Neljapäev, 15. jaanuar 2015

Kas teenus tellida MTÜlt või las askeldab ametnik


KAS MTÜd või vallaametnik.

Püüaks leida vastust küsimusele, et kas tänastes kultuurimajades peaks toimetama vallapalgalised ametnikud või peaks vastavat teenust tellima kohalikelt seltsidelt.

Alustan päris kaugelt. Eestis kehtivate seaduste järgi ei pea omavalitsus üldse kultuuriga tegelema, kui ehk nii palju , et peab korras hoidma valla avalikud hooned, kuhu kuuluvad reeglina ka kultuurimajad. Aga majade uksed võib ka kinni panna ja korras hoitud nad ongi. Samas Eesti põhiseadus nimetab meie riigi alustaladeks eesti keele, kultuuri ja rahvuse hoidmist. Kes siis tagavad selle põhiseadusliku kohustuse.

Kui nüüd üks rahvatantsija või näitleja kultuurimajas õhtul lavale astub on tal kanda kogunisti kolm funktsiooni. Ta kannab edasi meie rahvalikku kultuuri, mis on ühtlasi meie iseseisvus üks peamisi eesmärke, ta hoiab elus kohalikke traditsioone ja loomulikult arendab ka iseennast nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Iga tegevus või tulu on seotud alati ka kulutustega. Kui vaadata siis kolme kasusaajat – riik, omavalitsus, inimene – siis kuidas nad panustavad. Inimene oma ajaga, omavalitsus soojade ruumide ja tihti ka juhendaja tasu tasumisega. Kahtlane on vaid riigi panus. Riik toetab suuresti maakuultuuri kodanikuühiskonna ja põllumajandusrahadega. Ehk kultuuriprojektidele näiteks ka rahvariiete tegemiseks saab toetust LEADER-programmist või KOP programmist. Seega on kultuurist riiklikult tehtud projektipõhine kodanikuühiskonna osa. Projekte kirjutades peame konkureerima matkaradade, ühisköökidega, lastemänguväljakutega jne. See peaks vastama ka algsele küsimusele. Kas palgatöötaja või selts. Riiklikult on kultuur pandud inimeste õlgadele ja omavalitsuse vastav ametnik on siin juba luksus. Nagu 100 aastat tagasi toimib kultuur seltsides, ühingutes ja muudes vabatahtlikes vormides.

Seega on minu eelistus MTÜd. MTÜd tagavad järjepidevuse nad tagavad laiapõhjalisema kaasatuse jne. Nad kulutavad oma eelarvest 100% sihipäraselt oma tegevuse arendamiseks. Iga MTÜle antud toetuseuro leiab kindlast väga otstarbeka kulutuse. Kuid kui nüüd võtta sellest kasusaajate rivist välja see teine osapool ehk omavalitsus, siis laguneb asi taas ära. Omavalitsus saab vastu traditsioonid ja maine ja selle eest peab samuti panustama. Mida rohkem ta panustab, seda rohkem ka vastu saab. Praktika näitab, et kõige vähem panustab kasusaavatest pooltest riik, kuigi tema põhiseaduslikud kohustused peaksid olema kõige suuremad.

Mul on ettepanek maakondlikud kultuuriasutuse loomiseks, kellel oleks olemas kogu maakonnas toimuva kohta info ja kellel oleks ka väärikas eelarve, millega toetada ühisüritusi ja arendada  maakondlikku kultuuri. Kultuuriline tegevus ei piirdu ammu enam ühe omavalitsusega, sobivate võimaluste puudumisel käiekase ka kaugemal. Seega oleks vajalik laiema infopanga loomine. Lisaks reklaamitöö, mis samuti piirdub tihti ühe omavalitsusega, kuigi publikut tuleks ka kaugemalt. Tänasel päeval maavalitsuses ametis olev kultuuritöötaja ei oma reaalseid vahendeid ega võimalusi väljakutsuvaks maakondlikuks kultuuri arendustööks. See peaks olema kohustus ja panus põhiseaduslike kohustuste täitmisel.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar