Esmaspäev, 16. aprill 2018

KOHTUMISED KÜLATEEL Taimekasvataja Vello Mägiselt


KOHTUMISED KÜLATEEL
Taimekasvataja Vello Mägiselt
Vello Peitong askeldab oma Mägise küla elumaja taimede kasvulavaks eraldatud toas. Just jõuluõhtul pistsid esimesed lilletaimed mullast oma rohelised pead välja. Jaanuaris algas juba suurem töö, kui kasvuhoonete ahjudes pandi tuli alla ja mulda said tomatite, kurkide ja teiste aiataimede seemned.
Vello töötas nõukogude perioodil Tallinnas tehase „Tarbeklaas“ varustajana. Töö andis talle tihti võimaluse sõita mööda tollast suurt kodumaad. Töö kõrvalt pidas ta aiamaad, nagu seda tegid väga paljud nõukogude kodanikud. Vello kasvatas kapsaseemneid, söödapeeti ja palju muudki, ikka selleks, et perele väikest lisa teenida. Nõukogude korra lõppedes lõpetas tegevuse ka tehas „Tarbeklaas“. Vello jäi hetkeks töötuks ja otsustas kolida maale, kus oli juba varem ostetud Mägise külla Ambla vallas maja. Tööle hakkas ta Aravete Agros. Enamus vabast ajast kulus kasvuhoonete rajamisele ja taimedega askeldamisele. Mulla segab Vello ise kokku. Poest tuleb tuua vaid turvas ja siis hakatakse sina lisama vastavalt sordile, liiva, tuhka, sõnnikut ja teisi looduslike kasvuergutajaid. „Kõik peab ju tänapäeval mahe olema“, itsitab Vello segades järjekordse kühvlitäie sõnnikut mullale. „Suurte lautade sõnnikut ei maksa väetamiseks osta. Seal sees on rohkem sodi kui rammu. Vahel kuni kolmandik on selles kilekotte ja muud sodi. Uskumata, mida loomad sisse söövad. Ega seal seda ju keegi ei jälgi.“ Nii toobki Vello vajadusel sõnnikut väiketalunike käest. „Nagu öeldakse, et sitt on sitt. Väetist ostes tead, mida ostad, aga, mis on  sita sees, ei tea ju kunagi.“, selgitab Vello maamehelikul moel.  Ka erinevate turbatootjate toodangul on suur vahe. Mõned on pehmemad, mõned kiulisemad, mõned tükkis. Vello eelistab pehmemat. Selleks avab ta koti ja katsub käega järgi, milline kõige õigem tomati taimede jaoks on ja alles siis ostab suurema koguse. „Venemaaga kauplemise keeld on seemnevalikule Eestis halvasti mõjunud. Vene sordid on enamuses pehme koorega, aga lääne omad on kõva koorega. Ma saan aru küll, miks see nii on. Venelased kasvatasid endale, aga lääne omasid tuleb transportida. Ma püüan siis nii palju kui võimalik ise seemet ka võtta“, avab Vello riigipoliitika mõjusid.
Õige pea peale esimese kasvuhoone kerkimist, leidsid temani tee paljud tomati- ja kurgitaimede ostjad, kes lisaks odavatele taimedele, said tasuta loengu taimekasvatusest. Vello armastab taimi. Kuigi ta võiks äri edendamiseks müüa taimi ostjale vastavalt viimase soovidele,  pole siiski harvad juhud, kui Vello ostjad koju saadab ja taimi ei müü, sest ilm on veel liiga külm ja on öökülmi oodata. „Tulge nädala aja pärast, siis juba võib maha panna.“, saadab Vello ostjad minema. Ja ostjad mõistavad seda, on hea nõuande üle õnnelikud ja tulevadki nädala aja pärast tagasi. Vello armastab taimedest rääkida. Seda teavad ka püsikliendid ja ootavad seepärast kannatlikult järjekorras, kuni eelmised ostjad on saanud oma taimed koos loenguga, et siis ise samamoodi minna koju koos täpsete juhtnööridega, kuidas ja millal väetada, kasta või lõigata.
2018 oli Vellol kastides sirgumas 153 eri sorti tomatitaimi. Mõned neist päris haruldased. Haruldased selle pärast, et Vello on need ise aretanud. Päris täpselt ta ei teagi, kui palju tal oma erisorte on, aga peale mõtisklemist pakub, et 27. Tomat on isetolmleja taim. Tee kasvuhoone uks lahti ja tuul teeb töö ära. Seepärast võib juhtuda, et sortide paljususes ristuvad eri sortidest taimed. Aastate kulgedes on ta kõrvale pannud muteerunud taimi ja neid siis uuel aastal taas kasvama pannud. Näiteks on seal taimi pea kogu vikerkaare värvivalikust. On loomulikult punaseid, kuid lisaks veel kollaseid, musti, rohelisi. On ümmargusi , kuid lisaks veel pisikesi, ovaalseid, pikergusi, hiiglaslikke, krobelisi. Vello armastab daame ehmatada pakkudes neile enda aretatud fallose-kujulisi tomateid. Oh, seda punastamist ja itsitamist siis. Aastaid tagasi tekitas Vello tomatikasvatajate foorumis segadust, kui tundis huvi, et kas keegi teab, kuidas on rohelise tomatisordi ametlik nimi. Kummaline tundus kogu aeg öelda „roheline tomat“. Ilmnes, et roheline tomat oli Eestis sellel hetkel päris haruldane ja seepärast sõitsid Mägisele paljud tomatikasvatajad üle Eesti, et saada just rohelise tomati taimi. Ainus mure nende erisortidega on see, et aja jooksul nad kipuvad taas kaduma. „Ma peaksin neid taimi eraldi kasvuhoones kasvatama, siis nad areneks edasi, aga teistega segi, siis kipub ikka vili muutuma. Kes see jõuab nii palju kasvuhooneid siis teha. Üks krobelise koorega tomat on juba päris siledaks läinud. Eks sügisel taas näeb, mis uut on tekkinud“, ei ole Vello kurb, vaid hoopis ootusärev. Uurin, et milline tomat on õige tomat. „Eks see sõltub ikka maitsest. Tomatid on kõik erineva maitsega. Mõned on vesised, teised viljalihased, mõnel pole üldse maitset. Seepärast saab mõnda kasutada hoidiste tegemisel, teist võileiva peale panemiseks, kolmandaga saab häid salateid. Kõik sõltub vajadusest. Lisaks saab suvise peolaua tomatitega väga kirjuks teha.“, jagab Vello teadmisi. Paar aastat tagasi korraldasid nad perega Tomatipäeva, kus korraga pandi maitsmiseks välja üle 50 sordi. Selle päeva ettevalmistamine oli suur töö, aga kohale tuli vaid kümmekond huvilist. Rohkem pole Vello seda korraldanud. Ta arvas, et kui teha siis Tallinnas, aga siis oleks vaja suuri koguseid ka müügiks kaasa võtta, aga tomatid ostetakse neilt niigi kõik ära. Seepärast ongi jäänud tomateid propageeriv päev toimumata. „Samas oli see endalgi huvitav korraga kõiki maitseid proovida ja võrrelda. Kui keegi viitsiks korraldada, siis lööks kaasa küll“.
Tomatitel on lisaks heale maitsele olemas ka ravivad omadused. Nimelt viib tomat jääk- ja mõrkaineid kehast välja. „Aga seda pole teada, kui palju ta tagasi toob.“ , arutleb Vello. Sügisel kui aega ja tomateid üle jääb armastab kokaharidusega Vello askeldada  köögis ja keedab enda koostatud retseptide järgi suurepäraseid salateid ja kastmeid. Enamus neist jõuab kodusele toidulauale, kuid kes oskab küsida, saab ka kaasa osta. Kui uurin, et milline on tema lemmik tomatitoit, siis tuleb vastus kiirelt – tomat, sibul, hapukoor. Lihtne. Suvi tuleb ja söögem siis kodumaist tomatit.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar