Margus Vaher „Mu elu on nagu filmis. Ise kirjutan stsenaariumi, huvitavad süžee käigud ja elan ta nii, et oleks, millele tagasi vaadata.“

Margus Vaher „Mu elu on nagu filmis. Ise kirjutan stsenaariumi, huvitavad süžee käigud ja elan ta nii, et oleks, millele tagasi vaadata.“

Muusik ja filosoof Margus Vaher jutustab naistest meestele ja meestest naistele. Tema raamat „Tee mehe südamesse“ on raamatumüügitabelite tipus, vestlusshow „Mida mehed tegelikult tahavad?“ läheb täissaalidele ja kontserdid väga nõutud. Ometi on ta ise jäänud kõrvale kõmuajakirjanduse klikimeediast. Kas pilves ilmaga võib päike tuppa tulla? Kas mehe südamesse on üldse teed? Loen tema raamatut ja palju jääb õhku. Eks siis tuleb kohtuda ja täpsustada.

Kes sa siis tegelikult oled? Sul on nii palju erinevaid tegevusi – laulja, helilooja, kirjanik, suhtenõustaja, psühholoog, filosoof, äkki midagi veel?

Ma olen positiivne ja õnnelik inimene. Professionaalses plaanis käsitlen ma ennast eelkõige muusiku ja kõlamaagina. Kirjutan muusikat – loon ja esitan. Kirjanik ei tihkaks ma enda kohta öelda, sest kirjanik on minu jaoks selline verbaalsete maalide looja, milleks mina veel võimeline ei ole. Mina olen autor, blogija. Isegi hetkel, kui mul on suhteliselt edukas raamat, siis ma vaatan ennast ikka kui autorit. Lisaks olen ma kõige paremas mõttes enda kodumaa üle uhke Eesti riigi kodanik. Meil on Helen Adamsoniga „Ei kiusamisele“ sari, mida oleme teinud põhikooli lastele kolmandast üheksanda klassini juba viis aastat. See on vabatahtlik projekt, mille raames oleme käinud üle 140 koolis üle Maarjamaa ja andnud üle 300 loengu. Selleks, et oleks vähem noori hingi, kes peavad koolis taluma vägivalda – olgu see füüsiline, verbaalne või küberkiusamine.

Mida see koolikiusamise loeng endast kujutab?

Me teeme Heleniga kumbki ühe laulu. Mina alguses ja tema lõpus. Vahepeal räägib Helen oma raskest ja komplitseeritud põhikooliajast. Mina koolikiusamist palju kannatama ei pidanud, aga minu sõber küll. Mina olin juba ülikoolis ja tema läks just 7.klassi. Räägin tema üsnagi dramaatilise kogemuse pinnalt. See, et lastele ei tule kooli rääkima politseinik või õpetaja, kes nagunii käivad ja räägivad, vaid inimene väljastpoolt , kes on ehk veidi tuntum ja cool rääkides asjadest nagu nad on, räägib tagajärgedest, mida koolikiusamine jättis ja kui kaua läheb aega , et sellest üle saada. Lisaks räägime, kuidas sellest välja tulla.

Miks te kulutate tuhandeid tunde oma isikliku vaba aega tasuta tööle, kui seda võiks teha need, kes selleks on ametisse pandud?

Teinekord kui oleme sõitnud näiteks 4 tundi Võrru, et seal siis kaks loengut anda ja hakata tagasi sõitma, siis oleme seda endalt ise ka küsinud. Aga põhjuseks on laste mega positiivne tagasiside. Parimaks tunnustuseks, on kui hiljem on kirjutatud mulle, et käisite kuu aega tagasi meil koolis koolikiusamisest loengut andmas ja enne olin kiusaja, aga nüüd olen hakanud inimestega rohkem sõbrustama, ma aitan neid ja astun nõrgemate kaitseks välja. See teadmine, et minu loeng on kedagi nii positiivselt mõjutanud, paneb jätkama vaatamata nendele tuhandetele kulutatud tundidele. Kui kasvõi üks kiusaja lõpetab oma tegevuse või mõned kiusatavad leiavad tänu meie loengule sellest nõiaringist välja, siis on minu ülesanne täidetud. See on nii ilus tunne. Oma karmaga peab igaüks ise tegelema. See, mida annad, tuleb sulle tagasi.

Ega sinu musta pesu pole tõesti kõmukirjanduses tuulutatud.

Ega ei ole jah. (Margus muigab salapäraselt jättes vastuse küsija tõlgendada)

Sa jutustad eesti naistele eesti meestest. Kas sa arvad, et sa tunned ja saad aru, mis paljude legendide ja kinnisideedega loom see eesti mees on?

Ma arvan, et ma olen mehena läbinud oma elus väga palju arengufaase. Ütleme, et kui teel saamaks tõeliselt küpseks meheks peaks läbima 100 klassikursust, siis äkki olen pool sellest juba läbinud. See tähendab, et ma saan suhteliselt lihtsalt hüpata tagasi näiteks 20. Klassi ja mõelda milline neandertaal või emotsionaalne elevant portselani poes ma olin. Kui sa oled oma teel neid erinevaid arengufaase läbinud, siis sa mõistad neid ja seda, et see on arengufaas sinu teel. Oma raamatus „Tee mehe südamesse“ annan ma eelkõige naistele nõu, kuidas minu meelest mehes see tõeline jumal välja tuua. Või kuidas meest empaatiliselt ja hellalt suunata arengule ning kuidas teda emotsionaalselt avada, sest mees ei ole nii aldis õppima ega tule vabatahtlikult koolitusele „Tee naise südamesse“. Sellisel juhul oleks seal kohal kolm inimest – mina, minu vend ja minu ema. Mehed õpivad suhetes eelkõige läbi isikliku eeskuju ehk kui nende armsam peegeldab nendele armastuse eri keeli või arhetüüpe või selgitab oma sõnumeid mitte ei nääguta, siis mees omandab need tehnikad ja hakkab naise positiivset käitumist ka naisele tagasi peegeldama.

Selles on sul õigus. Suhe on ikka võrdne ja usaldusväärne partnerlus. Kestvas ja positiivses suhtes ei saa olla domineerivaid pooli.

Mehed tahavad kõike seda, mida naisedki tegelikult tahavad – head und, head seksi, head toitu ja eneseteostust. Mina oma raamatus keskendun aga sellele, kuidas mehed seda kõike tahavad. Kuidas meest emotsionaalselt avada, kuidas mehele läheneda, miks mees vahel on just selline? Küsimuste ja vastuse stiilis, naistele hästi lihtsaks tehtud.   Ehk naine saab tohtu positiivse muutuse suhtesse tuua, kui ta teadvustab endale, et mees ei ole lihtsalt halvasti käituv naine, vaid mees.

Kas mehed peaksid sinu raamatut kartma?

Ei pea. Mehed peaksid mulle selle eest kunagi ausamba püstitama, sest võin mürki võtta, et naised mõistavad neid pärast mu raamatu lugemist tunduvalt paremini ja ei pane nii palju puid alla kogu aeg. Kui naine neile mehele õige nurga alt läheneb, siis on suhtes võimalik nii palju enam, kui julgeks soovidagi.

Kui Epp Kärsim oma koolitustega on praktik, siis sina oled teoreetik.

Sellega on nii, et ma olen oma 34 eluaasta juures ära elanud 70 aastase mehe elu. Kui homne päev peaks mulle lennuk pähe kukkuma ja peaksin sussid püsti viskama, siis ei kahetse ma midagi, sest olen oma elus väga palju jõudnud ja väga tänulik selle eest, mida eksistents on mulle kogemuste näol kinkinud. Ma arvan, et sa saad väga hästi aru, millest ma räägin. Muusiku, looja, autori elu on kõike muud kui rutiinne või hall. See on palju intensiivsem, põleb ereda leegiga, kogemusi ja läbielamisi on rohkem. Selle pinnalt ma julgengi üldistada ja oma kogemusi jagada. Minu esimene suhe algas 16-aastaselt ja kestis kuini 23. Eluaastani. Sellest kolm aastat olin abielus väga targa naisega ja sellest kooselust sündis mu elu päikene - poeg Maru. Suhetest rääkides on pärast kooselu enda esimese armastusega olnud ka üks 3-aastane, 2-aastane ja paar aastast suhet. Kogemusi on ja tean, millest räägin.

Lits mees.

Kuidas sa nii ütled. (Margus naerab südamest)

Eesti meeste kohta öeldakse, et abielludes ütlevad nad naisele, et ma armastan sind ja kui hiljem elu jooksul see olukord peaks muutuma, siis annab sellest teada.

Ma armastan seda ütlust. See on väga iseloomulik. Kas see päriselt ka nii on, seda ma ei oska öelda, sest eesti mehega pole ma suhtes olnud (naerab). Aga see ütlemine  annab hästi edasi seda, et eesti mehed on keskmisest rohkem emotsionaalselt suletud. Kuid selle juures on väga lihtsad põhjused. Näiteks. On viieaastane pois ja viieaastane tüdruk. Poiss lööb varba ära, varvas läheb veriseks ja laps hakkab nutma, siis talle öeldakse, et võta ennast kokku, ära pilli nagu plika, ole mees ja väike mees surubki emotsioonid ja pisarad alla. Kui tüdruk lööb varba ära, siis hakkavad kõik lohutama, et tule siia, kõik saab korda. Naiste puhul on avatust palju rohkem lubatud ja nad ei pea ennast kinni tõmbama toimuva suhtes. Suletus on meestele peale surutud ja sellest nõiaringist on meestel võimalik välja tulla vaid läbi teadliku otsuse. Nüüd ma otsustan tegeleda iseenda minaga, oma minevikuvarjudega, ma ei reageeri olukordades üle. See, et minevikust lahti lasta ja olla sellest vaba, võib aastaid aega võtta. Ma olen aastaid tegelenud iseenda siseasjadega ja nüüd olen ma õnnelik ja elan harmoonias.

See on siis ikkagi sinu lugu.

Üks autor, üks arvamus. Ma ei pretendeeri psühholoogia teadustöö preemiale.

Mul on vahel tunne, et jutt eesti meeste kinnisustest näitab teelt eesti meeste tarkust. Ma olen seda ka ise kogenud. Naine hakkab midagi seletama, siis tõmbad teadlikult tagasi.

Blokid ära nagu metsavend. Naine võib keevitada, aga mees tõmbab emotsionaalses plaanid nagu tigu kotta. Mul on meestele soovitus , et kui naine on tasakaalust väljas ja tahab saagida, kas ta siis teab põhjust või mitte, siis mine naise juurde, vaata talle sügavalt silma ja ütle „Sul on õigus. Aitäh, et sa minuga seda jagasid. Ma mõistan sind“. Haarad naise kaissu ja ütled, et kõik saab korda.“ Naise silmad lähevad särama ja pool mure on juba poole väiksem, sest naine tajub mehe osavõtlikkust ja armastust. Millalgi tuleb probleemid ju ikkagi lahendada, miks mitte siis kohe nende tekkimise hetkel.

Sa rääkisid enne karmast. Mida karma sulle on tagasi andnud?

Kui ma räägin ennist sajast klassis, mis tuleks elus läbida. Siis mina oma esimeses viiekümnes klassis olen teinud inimlikult palju vigu ja rumalalt käitunud. Õppeprotsess, mis muud. Olen põhjustanud endale armsatele inimestele südamevalu,  olnud kohati  liialt armukade ja isekas. Kui ma sellest välja kasvasin, siis oma kunagiste vigade heastamiseks, ma loodan, et keegi õpib minu vigadest ja neid oma elus enam ei tee. Tark inimene õpibki teiste vigadest. Kui minu raamatut loeb mitu tuhat naist, praegu tundub, et nii see ongi, siis selle tagasiside järgi, mida ma olen saanud, on tunne, et ma olen midagi olulist saanud omalt poolt panustada naiste ja meeste üksteisemõistmisse. See on hea tunne. 

Kas sa oled nende naistega, kellega sa valesti käitusid, ka hiljem kohtunud ja nende ees vabandanud?

Ma tean, et ma olen hea armastaja, sest ma olen naisi alati austanud ja nendega lugupidavalt käitunud. Pannud neid tundma armastatuna. Aga minu enda kriteeriumid enda suhtes, nagu igal mehel, peaksid olema karmid ja vastutustundlikud. Kui ma olen teatud olukorras olnud rumal või käitunud valesti, siis ei pruugi see tähendada, et ma pole hea mees. Oma esimeses suhtes ma tegin palju vigu, aga ma püüdsin olla hea mees. Nüüd jääb mul vaid soovida, et teised minu vigu ei kordaks. Ma ei tunne, et ma oleks olnud oma suhetes täielik tropp, ma olen lihtsalt rumalasti käitunud. Kui olen aru saanud enda valest käitumisest, siis olen loomulikult vabandanud ja püüdnud seda heastada nii, kuis võimalik.

Kas mehed on läbi põlvkondade väga erinevad?

Ma arvan , et suhtlemiskunst on olnud läbi sajandite sama.  Asjad, millest ma oma raamatus kirjutan, teevad õnnelikuks ka meie vanaisad. Ainult selle vahega, et meie vanaisadel ei olnud aega käia koolitustel või seminaridel, sest  neil oli vaja maad künda ja sadat muud asja teha, et perele leib lauale tuua. Nemad pidi tegelema primaarsete asjadega, et  oleks söök, et oleks soe tuba, et oleks riided seljas. Neile võib andeks anda, et nad olid sellised mühakad. Aga nad olid armsad mühakad. Nad armastasid oma naist, nad armastasid oma pere ja tegid nende nimel ränka tööd. Neid ei saa süüdistada, et nad selle juures vaimuhiiglased polnud.  

Mis see suurim viga siis on, millest mehed peaksid hoiduma?

Suurim viga meeste ja ka naiste puhul on see, et omavahel ei suhelda mitte armastuse vaid hirmu baasil. Seda iseloomustab enesekesksus ning hirmutunne kõige suhtes, mis on suhtest ja mugavustsoonist väljaspool. Armastus tahab anda ja ego tahab võtta. Tänapäeval minnakse suhtesse nii, et meil on oma partnerile mustmiljon tingimust, aga ise anname vastu palju vähem. Ülekantud tähenduses saavad kokku kaks kerjust, kellel on ilus fassaad, siis minnakse suhtesse, aga aja jooksul tuleb päris olemus siiski välja ja mõlemad on pettunud. Et seda ei juhtuks, peab inimene kõigepealt enda sisemaailma ja tunnetega tegelema, iseennast armastama ja leidma isikliku tasakaalu. Alles siis on võimalik teist inimest tõeliselt armastada. Poliitikute töö kaoks ära, kui inimesed saaksid aru, et ainus tõeline revolutsioon on sisemine revolutsioon. Ava ja arenda oma tunde- ja vaimumaailma ja sa oled kõigile eeskujuks. Ja maailm muutubki. Ole siis see muutus, mida soovid maailmas näha.

Su jutt sarnaneb väga budistlikule õpetusele. Oled sa usklik?

Ma ei saa öelda, et ma olen usklik. Ma saan öelda, et on meist midagi kõrgemat. Kuna olen õppinud teoloogiat ja filosoofiat, siis ma ütleks, et erinevatele kultuuriruumidele on omane oma kindel religioon või traditsioon, kuid mul isiklikult ei ole soovi ühte teisele eelistada. Kõik usundid on ühe ja sama tüve erinevad väljendusvormid. Mina näen seda nii, et inimestel ei ole vaja kirjutatud moraalikoodeksit, kui nad usaldaksid rohkem omaenda südamehäält ja sisetunnet. Inimese vaimseks arenguks on ühel päeval vajalik tema poolt vastus ei ja teisel päeval samale küsimusele vastus jah. Elu ongi müstika ja paradoks.

Ometi on olemas ühtsed moraalinormid, mis lähtuvad Euroopas elades kristlikust usuruumist. Religiooni üks pool ongi usk kõrgemasse võimu aga teine pool on kogukondliku kuuluvuse tekitamine. On oluline tunda ennast kogukonna liikmena. See, et mujal maailmas käiakse tervete peredega kirikus, on suur jõud. Selle puudumine on meil nõrkus.

Ei tea, kas see on nõrkus. Eestlane on selle eest hästi loodusega kooskõlas. See on meile andnud läbi sajandite kestva usu iseendasse. Kui meil midagi juhtub, siis me ei rutta ülekantud tähenduses kohe  abi otsima Jumalalt, vaid püüame anda omaenda panuse, et olukorda muuta selles suunas, kuhu soovime. Religioon ja teadmised sellest on nagu kohustuslikud füüsikatunnid keskkoolis. Sa pead need läbima, et tekiks mingi ülevaade teemast - mõistaksid seda maailma ja usklikke inimesi, samas ei mõistaks neid kuidagi hukka. Sealt edasi võid olla juba astrofüüsik, kes otsib vastuseid küsimustele, mida pole veel esitatudki. Religioon annab põhja sinu vaimse arengule. Kas sa seda hiljem kasutad või mitte, see on juba sinu enda asi.  

Hüppame korraks tagasi. Kas naised võtavad sind kuulda ka või naeravad sind pigem välja?

See oleneb sellest, kui küüniline inimene on. Kui inimene on saanud väga palju elult väga palju kõrvetada, siis on ta jäänud oma teel seisma ja ta tunnebki, et kõik on lollid või mölakad. See on kibestunud arvamus. Usun, et suurem osa eesti naistest on teadlikud, et kuigi naised on väga võimekad ja meestest emotsionaalselt  intelligentsemad, siis nad armastavad siiski eesti mehi, olenemata sellest, et me vahel siuksed masuurikad ja trollid oleme (naerab).

Naistel on läbi isikliku eeskuju meestele väga palju õpetada.  Nad toovad mehed ka olevikku ja õpetavad neid tundemaailmas paremini orienteeruma. Naised on selles mõttes võlurid, kes oskavad mehed tuua tänasesse hetke ja sellest algabki armastus. Muidu on nii, et inimesed elavad koos, aga on sisuliselt võõrad. Tead ju ütlust, et mees ehitab maja, aga naine teeb sellest kodu.

Ometi võivad tekkida pinged. Kuidas see eesti mees ennast maandab? Hoiab ta kõik pigem endas ja maandab siis erinevate mürkidega – alkohol, narkootikumid -  või oskab mees ka suheldes ennast maandada?

Ma annaksin naistele meeste pingete puhul käitumissoovituse. Ärge hoidke oma meest kodus kinni.  Mida rohkem te hoiata meest kodus kinni, seda rohkem ihkab mees vabadust ja kodunt ära. Kui mehel on antud vabadust, siis oskab ta seda hinnata ja seda rohkem hoiab oma peret ja ihkab oma printsessi juurde tagasi. Kooselu on oluline, kuid suhtes peab mõlemal poolel jääma ka oma elu. Mida mees saab kui ta käib sõpradega saunas või käib sportimas? Ta saab sealt mehelikku energiat, mis paneb teda ennast paremini tundma ja austama. Naistel on ju samamoodi. Lähevad sõbrannadega õhtul tantsima, kus nad saavad ka eluterves mõttes teiste meeste tähelepanu. See tõstab nende enesekindlust, nende naiselik olek saab uut energiat. Tulevad koju ja jagavad kõike seda oma kaasaga. Väljastpoolt suhtesse toodud uus energia maandab kõige paremini igasugu tekkivaid pingeid ja loob uut värskust.

Sa praktiliselt ei tarbi alkoholi ja sellegagi alustasid üpris hilja. Kuidas see on sul õnnestunud?

Ma olin kuni 21- eluaastani täielik munk. Ma polnud klubis käinud, ma polnud teinud ühtegi sigaretti, ma polnud joonud isegi pokaali veini. Viis aastat tagasi juhtus aga minu elumuutev sündmus kui ma kohtusin ühe inimesega, mille järel ma tundsin, et mu jalad ei puuduta maad ja ma nagu hõljuks. Ma astusin kohtumisele armukadeda tropina ja väljusin sealt niimoodi, et ma armastasin ennast ja ei tundnud enam armukadedust – täielik vabanemine. Pärast seda kogemust hakkasin ma ka elus värve rohkem nägema, sest enne seda oli minu elu olnud väga must-valge. Siis otsustasin, et proovin ära kõik, mille vastu ma seisnud olen. Narkot ma ei proovinud, aga võtsin esimesed kokteilid ja see oli vahva. Samas mõistsin, et minu jaoks alkohol ei ole vajalik. Ma suudan ilma alkoholita kõike teha ja lõõgastada ennast palju paremini, kui alkoholiga tuimestades. Mind pole alkohol ega muud meelemürgid kõnetanud, aga keda on, siis laske käia. Kõigil oma tee.

Minu tutvusringkonnas on väga palju ükskuid inimesi. Kas mingil hetkel inimene väsib otsimast või ootamast armastust. Lüüakse käega ja jäädaksegi üksikuks. Mis meie ajal viga on, et kaaslast on vahel nii raske leida?

Kui Ott Kiivikas ütles ühe oma järjekordse tiitli järel, et nüüd on ta küll välja teeninud puhkuse. See olukord kirjeldab hästi ka suhtes toimuvat. Kui ollakse näiteks 15 aastat suhtes ja siis läheb suhe hapuks ja minnakse oma teed, siis ongi inimesel põhjust võtta aeg maha ja analüüsida vaikselt enda jaoks selgeks kõik ootused ja vajadused ja soovid. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Lähed 45selt lahku. Oled kümme aastat üksi ja siis äkki leiad endale „Elmari“ tantsuõhtult kaaslase, kellega oled elu lõpuni koos. Sellist puhkust ja üksi olemise aega on inimestele vaja. Ma arvan, et suhted oleks palju õnnelikumad, kui inimesed endale võtaks seda aega piiskhaaval juba ka varem.

Võib nii olla. Mul on aga tunne, et inimesed on endale loonud ideaalkaaslase, keda otsitakse ja mille nimel ei olda nõus kompromissideks. Elatakse mingis lootusepilves.

Üks müstik on öelnud „Kui sa lille armastad, siis ära nopi teda, sest kui sa ta nopid, siis lakkab ta olemast see, keda armastad, sest ta hukkub.“ Armastus on tänulikkus võtta inimest sellisena nagu ta on. Teda pole vaja noppida, et siis tunda omandamise rõõmu. See on suhetes kaduma läinud. Ei osata inimest võtta sellisena, nagu ta on. Mida suuremad ootused on meil enda partnerile ja mida rohkem tingimusi, seda rohkem on meil endil sisemisi puudujääke. Paraku oodatakse tihti põhjendamatult, et meie armsamal on kohustus meid õnnelikuks teha. Niikaua kui seda eeldatakse, ei saabu ükski õnn ega suur armastus õuele. Samas, kui inimene on iseendaga sina peal, õnnelik, tasakaalus, siis õige inimesega kohtudes on kõik tänapäevaseks muinasjutuks valmis.

Kas sa ise kardad üksindust?

Ma ei karda üldse üksindust. Ma olen olnud hetkel 6 kuud vallaline, kuid see on olnud minu vaba valik, sest käimas minu elu kõige kiirem aasta. Oktoobrilõpu seisuga 120 eventi ja november ja detsember on veel ees. Ma olen kontsertide ja etenduste „Mida mehed tegelikult tahavad?“, mida on ka sellel aastal olnud juba 54, kõrvalt tajunud, et mul ei ole hetkel aega armastuse energiat jagada. Järelikult olen mõni aeg üksik hunt. Lasen sellel ajal läbi saada ja siis olen jälle armastusele avatud.

Kas sa kahetsed ka oma elus midagi? Midagi, mida tahaks tagasi kerida ja uuesti teha?

Ma ei kahetse oma elus midagi. See on nii ilus, kuidas elu on kulgenud.  Just see elu on mind teinud selliseks, nagu ma olen. Ma olen õnnelik ja täitunud, aga kuidas ma saaks olla selline nagu ma olen, kui ma poleks kogenud seda teist poolt. Olen õnnelik ja naudin elu müstilist kulgemist.

Kus sa aega võtad nendeks sisevaatlusteks või enesega tegelemiseks? Mehed tulevad töölt, teevad koduseid toimetusi ja lähevad magama, et järgmine päev jälle tööle minna? Nad naeravad su välja, kui sa selle jutuga nende juurde lähed?

Asi pole kvantiteedis vaid kvaliteedis. Mis on aja kvaliteet. Kui teil on peres traditsioon, et iga õhtu istute kaks tundi teleka ees, siis las naine istub viieks minutiks sulle parem sülle, näoga sinu poole, jalad kaksiratsi ümber sinu, vaata talle silma ja ütle „Ma armastan sind.“. Ütle kõiki ilusaid asju, kas sõnadega või sõnadeta, tehes samal ajal enda kallimale pai või kallistades. See viis minutit on rohkem väärt kui kuu aega iga õhtu teleka ees istuda ja samal ajal õlut juua. Või võta päevas kasvõi 10 minutit enda jaoks, pane silmad kinni, mõtle kõigele ilusale enda elus, mõtle oma naisele ja perele, mõtle sellele rõõmule, mida nad sulle pakuvad. Olles tänulik näed, kuidas tülid kaovad ja sa õitsed.

Kas on sul jõuludega seoses omi traditsioone?

Ma hindan jõulude puhul seda, et siis ollakse oma perega keskmisest rohkem koos. Mõelge, et miks ei võiks elada kogu aeg, nagu oleks jõulud. Teed perega koos piparkooke või õhtusööki ja ei näpiks kogu aeg telefoni  ega vahiks spordiuudiseid. Siis oleks see teie unistuste elu. Kui minu elu oleks film, siis see on film, mida ma vaataks ikka ja jälle. Mu elu on minu lemmikfilm.

Mulle meeldib jõulude ajal kingitusi teha? See ei pea ju olema midagi suurt, aga südamest. Nii hea on vaadata, kui lastel silmad säravad? Aga mind väga häirib, et siis kui rahva kulutused on niigi suured, aktiviseeruvad erinevad annetuste otsijad. Kus nad ülejäänud osa aastast on? Kas sul oleks naistele soovitusi, mida nad võiks meestele kinkida?

On küll. Epp Kärsin teeb erootilise massaaži koollitusi. Ma olen ise seal käinud. Minu jaoks on seal kulutatud 60 eurot olnud elu parim investeering. See tasub ennast hiljem naudingutena tuhandekordselt ära. Pakud oma partnerile midagi nauditavat. Sellist kingitust ei saaks muidugi ämmade või äiade ees üle anda (naerab).

Mis sind tänasel päeval õnnelikuks teeb?

Mind teeb õnnelikuks, et minu eneseteostus on maksimumi lähedal. Ma olen tänulik selle eest, kuhu see tee mind viinud on ja ma saan teha seda, mida ma üle kõige armastan ja, et ma olen ümbritsetud nendest inimestest, kellega ma olen vaimselt ühel lainepikkusel ja kellega suhtlemine on puhas rõõm nagu üks aeglane romantiline tants.

Mis sind häirib tänasel päeval?

Mind ei häiri tänases päevas mitte miski. Ma saan aru, et Eesti, maailm, meie ühiskond on kõik just seal, kus nad olema peavad. See on arengufaas. Mis mõte on pimedat süüdistada selles, et ta ei näe. Kui kellegi on halb nägemine, siis on võimalik teha silmaoperatsioon. Nägemine paraneb, kuid see võtab aega.