Reede, 6. mai 2016

Kahe kange vestlus Peaministriga

Peaminister Taavi Rõivase reisid ja närvitest.
Peale mitit aastat ootust ja kutseid tuleb siiski saatesse peaminister Taavi Rõivas. Ta on võttepäeva esimene külaline ja tiheda ajakava on meil aega võtteks 45 minutit. Peame alustama täpselt ja kõik peab esimese korraga õnnestuma. Saatejuhid on närvis. Nooruslik ja sportlik peaminister saabub stuudiosse. Turvamees jääb nagu mööbel nurka seisma. Kuigi peaminister tahaks vanemaid ja populaarsemaid vestluskaaslasi siiski teietada, lepitakse intervjuu alguses siiski kokku , et öeldakse teineteisele siiski sina. Jutt läheb välisreisidele.
Teet alustab. „See on ikka puhas rõõm – reisid pidevalt välismaal, eralennukid, tipphotellid. Või kuidas sellega on?“
„Peaks teid teinekord kaasa võtma, sest ajakirjanikud , kes on mind välisreisidel saatnud, on öelnud, et nende arvamus sellest tööst on peale seda kardinaalselt muutunud. 90 -95% oma lendudest teeme täiesti tavaliste liinilendudega, Eralennukeid on kasutatud vaid siis, kui üldse teisiti ei saa hakkama. Näiteks oli vaja lennata Brüsselist Kärdlasse, sest muidu jääb ära Ülemkogu või Võidupüha paraad ja peaministri ei tohi kummaltgi puududa. Siis oleme kokku leppinud logistikalahenduse rendilennuki näol. Muidu on aga liinilennud ja pean ütlema ka seda, et oleme kasutanud odavlennufirmasid. Sellega on muidugi mõnes kultuuriruumis saanud palju nalja. Näiteks Ameerikas, kui mind kutsuti suure Boengu turismiklassi 88 reast välja. Öeldi üle lennuki, et vabandame, aga esimesena peab väljuma kodanik 88 reast. Minuga koos tõusis püsti ka kaks meest, kellel olid politsenikumärgid rinnas. Siis ei arvanud keegi, et tegemist on peaministriga, vaid kogu lennukitäis rahvast arvas, et mingi kriminaal võeti praegu lennukist maha.“
Saatejuhid on krambist vabanenud ja naeravad täiel rinnal. Peaminister on uskumatult positiivne. Ta näolt ei kustu kerge muie. Ta jätkab.
„Või kui lendasime Omaani. Meil oli vastas kogu valitsus, orkester. Mängiti Eesti hümni, maas oli punane vaip. VIP-terminal, mis oli tohutu suur. See peabki nii olema, sest neil on teistsugune kultuuriruum. Nad eeldasid, et kui tuleb direktor põhjamaadest, siis tuleb oma valitsuse suure eralennukiga ja oligi suur lennuk. See suur lennuk oli FlyDubai. See on selline RyanAiri sarnane odavamat sorti lennufirma. Lennuk aeti siis selle VIP-terminali ette ja kõik need turistid, kes siis tulid Dubaist Omaani, need olid siis nina vastu akent ja vaatasid seda 20 minutilist tseremooniat, kus võeti Eestit vastu orkestri ja kogu valitsusega.“
„Kas nad said ka siis pärast punasel vaibal tulla?“ küsib Teet läbi naeru.
„Mina tulin küll väärikalt pikki punast vaipa ja suure lennukiga, aga siis manööverdati lennuk tagasi sinna väravasse ja said ka turistid väljuda.“
„Kuidas on olnud nende erinevate kultuuriruumidega. Kas need on teinekord tekitanud sellise vastuseisi, kus on keeruline kohaneda ja hakkama saada?“
„Kui suurelt võetakse Idamaades vastu see on meie jaoks natuke ehmatav. See sama liinilennu juhtimine VIP-terminali ette jne. Nende jaoks on see tohutu suur sündmus, kui tuleb valitsusjuht teisest riigist külla. Aukülalisele pakutakse alati kõige suurepärasemaid delikatesse, is teinekord võivad tekitada väikest ärevust söömisel. Ütleme nii, et kodumaa nimel kõigeks valmis. Tuleb teenida oma riiki ja rahvast igasugustes olukordades.“
„Kui oluline roll on sellistel kohtumistel briifimistel või ettevalmistamistel? Ma saan aru, et Jaapani peaminister oli Lottet lugenud?“ esitab Teet omale tavapäraselt asjaliku küsimuse.
„Kas ta nüüd just lugenud on, aga ta oli teadlik, et Lottel on selline sõber, kelle nimi on Susumu. Tal olid materjalid laua peal ja mainis, et meie riikidel on head suhted ka leiutajate küla kaudu ja ta võttis oma ettevalmistatud materjalide pakist välja ja näitas mulle Susumu pilti. Jaapanlased valmistavad oma peaministrit kohtumisteks hästi ette ja oli teada, et Leiutajate külla saabus aednik Susumu, kes õpetas lapsed judot valdama.“
Kristjan võtab jutujärje üle. „Ma olen viimasel ajal tahtnud süviti minna, et inimese hingeelust täiesti aru saada. Seepärast olen viimasel hakanud teste koostama. Ma võtan siis diivani tagant nüüd ühe asja.“ Kristjan vaatab stuudios käed üleval ringi „Ärge keegi valesti aru saage. See on paber.“
„Ma arvan, et su taustakontroll on ammu tehtud“ naerab peaminister.
„Ma küsin samad küsimused ka Teedu käest, siis saame ka tema koha pealt targemaks.Testi nimi on – Kui korras su närvid on?“ Teedu silmad hakkavad teatraalselt tõmblema. Kristjan ja Taavi Rõivas vahetavad kohad.
„Esimene küsimus. Kas sind teeb kadedaks naabrit ja sugulaste oluliselt parem majanduslik olukord? Teet? Ma arvan, et siit tuleb jah ära.“
„Ei“ vastab Teet rõõmsalt.
„Sind ei tee kadedaks, kui Kristjanil paremini läheb?“ naljatleb peaminister.
Teet kummardab peaministri poole ja sosistab „Tal ei lähe paremini.“
„Mulle meeldib, kui sugulastel hästi läheb ja kui läheb naabril hästi, siis on mul ka aias uue õuegrill Me saame naabritega hästi läbi ja kui neil läheb hästi, siis läheb meil ka.“
„Väga hea“ võtab Kristjan kokku esimese küsimuse „Kas sind häirib väga kui sind kiputakse õpetama, et mida ja kuidas peaksid midagi tegema? Teet?“ Teet vaikib. „Siit tuleb jah ära.“
„Ei , see ei häiri mind. Kui keegi asjatundja annab nõu, siis kuulan rõõmuga.“
„Ebasiiras“ kommenteerib Kristjan.
„Sellega on selline lugu, et Eesti on kindlalt üle miljoni inimese, kes teavad kuidas peaministri ametit kõige paremini pidada. Seda tuleb kogu aeg ette, et inimesed annavad nõu. Tihti on see väga asjakohane ja enamasti saabki sealt oma iva võtta. Selle peale ei saa pahaseks saada.“
„Järgmine küsimus. Kas vihastad mõttes tihti meie tipp-poliitikute peale?“ Üldine naer.
Teet alustab taas. „Ütlen ausalt. On tulnud ette hetki, kus ma pole nendega nõus erinevatel teemadel, mis peolauas ülesse kerkivad.“
„Me peame ju koos töötama ja ma ei saa nende peale närvi minna. Vahest käib ikka läbi, et vaata kuidas keegi pressikonverentsil kellelegi ütles, aga ma arvan, et see käib asja juurde. Me peame suutma kiirelt leppida, et ühiselt asju ajada. Eks mee teeme teineteise kulul nalja ka, aga enam ei suuda ärrituda nende peale. Ei tohi liimist lahti minna.“
„Ja viimane küsimus. Kas seks pigem ärritab sind, kui pakub meeldivat rahuldust?“
„Pakub meeldivat rahuldust“ vastab Teet naerdes. Küsimus tekitab stuudios ja külaliste seas elevust.
„Et ei ärrita siis?“ vaatab Kristjan Teedule tõsiselt otsa. Teet kortsutab segaduses kulmi.
„Kui ma nüüd järele mõtlen. Ärritab positiivselt. Pakub meeldivat rahuldust. See on väga isiklik“
„Just. Hea küsimus. Ei ärrita. Närvi ka ei aja. Palju õnne- Kroonika sai nüüd pealkirja.“ Üldine naer. Peaminister on naerusuiselt positiivne.“
„Ma võtan punktid nüüd kokku. Taavi. Palun. Oled ideaalses vaimses tasakaalus, nagu nööril kõndiv ninja. Suudad talitseda end ka kõige raskemates olukordades. James Bond võiks võtta sinult õppust, sest säilitad rahu ka seal , kus teised oleks ammu murdunud.“
„Suur tänu. Selline teaduslik kokkuvõte rõõmustab“
„Ja Teet. Kas kannad päikseprille selleks, et varjata tõmblevat silma? Siiani oled hästi varjanud oma tõelist palet, kuid oht on, et kaardimaja laguneb koost. Võiksid kaaluda üksikule saarele kolimist, kui mitte enda, siis vähemalt teiste inimeste nimel. Kui ükskord mõistad, et kümneni lugemine enam ei aita, siis tasub abi otsida meditsiinist.“ Alguses naerusuine Teet muutub järjest tõsisemaks.
„Kristjan – sina oled minu parim teraapia. Seni kuni sina oled minu kõrval, ma tulen sellest välja“, leiab Teet naerdes lahenduse.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar