22. novembril avas Niguliste muuseumi näitus „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“. Esimest korda jõuavad Eesti publiku ette Hispaania ühe erakordseima maalikunstniku El Greco teosed. Näituse kuraatorid on Merike Kurisoo ja Carlos Alonso Pérez-Fajardo.
Niguliste muuseum on julgelt eristuv kõige muuseumite seas. Niguliste kirik-muuseumis kohtuvad ajaloolises ja autentses keskkonnas Aeg ja Ilu. Inimkätega loodu saab religiooses keskkonnas uue ja sügavama mõõtme. Aeg ja Ilu võtavad su vangi lastes sul osa saada inimvaimu kauneimatest aaretest. Iga näitus Niguliste muuseumis on oodatud sündmus. Niguliste missioon religioosse kultuuri propageerimisel on muljetavaldav. Religioosed maalid ja ikoonid ei lähtu perspektiivist ja nõnda ei lõpe neis jutustav lugu pildi sügavuses vaid hoopis avanevad vaatajat kesksele kohale seades Valguse poole luues uue mõõtmatute võimalustega maailma.
Hispaania keskosas asuvat Toledot on kutsutud lendavaks linnaks, sest asudes mäeharjal ja temale lähenedes jääb kaugusest vaadeldes tunne justkui hõljuks linn maa ja taeva vahel. Sellist neid tabanud nägemust on kirjeldanud paljud keskaegsed rändurid. Toledo oli religioonide kohtumispaik. Iga päev võitlesid keskaegses Toledos halastamatult araablus ja gootika, kristlus ja juutlusi On kirjutatud, et Toledos oli nii palju vaimulikke, et rahva jutu järgi oleks võinud pidada seitse missat päevas igale elanikule eraldi.
Ka Tallinnal on Toledoga seos, sest just seal alustas 24-aastaselt oma kõrgelennulist karjääri Michel Sittov astudes õuekunstnikuna 1492.a Kastiilia Isabeli teenistusse. Olgu vahemärkusena tähendatud, et õuekunstniku üheks peamiseks ülesandeks oli kokkulepitud abielueelsete portreede tegemine, et abiellujad oma kaasa ikka altari ees ära tunneks. Kui Sittowi karjäär algas Toledos, siis tema viimane töö teadaolevaks tööks olnud Tallinna Kannatusaltari tiibade maalid on näitusele oluliseks täienduseks. Nõnda on loodud sild kahe keskaegse linna vahel. Sittowi Toledos ametis olles sai linnast Hispaania religioosne ja valitsev keskus. Just oli loodud inkvisitsioon, millega kaasnes juutide ja moslemite sundristiusustamine, tagakiusamine ja maalt väljasaatmine. Kolumbus oli avastanud just Toledo valitseja toel Ameerika ja Hispaaniast oli saanud riik, kus päike eales ei looju.ii Valitsevaks religiooniks oli saanud katoliiklus.
Toledo on tulvil ilmutuslikke, muistsete valitsejate ja kappavate sõjasalkade lugusid tuhande aastase ajaloo sügavusest. Toledo katedraali kambritesse on sellest hoomamatu ajaloo aarete hulgast varjule pandud päris suur osa. Esimest korda on võimalik ka Eestis nendest aaretest osa saada. Niguliste kiriku peasaali on üles ehitatud näitust koondav hämar aaretekamber. Näituse kujundas Kaarel Eelma.
Tervatipuline portaal viib vaataja otse Nigulistest Toledosse. See on ilmutuslik aja- ja koharänd. Näitus ei upu objektide rohkusesse. Kokku on näitusel paarkümmend objekti, kuid selle-eest avaneb iga maali, vaiba, lipu või raamatu taga hiiglaslik lugu. Mõnest lähemalt.
Esimesena on võimatu mööda vaadata tohutust seinavaibast, mis on üks kuuest monumentaalvaibast Toledo katedraalis. See on üks osa Peter Paul Rubensi sarjast „Armulaua triumf”. 1701.a annetas kardinal Luis Portocarrero vaibapaneelid Toledo katedraalile. Seinavaibal on dramaatilises vaatemängus ümber sakramendi ühendatud kirikuajaloo kesksed tegelased. Vaiba kavandite mõjud ulatuvad tänaseni.
Teiseks Toledo peapiiskop Sancho de Aragoni (valtses 1266- 1275) kaasula ehk missarüü. Rüü särab vaatamata oma 750 aastasele ajaloole kirgastes värvides. Sevillas valmistatud rüül on kujutatud Toledo, Kastiilia, Leoni ja Aragoni Hispaania kirstlike kuningriikide heraldisi embleeme, mis sümboliseerivad peapiiskopi poliitilist ja ususlist autoriteeti. De Aragoni austati märtrina, sest ta võitles mauride vastu. Vaatad missarüüd ja kõrvus hakkavad kõlama piiskopi üleskutsed võitlusele võõrvallutajate vastu ja samas ka tema samas rüüs loetud õnnistussõnad tuhandetele usklikele.
Järgmisena on klaasi taha asetatud muistne lahinglipp. Lipu tellis 1312.a sultan Uthmani ja see on haruldane näide dateeritud islami tektiilist. Lippu kanti paraadidel ja sõjakäikudel sõjalise võimsuse näitena ja koraanist pärit värsid lisasid talle religiooset sügavust. Kuid 1340.a lahingus langes lipp Kastiilia vägede kätte. Oma isale kuulunud lipu kaotusest muserdatud Abu al Hasani vägede edasimarss katkes ja sellest sündmusest lõppes moslemite sissetung Pürenee poolsaarel. Vaimse ja ka materiaalise väega lipp jutustab näitusel ühe põnevaima ajaloolise loo.
Esmakordselt on võimalik eesti publikul näha Toledoga tihedalt seotud kunstniku El Greco töid. El Greco sündis Kreeta saarel ja jõudis läbi Veneetsia ja Madridi 1577.a Toledosse. See on 75 aasta peale seda, kui Sittow sealt lahkus. El Greco (Kreeklane) jäi linnaga seotuks elu lõpuni. Toledost sai El Greco abil keskaegse kunsti üks olulisemaid keskusi maailmas. Hispaania oli maailmariik, kuid inimesed elavad paljuski siiski vaesuses ja viletuses. Taevaalune ilm on õudne, ahistav ja kitsas, kuid lendav linn Toledo annab kunstnikule lootust kõrgemateks pürgimusteks. El Greco maalib lootust. Tema maalitavad kõrguvad Jumala poole, nende suund on üles. Samas saab El Greco üheks iseloomulikuks jooneks objekti olemasolu väljaspool maali raame. Tema tegelased pöörduvad raamidest välja laiendades tegevuslikku ruumi. Tallinna näitusel on võimalik näha nelja El Greco maali. Kõik välja pandud tööd on erakordsed, kuid enesele jättis kõige sügavama mulje u 1585 kuni 1602 loodud „Püha Frantsiscus”. Frantsiscus on El Greco üks kõige enam maalitud religiooseid tegelasi. Antud maal kujutab pühakut otsekui maa kohal hõljumas. Tema kätel ja jalgadel on näha sigmad, mis seovad teda Jeesusega. Tema elgrecolikult pikk ja peenike figuur kõrgub taevasse ja tema ümber hõljuvad ingellikud pilved. Fransiscus on käe andestamise märgina asetanud südamele.
Näitus „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ ei ole lihtsalt näitus, see haruldane pildikeelne jutustus Hispaania ajaloost ja saatusest. Näitus puudutab ja paneb edasi uurima. Maailm saab tänu näitusele avaram.
i Ramon Gomez de la Serna raamat „El Greco” (kirjastus Kunst 1990)
iiGreta Koppel „Michel Sittow” (Kumu 2018)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar