Kolmapäev, 17. november 2021

KIRI ALGAB KIRIKUST

 KIRI ALGAB KIRIKUST

Antud töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kui palju võib meie rahvuslikus folklooris kohata Piiblist tuntud isikuid ja seeläbi arutleda teemal, mil määral on Piibel mõjutanud meie rahvuslikku mõtlemist ja sõnakasutust.

 Kõige pealt tuleb paika panna taustsüsteem ehk siis esimene terviklik Piibel ilmus trükist 1739, kuid enne seda juba oli ilmunud lõunaeestikeelne Wastne Testament ja hulgaliselt erinevat kiriklikku maakeelset kirjandust, millest suurema osa moodustas võõrpäritolu kirikuõpetajatele või jutlustajatele suunatud ja nende poolt kasutatav kirjandus. Kas esimene piibel müüdi ettetellijatele, kelleks olid peamiselt kogudused. Kui kogu partiist enam-vähem pool alles jäi ja jääk kingiti valitud kogudustele, alles siis võib arvata, et leidsid ka esimesed piiblit tee maarahva taredesse. Piibli tundmist ja iseseisvat lugemist takistas ka kirjaoskamatus, mille likvideerimisega alles hakatakse tegelema.  Siin tuleb ka tähelepanu pöörata, et alles peale reformatsiooni hakati teenistustel kasutama mingil määral eesti keelt ja enne seda oli eestlase osaks kirikus vaid kohalolu ja Püha Vaimu tunnetamine ilma suuremate selgitusteta. Seega sai talupoeg oma teadmised kiriklikest jutlustest, leerikoolist ja palvetundidest peamiselt eesti keelt vaevaliselt rääkiva õpetaja käest. Seepärast on ka piibli tsiteeringud varasemas rahvaluules (17-18 sajand) suhteliselt lihtsakoelised. Koos lugemisoskuse suurenemisega (19 sajand) muutuvad ka vihjed piiblile järjest detailsemaks.    

Ülevaate tegemisel olen kasutanud folklore.ee andmebaasi, mille pole küll täiuslik, kuid annab siiski aimu kristlikest mõjudest regilaulule.

Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Uuemate leidude põhjal isegi veelgi kaugemasse minevikku.

Regilaulu täpset vanust on aga teadlastel siiani raske määrata. Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Siin saab tuua põhjuseks Piibli ilmumise ja eestikeelse koolihariduse ja kirjanduse laiemat leviku.

Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelestrei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt.

Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.

Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss (wikipedia).  Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Seega on algne regilaul kindlasti vaba ristiusu mõjudest ja ristiusu terminoloogia on tulnud lauludesse hilisemalt.

Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming.

Oluline on siin meeles pidada ja rõhutada, et laulud olid peast lauldavad ja anti edasi suuliselt. Tänasel päeval on oluline meelde tuletada , et rahvas elas peamiselt rehataludes, kus puudus tänapäevane elekter ja ka suuremad aknad. Seega läks varakult pimedaks või talvisel ajal ei läinudki valgeks. Ei olnud raadioid, telekaid, arvuteid, raamatuid ja nii said laulmine, pillimäng ja jutustamine peamisteks meelelahutusteks. Kuna rahvas oli kirjaoskamatu, siis lauldi lugusid nagu nad kirikust meelde olid jäänud ja seetõttu võis esineda lugudes võrreldes alglooga olla lahknevusi. Sellest lähtuvalt on põnev jälgida millisena teatud piiblitegelased rahva mällu jäid.

 Kui panin regilaulu otsingusse märksõna  Jumal, siis sain vasteks 2200 laulu. Lauludes tehakse Jumalale vähe etteheiteid. Tema peale pannakse lootus paremale õnnele. Regilauluine Jumal ei ole ainult ristiusus Jumal vaid temas on märgata ka soomeugri Jumalat, kes elab puus ja kivis jne. Lauludes pöördutakse Jumala poole abipalvega või raskel ajal juhatuse saamiseks.

Ema haual

Murelaulud


 

Meie kaksi vaestalasta

Lähme jaanipäe kiriku

Nuturätikud käässa

Leinarätikud peassa

Teine nutab, teine nutab

Teine pühib teise silmi

Teine teise pead silitab

Lähme eide haua peale

Lähme taadi haua peale

"Tõuse üles eidekene,

Tõuse mu pead sugema

Annivakka valmistama

Kerstukaanta kinnitama."

"Ei või tõusta tütar noori

Ei või tõusta, ei ärata:

Muru kasvand peale mulla,

Aruheina peale haua;

Õunapuud õlade peale,

Sinililled silmadelle

Kullerkupud kulmudelle,

Niinepuud nisade peale.

Sööda muru mullikalle

Aruheina härgadele

Sinililled lehmadelle."

"Tõuse ikke eidekene;

Ma toon linnast liivasõela

Turult toon tulise sõela

Alevist toon arva sõela

Miska sõeluksin sõmerad

Keeritaksin kerge liiva."

Kuuleb eite, kostab vastu:

"Ei või tõusta, ei ärata,

Jumal su pea sugegu

Looja kerstu kinnitagu

Annivakka valmistagu."

"Siis lään koju nuttessa:

Kirju lind oli kerstu pealla

Valge lind oli vaka pealla.

Jõuaksin mina tänada:

Jumalalle eide hinge,

Jumalalle taadi hinge

Käed Maarja kädesse,

Süda Jesuse sülesse

Põlved Looja põrmandalle

 


 

JEESUS

 

Jeesus leiab ära märkimist 401 laulus. Tundub, et eestlaste usk Jeesuse ravitseja võimetesse on suur, sest väga suur osa salmidest on loitsud, mis mõeldud teatud tervisehädade leevendamiseks. Laule on üles kirjutatud kõikjalt Eestis ja Liivimaal. Teatud nimede puhul tuleb märkida, et nad on rohkem kasutatavad just endisel Liivimaal või siis Eestimaal.

 


Ussi sõnad.

Karula khk. - Ch. Orras (1892)

Oh, Bethlemma ussike,

sa salvasid küll salaja;

su hambajäljed pehmeks saagu,

nii kui Marie nisa ots.

Marie ütles: Jeesus vannu,

et see kihvt ja paistetus

välja lendab,

Jumala, Isa,Poja ja Püha Vaimu nimel.

Aamen.

 

 

Vere sõnad.

Koeru khk., Väinjärve v., Ramma k. Anna Jürgen, 47 a. (1910)

Hiiruselle, haaruselle,

Mustuselle, mooruselle

Jebuna jala jehvati.

Jeesus läks üle alasi mäe.

Tuli mingu üle üheksa mere

Ja üle üheksa metsa.

 


 

Roosi arstimise sõnad

Türi khk. - M. Tults (1889)


Meie Issand Jeesus Kristus,

lähäb üle ilma,

üle mere liiva,

Kolm punast roosi käes.

Üks põleb,

teine suitseb,

kolmas kaob,

nõnda pead ka sina kaduma.

Nikastamise vastu

Ambla khk. Mari Lepnik, 60 a. (1895)

Lugeda:

Jeesus läks üle jõe,

sile punase ruunaga,

hobuse sääreluu läks katki (pooleks)

Isa, poja ja püha vaimu nimel,

siis pidada abi saama.


 

 

Kui jalaluu katti, siis peale rääkida.

Richard Rapin (1889)

Jeesus sõitis silda mööda,

varsa jalga vapotas,

sooned kokku sepigu,

luu liha lopendagu.

- Püha Peeter talle tõeste abiks! Tee see haige terveks, võta valu ära. Aamen, aamen, aamen.-

Jeesus sõitis mägi mööda

Hobuse jalga nikatas,

varsa jalga vaputas,

sooned kokku sepigu,

veri kokku veagu,

sääsed sisse seadku,

luu liha lopendagu.

Püha Peeter tule tõeste! Tee see haige terveks, võta valu ära. Aamen, aamen, aamen.

Jeesus sõitis silda mööda,

Jordani jõgi mööda,

ruuna jalga rokatas,

varsa jalga vaputas,

soone sisse sepigu,

veri kokku veagu,

sääsed sisse seadku.

Püha Peeter tule tõeste, astu abiks, tee see haige terveks, võta valu ara! Aamen, aamen, aamen.

 

 

Võta ära vaesed lapsed peretütarde tülist

Türi khk. - K. Türk (1889)

Oo Jumal Jumalukene

Oo Jeesus Jeesusikene

Võta ära vaesed lapsed

Korista need kõlvatumad

Peretütarde tülista

Perenaeste naeratavast

Peremeeste peksetavast.

 

 

Maarja andis 660 vastet. Maarja ja Jeesus esinevad paljudes lauludes koos. Nad on  kujutatavad lihtsate inimestena, kellel on küll erilised võimed, kuid pühalikku aupaistet nende ümber ei osata näha. Maarja ja Jeesuse koos kujutamine annab aimu, et eestlaste jaoks oli oluline perekond ja peresisesed toetavad suhted. Ilma nendeta oleks vist tollases elus olnud raske hakkama saada. Kui praegu on oluliseks raha, siis tollal maksid suhted. Oma armastuses poja vastu oli Maarja eestlaste hulgas au sees. Siin on oluline märkida, et  teatud Piibli tegelased on mõnedes Eesti piirkondades rohkem levinud või populaarsed. Näiteks on suur hulk Maarja laule kirja pandud Ambla piirkonnast. Sellel on kaks põhjust. Esiteks olid Ambla piirkonnas väga aktiivsed kirjasaatjad ja kogujad. Teiseks on Ambla kirik pühendatud Maarjale ja seeläbi kohalikele kindlasti teistest pühakutest olulisem. Siit võib järeldada, et kirikuõpetajad pidid nimepühaku tutvustamisele kirikulistele ohtralt aega kulutama. Teine piirkond , kus Maarjast on hulga laule korjatud on Setomaa. Maarjat on peamiselt kujutatud emaliku ja naiselikuna. Tema süles saab uinuda ja seal tunneb inimene ennast kaitstuna. Maarja on kannataja ja seeläbi usuti, et ta mõistab rahva kannatusi paremini. Ma küll ei leidnud laule, kus oleks mainitud Maarjamaad ja toodud esile Eesti pühendamine Maarja auks, kuid usun, et kindlasti on ka see leidnud regilaulus ära märkimist. Lisaks on huvitav märkida, et sama laulu on väikeste variatsioonidega üles kirjutatud väga erinevates Eestimaa piirkondades. Seega rahvas rändas ja koos nendega ka laulud.

(Ambla 1893)


Katkend

Siiski mina sul ei tule.

Sinule seateule

Hobuse unenäule,

Koera koonu palgella

Suu kui sandi sossuauku

Pale kui papi possulappi

Hambad kui kariväravad

Lõuad kui ne' lõugutimad.

Mina lähen, kus on loodud

Kuha Looja loonud paiga

Maarja annud aseme.


 

„Millal maksan eide vaeva“ 

Ja veel ükskatkend  laulust  Amblast aastast 1893

Jõuaksin nüüd suul tänada

Keelepaelul paluda.

Keelel kiita Jeesukesta,

Anda aitümada.

Kääd küll Maarja käte peal,

Põlved Looja põrmandalle.

 

Maarja otsib poega

Koeru khk., Väinjärve v.,Mai Joonaks, 76 a. (1911)

Maarja kõndis mööda maada

Jeesus kõndis mööda teeda

Otsis oma ainust poega.

Poeg, poeg, kus sa oled?

Mina vaene vangitornis

Paksu pimeduse sees

 

 

MOOSES

Mooses on leitav neljas laulus. Kolm laulu on pärit endise Liivimaa aladelt ja üks , neist ka kõige uuem, Kadrinast.  Huvitav on Urvastest pärit ringmäng, kus vana Piibli tegelane Mooses luges lehest Jerusalemma põlemisest.

Ringitants

See Mooses ehita silda,

Sääl Verevä mere pääl

Ja saat neid juute kõiki

Säält üle minema.

See juudiga tants oli

siirak siirak rale-rale-raa.

Siis tulli Mooses joosten

Ja luges tseitungit

Ja kuulutas neil juudel,

Et Jeruusalem palas.

See juudiga tants oli

siirak, siirak, rale-rale-raa.

 

Panen järgmise laulu tervikuna sisse, et saada aimu, kui pikad võisid olla jutustavad laulud. Kujutan ette, kuidas vanaema seda ahju ees laulma hakkas ja kui lõpuks lõppu jõudis , siis pere juba magas. Samas oli sarnane laul tänapäevase raadio eest, mis jutustas piiblilugu omal keeles ja selgitas kokkuvõtvalt toimuvad sündmustikku. Samas on huvitav märkida, kuidas laulik kutsub tervet juudi rahvast Israeliks.

 

Iisraeli laul.

(Kadrina)


Kord Israel läks kõndima

Kanaani linnast välja

Egiptusesse jõudis ta

Kus nälg ei mõistnud nalja.

Nüüd lähme Egiptusse

Et Varaod sääl näha

Ja tema kena tütrega

Võiks kosjakaupa teha.

Ma nägin selgelt Varaod

Mind tema ligi lasti

Ja seda ilust pillirood

Kus tema tütart pesti

Sääl ligidal siis silmasin

Üht väga kena kasti

Kuhu Mooses sisse pisteti

Ja pilliroosse lasti.

Siis kõrgemal läks minu tee

See Siinai mäe poole

Säält leidsin kivilauad maast

Kus pääl oli kümme käsku

Ma keelt ei mõistnud lugeda

See oli meele vastu

Abielu ära rikkuda

Need tükid pistsin tasku.

Ka selle koha leidsin ma

Kus Aaron rahvast pettis

Ta valas vasest vasika

Kuldehted ära võttis.

Siis Mooses hirmsa vihaga

Mäe päält alla tuli Ja

Aaron pistis plagama

Sest asi oli kuri.

Ta selle suure hirmuga

Siis kepi maha jättis

Ja mina sinna trehvasin

Ning selle kätte võtsin

Siis kepiga lõin vastu vett

Ta sees oli imevägi

Kui sirutasin oma kätte

Siis läksin kuivalt läbi.

Nüüd võtsin nõuks rännata

Kord terve ilma läbi

Ning sain ka vahest mõtelda

Kes selle kepi tegi,

Nüüd läks mul nõnda kõrbetee

See suure mäe poole

Säält nägin üles vaadates

Ka Varao sõjaväge

Siit leidsin pikad laastud eest

Kus Noa laeva tegi

Mul eemalt silma paistis siis

See Ararati mägi

Sääl ümber ringi vaadates

Üks valgus paistis silma

Kus Saara soolasambaks jäi

Ning Lott jäi naisest ilma.

Nüüd käisin tükki kõrbeteed

Ja nägin lõhkist kalju

Kus Mooses kepi katki lõi

Ning vett tuli välja palju.

Oh Soodoma ja Komoora

Nüüd olete ju vanad

Ehk teate seda rääkida

Kus jäänud Loti naine.

Ma läksin tüki metsateed

Kangest naer peale tükkis

Kus pika juustega Apsalon

Sääl tamme otsas rippus,

Kui metsast välja jõudsin ma

Mul süda hirmsast kloppis

Nüüd nägin seda selgesti

Kui Juudas Talle tappis

Üks asi jäi mul vaatamata

Sest on nüüd küll mul kahju

Et teile ei või jutusta

See telliskivi ahju

Kui jääd ehk vahel mõtlema

Ning laulikut ei usu

Siis mine ise reisima

Kuid teiste käest ära küsi!!!

 


 

EVANGELISTID

Vähe on folkloore andmebaasis leida laule evangelistidest. Luukas on märgitud vaid ühes laulus, kus ka kõik teised evangelistid kenasti reas. Seejuures on tegemist loitsuga. Ka teised evangelistid on tähendamist leidnud just loitsudes või ravitsevates salmides. Johannesest ei leidnud ainsatki laulu.

 

Hoolme ja küündla sõnad. (Tori. Ühed aitab kõiki kurja tõbest inimesi ja loomi).

Sama laulu Maarja – Magdaleenast kasutati hoopis teisel põhjusel

Et surnu ei tursuks kodu enne matmist, siis tehaks kolm risti silmi, rinde ja kõhu peale viis korda ristid. Ja õlekõrre rist üle kõige. Siis loeb ristitegija järgmised kurja tagandamise sõnad.

 

Mine ära õelmine

ära kurimine

mööda maada metsa sisse

näri haava näri haavapuud

viska viha vahtra sisse

heda armu heda armu

püha Peetrus Matteus Markus

A.W. - Maria santa Maria

Jumala ristike ette

Jumala ristike maast taeva.

 

 

Paulus on märgitud neljas laulus. Neist on üks loits ja ühes valitakse lapsele nime, aga sellist kaugelt tulnud nime nagu Paulus ei taheta küll lapsele panna, sest see pole nimi ega midagi.     

 

Sõnad nõiduse ehk kurja silma

 

Peltsepuulide läbi aeti kurje vaimusid välja,

 Püha müir ja põhjatuul,

Tagane saadan, anna Pühale vaimule maad,

Ühesa ust oled käinud, ühesast ei enam kõlba,

Teie kurjad inimesed, Teie rasked patused,

puhastage südamed andke vennale armu,

Tehke head teie ja minge sinna,

Suu varnad, subeme pulgad, need olid nõia koolurohud,

Avi ammas, särja soomus

Kilinege kirved kõverad rauad,

Matteus, Markus Luukas ning see Püha Paulus;

 

Seega on regilaul segu vanemast regilaulust, kuhu on uuemal ajal kaasatud Piibli tegelased. Kuigi kirik pidas haiguste puhul vajalikuks palvet pidada, siis kasutasid eestlased ikkagi oma loitsusid, kuigi pöördusid loitsu sees ka kristlike pühakute poole. Väga üldistades võib öelda, et kõige rohkem on piibli tegelasi regilauludes mainitud murelauludes, olgu siis haigused, surm või midagi muud, kus siis kutsutakse pühakuid appi. Teiseks on piiblilugude regivärsilised ümberjutustused ehk siis lauldi kodus kirikus kuuldu uuesti ette.

 

Kasutatud kirjandus

Rahvaluule andmebaas folklore.ee

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar