Valimiseelne mõtisklus

Valimiseelne mõtisklus

Arlet Palmiste

Valimisliit Suur-Järvamaa kanditaat nr 253 Järva vallas

Mõned on öelnud, et ma olen nagu Hunt Kriimsilm, et pean üheksat ametit, aga ühtegi neist ei tee päris korralikult. Minu enda jaoks on mul ainult üks amet – meelelahutaja. Kõik minu tegemised on sellega seotud, et inimesed lõõgastuksid, naeraksid, tunneksid rõõmu, saaksid positiivsete emotsioonide osaliseks ja oleks seeläbi paremad inimesed. Mõni ütleb selle kohta tola, aga  tegelikult pole nalja tegemine, laulmine või teatri tegemine sugugi lihtne. See on paradoks, aga nalja tegemine on väga tõsine töö.

Kirjutades etendusi olen süvenenud inimeludesse, püüdnud mõista nende tegemiste tagamaid, uurinud ajalugu ja mõistnud, kuidas meie tänased otsused mõjutavad meie homseid tegusid. See tõi mind tänaste kohalike volikogude valimiste juurde.  

Meie kohaliku elu korraldust ootavad lähiaastatel ees väga suured muudatused. See töö, mis tuleb teha oktoobris valitaval volikogul ja vallavalitsustel Järva vallas on tohutult suur. Selleks peavad volikogus tegutsema inimesed, kes on kõrgemal isiklikust kasust ja oskama näha laiemat pilti tuleviku Järva vallast. Eelkõige peavad nad olema suure südamega professionaalid. See on ka põhjus, miks valimisliit Suur-Järvamaa ei nimetanud vallavanema kanditaati, vaid soovib parima vallavanema leida avaliku konkursi korras. Volikogu ei tohi olla kitsa huvigrupi teenistuses, vaid peab lähtuma kõigi vallakodanike huvidest.

Reformierakondlikul juhtimisel on Järva valla moodustamisel ellu viidud paras käkk. Üle sõideti igasugustest loogilistest lahendustest ja rahva arvamustest.  Nüüd on lepingud sõlmitud ja tagasi neid enam võtta ei saa ja tuleb nende tehtud halbade otsuste juures hakata leidma parimaid lahendusi.

Kui olin otsustanud osaleda valimistel, sest mulle tundus, et meie praegune reformierakondlik volikogu ei seisa enam oma kodanike huvide eest, nagu peaks, siis hakkasin tutvuma erakondade ja nende ideedega. Erakondade infot sirvides ei leidnud ma ühtegi uut ja silma särama panevat ideed. Tundus, et nende tegevust on tabanud valimisrutiin, mitte soov kohalikku elu parandada ja edendada. Seega välistasin enda joaks suured erakonnad, sest kohaliku elu korraldus ei saa  ega tohi sõltuda riiklikest käsulaudadest. Riik see on kodanikud ja riiki ei juhita mitte ülevalt alla vaid alt üles. Meie kodanikena määrame millist elu tahame siin riigis või vallas elada. Külaelanikuna ütlen seda külavanemale, külavanem ütleb volikogule, volikogu vallavalitsusele ja asjad peavad saama tehtud. Mitte vastupidi, et vallavalitsus ütleb volikogule, mida nad tegema peavad ja siis volikogu dikteerib küladele, mida ja kuidas teha ja üksikkodanikul pole üldse mingit sõnaõigust. Nii jõudsin valimisliiduni Suur-Järvamaa, mille peamised eesmärgid olid selgelt sõnastatud ja sobisid ka minu eesmärkidega.  

Tulevasel Järva vallal puudub keskus ja see teeb kogu valla elu korralduse väga keeruliseks, sest puudub koht, kuhu inimesed kõik kokku käiks. Sellest, millisele aadressile on vallamaja registreeritud, on tehtud liiga suur number. Aadress ei ole veel keskus. Nt asub Albu vallavalitsus Järva-Madises, kuid keskus on pigem Albus, kus on kool, kultuurimaja, pood jne. Raske on korraldada vallaelu, kui erinevate piirkondade elanikud näevad keskusena erinevaid kohti. Näiteks. Kus toimub valla jaanituli? Vastus on, et sellist kohta pole olemas. Olen kindel, et Järva vallas hakkavad jaanituled toimuma igas piirkonnas. See näide on ka laiemalt käsitletav. Keskuse puudumisel tuleb tugevdada erinevaid kogukondi ja vallasiseseid piirkondi. Riikliku reformiga on meilt võetud vallad, kus kõik tundsid kõiki ja sellega tuleb lihtsalt leppida. Samas ei saa me enam tekkivat valda lõhkuda, nagu lubab EKRE, sest see on seaduse vastane. Minu jaoks on olulised piirkonnad, mitte niivõrd tänased vallad. Kummalisel kombel on piirkondade piirid enam-vähem ühtivad kunagiste kihelkondade piiridega. Näiteks on Ambla ja Albu vallal juba praegu hea koostöö spordiklubide tegevuse korraldamisel. Selliste piirkondlike klubide tegevust tuleb toetada, kuigi samas on raske loota, et nt Imavere lapsed hakkaksid Albus igapäevaselt suusatreeningutel käima. Arenguid tuleb vaadata laiemalt ja koondada teenused keskustesse, kus neist saab osa võimalikult suur osa elanikkonnast. Järva vallas on võrdse tähtsusega keskused ja neid kõiki tuleb arendada lähtuvalt kohalikest vajadustest.

Kust tuleb siis loodetud kokkuhoid, kui arendame jätkuvalt võrdselt kõiki piirkondi? Kulude optimeerimine on uue vallavolikogu üks kõige suuremaid ja raskemaid ülesandeid. Kurb on see, et valdade ühendajad annavad rahvale võltslubadusi ja ei räägi teenustest, mis koondatakse või suletakse, kuigi vastavad kokkulepped on juba tehtud.  

Esiteks peab kokkuhoid tekkima juhtimiskulude koondamisest. Vallaametnike arv väheneb eelkõige tehniliste töötajate arvel. Samas tõuseb kompetents ja ametnike töömahud ehk kogu tööaeg sisustatakse vallatööga, mitte omavaheliste vestlustega. Vähenevad hariduskulud, sest koolid suletakse osaliselt või terviklikult. Minu arvamus on muidugi, et lasteaed ja algkool peavad olema võimalikult kodu lähedal ja selle eest tahan seista. Teine kokkuhoiu koht on hangete läbiviimine. On selge, et 10 km tee remontimisel tuleb 1 km  remondihinnaks vähem, kui ainult 1 km remontimisel.  Need on mõned võimalused.

Eks ta nüüd veidi ümmargune jutt sai, aga uute valdadega seonduv ongi vist veidi ümmargune, sest ega ei tea meist keegi päris täpselt, mis toimuma hakkab.

Siiski ka midagi konkreetset

-          Aravete kultuurimajast peab saama avatud kogukonna keskus. Kultuur tagasi Aravetele!

-          Üksikinimeste probleemid peavad jõudma lahenduseni!

-          Vallateed korda!

-          Kaugtöö võimaluste loomine ja seeläbi elu toomine maale!