Septembri keskel avati A.H.Tammsaare muusemis Vargamäel rohelises majas uus ja atraktiivne püsinäitus. Muuseum peab käima ajaga kaasas ja oma seatud eesmärkide täitmiseks leidma kõige praktilisema ja kaasaegsema lahenduse. Just ajaloo ja kaasaegse tehnoloogia kokkupuudet võib kogeda uuel püsinäitusel.
Kui nüüd tahta sõnade mängida, siis peaks muusumi nimetama hoopis Anton Hanseni muuseumiks Tammsaarel. Tammsaare oli põliste tammedega kaetud rabasaar, kus rasketes oludes oli üles ehitatud kaks talukohta. Oma kirjaniku nime võttis kirjanik Hansen just oma kodukoda järgi. Vargamäe nimi on pärit kirjanik Hanseni suurteosest „Tõde ja õigus”. Seegi on kirjanduslik fiktsioon, kuigi on teada küla, kus vennal külas viibinud Hansen, selle nime leidis.
Vajadus muuseumi järgi ilmnes juba 1930ndatel, kui rahvas hakkas ilmutama huvi Vargamäe elanike ja romaani inspiratsiooniks olnud koha vastu. Romaanis tegutsenud legendaarsed peremehed olid selleks hetkeks juba siitilmas lahkunud ja talusid pidasid nende järglastest nimekaimud Augustid. Legend räägib, kuidas August Hanseni abikaasa Hilda võttis külaliste saabudes põlle eest ja tutvustas siis seejärel ümbrust.
Rehetare kasutati eluhoonena kuni 1934. aastani, millal valmis uus eluhoone. Rehetare hävis aga juhuslikust sädemest puhkenud tulekahjus 1945.a. Uuel elumaja teisel korrusel avati A.H. Tammsaarele pühandatud muuseum tema 80 sünniaastapäeval 30. jaanuaril 1958.a. Alumisel korrusel elas kirjaniku venna pere. Vennanaine Hilda sai 600-rublalise kuuplagaga muusuemi esimeseks teadustöötajaks. 1962 lahkus Hilda koos tütrega Vargamäelt ja asus elama Elvasse. Muuseumi hallanud Paide rajoonidevaheline koduloomuseum otsustas ellu viia muudatused. Esimesele korrusele ehitati kantselei ja näitustesaal. Teisele korrusele korter muuseumitöötajale. 1967.a müüsid Hilda ja Õie hooned riigile. Koostati plaan muuseumi väljapanekute laiendamiseks. Laiendusprojketi koostas teaduslik töötaja Kaur Alttoa. 1972 avati uus eluhoone ehk roheline maja uue väljapanekuga külalistele. Samal ajal valmis ka esimene loodusrada ja algasid inspireerivad loodusmatkad. 1973 pandi nurgakivi uuele taluhoonele, mis avati pidulikult A.H. Tammsaare 100 sünniaastapäeval 1978.a. Värava laua läbisaagimsega avas uue hoone EKP ideoloogiasekretär Vaino Väljas. Kohaletulnud rahvahulk sai vaadata uuesti ülesehitatud ja taastatud rehetaret, karjalauta, saunikute eluhooneid ja roigasaeda. Peale väliste tööde kohandati ka hoonete sisemust ning loodi uusi ekspositsioone. Kirjaniku sünnitalu oli rahva seas endiselt populaarne, taastatud talukompleksi külastas avamisaastal 33 007 inimest. Samal aastal toimus Vargamäel esimene teatriprojekt – Rakvere Teater mängis muuseumi õuel A.H. Tammsaare jutustuse põhjal tehtud etendust „Vanad ja noored“. Suveteatrid Vargamäel on saanud tänaseks juba legendaarseks.
2024.a alustati rohelise maja esimesel korrusel lõpuks kaua oodatud remonti. 2025.a maiks pidi tööd vastavalt lepingule valmis olema, kuid võta näpust. Suvi läks ja hoone oli ikka külastajatele suletud. Uksed avati külastajatele pidulikult alles 12. septembril. Kindlasti on uus püsinäitus väärt seda, et teekond Vargamäele ette võtta. Näituse idee autor ja loovjuht on Ionel Lehari. Kuraatorid Reelika Räim, Siiri Kvell, Kaire Sinimaa Vargamäe muusumist ja Kristi Kirss. Sisekujundajad Janno Roos ja Andres Labi Ruumilabor on sentele pannud erilised tapeedid, mille mustrites võib leida Tammsaare teoste nimed. Väga ilus ja tähenduslik leid.
Endises kabinetis jookseb viiel inimkõrgusel ekraanil 12 minutit kestev minilavastus 2Andrese Eluvõlg”, mille idee autorid on Kaija M Külm teatrist Must Kast ja Rauno Polman Mind Road Filmsist. Lavastuse kesksel kohal on Indrek, kes pilku pöörates suhestub teistel ekraanidel toimetavate tegelastega. Minilavastus eeldab loo sügavuti mõistmiseks „Tüde ja õiguse” sisu tundmist. Lavastuses puudub praktiliselt tekst ja kogu emotsioon antakse edasi peamiselt vaid tegutsedes. Nõnda lendab lind loo algul ringi läbi kõigi ekraanide sidudes nad ühtseks tervikuks. Kui noor Andres laseb ühel ekaanil põllul kivi lendu, siis järgmisel hetkel ataba see teisel ekraanil toimetanud Krõõta. Keskmisel ekraanil näeme kuidas valu jookseb läbi Indreku näo. Neljandal ekraanil kaevab Andres samaaegselt lõputut kraavi. Seda dialoogi erinevate ekraanide ja tegelaste vahel on raske kirjeldada, kuid lugu toob vaatajani väga täpselt romaanis valitseva meeleolu ja suhted. Kindlasti on „Andres eluvõlg” uue püsinäituse atraktiivseim osa.
Esemete tuba ehk Piiblituba on lahendatud minimalistlikult. Erinevate ajalooliste esemete vahel on tehtud raske valik ja nii on klaaskastides vaid kümme kõige olulisemat eset, milledelon kõigil jutustada oma põnev lugu. Sealt võib leida 1878 välja antud Peeter Hanseni piibli; Jakob Sikenbergi teekannu, ms oli 1908.a Augusti pulmakingiks; 1849 välja antud Peeter Hanseni matemaatikavihiku jne. Sellisel moel on tõstetud need esemed koos oma lugudega esiplaanile ja saavad kordades suuremat tähelepanu. Veidral moel jõuab nõnda Vargamäe lugu tervikuna palju selgemalt külastajani, sest ei upu liigsesse infoküllusesse.
Kõrval, Tõe ja õiguse toas, seinal jookseb erikujulistel tahvlitel kujutatud Tammsaare elutelg kõrvutatuna maailma ja Eesti ajaloo peamiste sündmustega. Millises ajas elas Tammsaare ja millised sündmused talle inspiratsiooni pakkusid tulevad läbi väljapaneku selgelt esile. Ja mis peamine – see kõik on väga ilusasti kujundatud ehk silm puhkab ja süda rõõmustab.
Järgmisel aastal möödub suurromaani „Tõde ja õigus” esimese osa ilmumisest sada aastat. Sellel puhul on toimumas mitmeid suurejoonelisi sündmusi ja kindlasti saab Vargamäe muuseum tavapärasest rohkem tähelepanu. Teater Nuutrum toob augustis välja lavastuse Indrekust ja tema vendadest. Piibe teater toob juulis Seidla mõisas lavale loo, kuidas valmis Ferdi Sannamehe loodud A.H.Tammsaare büst Albu vallamaja ees. Siit üleskutse kõigile raamatukogudele. Oma kogude korrastamisel saatke või tooge mahakantavad Tammsaare teosed Vargamäe muuseumi, et huvilised saaks neid siit kaasa võtta.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et uus ja aktraktiivne püsinäitus on suurte juubelite ootuses ja saab kindlasti suureks tõmbenumbriks järgmisel aastal. Kellel aga nõnda palju kannatust ei ole saab muuseumi külastada juba nüüd. Uksed olid kaunil väljamäel avatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar