlba võrreldes Järva neidudega kuhugi.
Järva
neiude kiitus
Kelle need neiud tulevad?
Järva neiud tulevad.
Pead valged, pärjad punased,
Käed valged, käised valged
Selgas on neil siidi särgid,
Poe seelikud punased.
Liivistükid lõivad lipsu.
Kirjuks tehtud saapa pandlad,
Sukad loogelised jalas.
Kelle need neiud tulevad?
Harjun need neiud tulevad
Pead on mustad, pärjad mustad
Käed on mustad, käised mustad
Särk on seljas ümberikku
Seelik seljas tooditagi
Kingad jalas paelatagi
See oli Harju neiu uhkus.