KOHTUMISED KÜLATEEL
Taimekasvataja Vello
Mägiselt
Vello Peitong askeldab oma Mägise küla elumaja taimede
kasvulavaks eraldatud toas. Just jõuluõhtul pistsid esimesed lilletaimed
mullast oma rohelised pead välja. Jaanuaris algas juba suurem töö, kui kasvuhoonete
ahjudes pandi tuli alla ja mulda said tomatite, kurkide ja teiste aiataimede
seemned.
Vello töötas nõukogude perioodil Tallinnas tehase
„Tarbeklaas“ varustajana. Töö andis talle tihti võimaluse sõita mööda tollast
suurt kodumaad. Töö kõrvalt pidas ta aiamaad, nagu seda tegid väga paljud
nõukogude kodanikud. Vello kasvatas kapsaseemneid, söödapeeti ja palju muudki,
ikka selleks, et perele väikest lisa teenida. Nõukogude korra lõppedes lõpetas
tegevuse ka tehas „Tarbeklaas“. Vello jäi hetkeks töötuks ja otsustas kolida
maale, kus oli juba varem ostetud Mägise külla Ambla vallas maja. Tööle hakkas
ta Aravete Agros. Enamus vabast ajast kulus kasvuhoonete rajamisele ja
taimedega askeldamisele. Mulla segab Vello ise kokku. Poest tuleb tuua vaid
turvas ja siis hakatakse sina lisama vastavalt sordile, liiva, tuhka, sõnnikut
ja teisi looduslike kasvuergutajaid. „Kõik peab ju tänapäeval mahe olema“,
itsitab Vello segades järjekordse kühvlitäie sõnnikut mullale. „Suurte lautade
sõnnikut ei maksa väetamiseks osta. Seal sees on rohkem sodi kui rammu. Vahel
kuni kolmandik on selles kilekotte ja muud sodi. Uskumata, mida loomad sisse
söövad. Ega seal seda ju keegi ei jälgi.“ Nii toobki Vello vajadusel sõnnikut
väiketalunike käest. „Nagu öeldakse, et sitt on sitt. Väetist ostes tead, mida
ostad, aga, mis on sita sees, ei tea ju
kunagi.“, selgitab Vello maamehelikul moel.
Ka erinevate turbatootjate toodangul on suur vahe. Mõned on pehmemad,
mõned kiulisemad, mõned tükkis. Vello eelistab pehmemat. Selleks avab ta koti
ja katsub käega järgi, milline kõige õigem tomati taimede jaoks on ja alles
siis ostab suurema koguse. „Venemaaga kauplemise keeld on seemnevalikule Eestis
halvasti mõjunud. Vene sordid on enamuses pehme koorega, aga lääne omad on kõva
koorega. Ma saan aru küll, miks see nii on. Venelased kasvatasid endale, aga
lääne omasid tuleb transportida. Ma püüan siis nii palju kui võimalik ise
seemet ka võtta“, avab Vello riigipoliitika mõjusid.
Õige pea peale esimese kasvuhoone kerkimist, leidsid temani
tee paljud tomati- ja kurgitaimede ostjad, kes lisaks odavatele taimedele, said
tasuta loengu taimekasvatusest. Vello armastab taimi. Kuigi ta võiks äri
edendamiseks müüa taimi ostjale vastavalt viimase soovidele, pole siiski harvad juhud, kui Vello ostjad koju
saadab ja taimi ei müü, sest ilm on veel liiga külm ja on öökülmi oodata.
„Tulge nädala aja pärast, siis juba võib maha panna.“, saadab Vello ostjad
minema. Ja ostjad mõistavad seda, on hea nõuande üle õnnelikud ja tulevadki
nädala aja pärast tagasi. Vello armastab taimedest rääkida. Seda teavad ka püsikliendid
ja ootavad seepärast kannatlikult järjekorras, kuni eelmised ostjad on saanud
oma taimed koos loenguga, et siis ise samamoodi minna koju koos täpsete
juhtnööridega, kuidas ja millal väetada, kasta või lõigata.
2018 oli Vellol kastides sirgumas 153 eri sorti tomatitaimi.
Mõned neist päris haruldased. Haruldased selle pärast, et Vello on need ise
aretanud. Päris täpselt ta ei teagi, kui palju tal oma erisorte on, aga peale
mõtisklemist pakub, et 27. Tomat on isetolmleja taim. Tee kasvuhoone uks lahti
ja tuul teeb töö ära. Seepärast võib juhtuda, et sortide paljususes ristuvad
eri sortidest taimed. Aastate kulgedes on ta kõrvale pannud muteerunud taimi ja
neid siis uuel aastal taas kasvama pannud. Näiteks on seal taimi pea kogu
vikerkaare värvivalikust. On loomulikult punaseid, kuid lisaks veel kollaseid,
musti, rohelisi. On ümmargusi , kuid lisaks veel pisikesi, ovaalseid,
pikergusi, hiiglaslikke, krobelisi. Vello armastab daame ehmatada pakkudes
neile enda aretatud fallose-kujulisi tomateid. Oh, seda punastamist ja
itsitamist siis. Aastaid tagasi tekitas Vello tomatikasvatajate foorumis
segadust, kui tundis huvi, et kas keegi teab, kuidas on rohelise tomatisordi
ametlik nimi. Kummaline tundus kogu aeg öelda „roheline tomat“. Ilmnes, et
roheline tomat oli Eestis sellel hetkel päris haruldane ja seepärast sõitsid
Mägisele paljud tomatikasvatajad üle Eesti, et saada just rohelise tomati
taimi. Ainus mure nende erisortidega on see, et aja jooksul nad kipuvad taas
kaduma. „Ma peaksin neid taimi eraldi kasvuhoones kasvatama, siis nad areneks
edasi, aga teistega segi, siis kipub ikka vili muutuma. Kes see jõuab nii palju
kasvuhooneid siis teha. Üks krobelise koorega tomat on juba päris siledaks läinud.
Eks sügisel taas näeb, mis uut on tekkinud“, ei ole Vello kurb, vaid hoopis
ootusärev. Uurin, et milline tomat on õige tomat. „Eks see sõltub ikka
maitsest. Tomatid on kõik erineva maitsega. Mõned on vesised, teised
viljalihased, mõnel pole üldse maitset. Seepärast saab mõnda kasutada hoidiste
tegemisel, teist võileiva peale panemiseks, kolmandaga saab häid salateid. Kõik
sõltub vajadusest. Lisaks saab suvise peolaua tomatitega väga kirjuks teha.“,
jagab Vello teadmisi. Paar aastat tagasi korraldasid nad perega Tomatipäeva,
kus korraga pandi maitsmiseks välja üle 50 sordi. Selle päeva ettevalmistamine
oli suur töö, aga kohale tuli vaid kümmekond huvilist. Rohkem pole Vello seda
korraldanud. Ta arvas, et kui teha siis Tallinnas, aga siis oleks vaja suuri
koguseid ka müügiks kaasa võtta, aga tomatid ostetakse neilt niigi kõik ära.
Seepärast ongi jäänud tomateid propageeriv päev toimumata. „Samas oli see
endalgi huvitav korraga kõiki maitseid proovida ja võrrelda. Kui keegi viitsiks
korraldada, siis lööks kaasa küll“.
Tomatitel on lisaks heale maitsele olemas ka ravivad
omadused. Nimelt viib tomat jääk- ja mõrkaineid kehast välja. „Aga seda pole
teada, kui palju ta tagasi toob.“ , arutleb Vello. Sügisel kui aega ja tomateid
üle jääb armastab kokaharidusega Vello askeldada köögis ja keedab enda koostatud retseptide
järgi suurepäraseid salateid ja kastmeid. Enamus neist jõuab kodusele
toidulauale, kuid kes oskab küsida, saab ka kaasa osta. Kui uurin, et milline
on tema lemmik tomatitoit, siis tuleb vastus kiirelt – tomat, sibul, hapukoor. Lihtne.
Suvi tuleb ja söögem siis kodumaist tomatit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar