VASTUSED Järva Teataja Teatriintervjuule
4. Tavaliselt mängib laval (nt korralik pereisa,
maailmavalus keskealine vms)....
Pigem olen mänginud tõsiseid rolle. Või kuna ma ise
lavastan, siis rolli, mis on noo väike, et teised seda teha ei taha. Nt olen
korra lehm mänginud ja pidin terve etenduse laval olles ainult ammuma
5. Komöödia või tragöödia? Miks?
Pigem ei kumbki. Mulle meeldib kui laval on kurb ja
hingeline koos naeruga. Nii nagu eluski. Ühel hetkel naerame ja hetk hiljem
võime juba pisara valada.
6. Harrastusnäitleja eelised ja võimalused Sinu jaoks?
Lavastajana olen püüdnud alati inimestest parimat välja
tuua. Teinekord võtab see päris kaua aega, et mõni avaneks ja suudaks ennast ja
teisi üllatada, aga kui ta seda teeb, siis on alati hea tunne, et visadus viis
sihile.
7. Viimati külastatud kutselise teatri etendus - mis jäi meelde?
Õppinud lavastajana vaatan kindlasti etendusi teistmoodi
kui tavaline teatrikülastaja. Mulle väga meeldib muusikateater – operetid,
muusikalid. Viimati käisime vaatamas „Billy Ellioti“. Mulle meeldis. Suur lava,
nagu Nordea kontserdimajas, annab muusikali teatrile teised võimalused, kui
„Estiónias“ või „Vanemuises“. Lapsed laval on alati positiivne, just
sellepärast miks on ka harrastusteater minu jaoks äärmiselt positiivne ehk nad
on ausad, nad ei näitle, nad on ja annavad endast maksimumi alati. Selline
püüdlus parima poole on nähtav ja on äärmiselt positiivne.
8. Kes on Su eeskujud näitelaval?
Eeskujusid polegi. Igaüks on mingis võtmes hea ja igalt
ühelt on midagi õppida. Pigem on mul mitmete näitlejate vastu austus aga see on
seotud ka nendega kui persoonidega eraelus ja lisaks erialaline imetlus. Siin tooks
näiteks Ain Lutsepp, Tönu Kark, Jan Uuspõld
9. Kirjelda tegelast, keda mängid täna (laupäeval) Aravetel?
Seda peab nägema. Mina mängin minu jaoks Eesti
iseseisvuse suurimat kangelast admiral Johan Pitkat. Ta oli niivõrd
vastuoluline isik, keda eesti poliitikast üritati korduvalt kõrvaldada, kuid
kes armastust isamaa vastu ikka ja jälle Eesti kaitsetegevuses kaasa lõi.
Teiseks on oluline tema panus eraisikuna oma rahadega laevade ja rongide
loomisel. Selline eneseohverdav panus peaks olema eeskujuks ka tänasel päeval
meile kõigile.
10. Mõne tegelase tsitaat, keda oled mänginud. Miks see on oluline?
Kus sa olid kui ma inimeseks kasvasin, kui koju tulid
võtsid nina täis ja meie pidime vaikselt telekat vaatama, sest isa on väsinud,
nii ütleb poeg surnukuuris oma surnud isale. See on ikka aktuaalne. Inimesed
keskenduvad kaduvatele väärtustele ja unustavad ära tõelised väärtused – pere,
kodu, vaimne areng, ühiskondlik tasakaal.
11. Juhtum lavalt või lava tagant.
Meenub lugu lehmaga. Ambla näiteringi üks liige oli ära
ja nii pidin mina tema osa mängima vabariiklikul festivalil Märjamaal. Kes siis
küll lehma mängiks? Ei pidanud kaugelt otsima, vaid küsisin kodus oma kallist
kaasat appi. Festivalile sõites rääkisin talle terve tee, sest ta polnud
etendust näinud, et see on kurb lehm, ta viiakse kodust igaveseks ära ja katsu
mõned korrad ikka niimoodi haledalt ammuda ka. Triinu tuli siis etenduse ajal
lavale, nii kurb nägu ees ja ammus niimoodi kurvalt. Pärast etendust sai
etendus žüriilt enam-vähem hea hinnangu. Ainus , kellele personaalset
tähelepanu pöörati oli lehm. Andrus Vaarik kiitis teda eraldi, kui hästi ta
tabas lehma kurba loomust. Teised mõtlesid, et miks nemad pidid mitu kuud
proovi tegema, kuikiita sai see, kes tuli lihtsalt kohale. Etendusel, mille
sisuks on laeva sõit üle mere oli veel üks koomiline olukord, kui Kukk vahetas
tavapärase vee päris viina vastu, sest ikkagi vabariiklik festival, ega siin
saa odavalt läbi ajada. Pudel käis laevas ringi ja läbi etenduse võeti aga
vaikselt napsu, kui mehed taipasid, et tegemist on päris viinaga, siis hakkas
pudel poole kiiremini ringi käima. Etenduse lõpuks oli pudel tühi ja meestel
põsed „tormist“ punased.
12. Millistes olukordades (laval toimuvat jälgides) oled märganud endas amatöörnäitleja professionaalset kretinismi?
Mul on see täiesti olemas. Etendusi vaadates naeratan
ma tihti näitlejatega kaasa või käib suu koos lauluga. Piinlikes olukordades
peidan pilku ja ei soovi vaadata. Kaasa ütleb, et minuga on võimatu teatris
käia, kui ma niimoodi kaasa elan. Ega maise tähele ei pane, vahel küll ja siis
on nagu endal ka piinlik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar