Eesti parim sommeljee Kristjan
Markii: „Võtmesõnadeks alkoholi juures on mõõdukas tarbimine, terve mõistus ja eluterve
ellu suhtumine.“
Arlet Palmiste
Paidest pärit Kristjan
Markii on mitmel aastal võitnud Eesti parima sommeljee auhinna ja käinud Eestit
edukalt esindamas mitmetel rahvusvahelistel võistlustel. Võhikule võib sommeljee
ametist jääda eksitav mulje, et tegemist on tegelasega, kes päevad läbi veini
tripsutab ja teistele seejärel teada annab, et milline vein kõlbab juua ja
milline mitte. Mis saab seal keerulist olla? Iga Eesti inimene oskab veini
hinnata – see on hapu, see on magus ja see on mingi imelik. Need, kes arvavad,
et on asjatundjad, joovad haput ja ülejäänud rahvas magusat. Kõik on selge. Milleks
veel siis kõrgelt tasustatud sommeljee vajalik on? Naistepäeva ootuses käisin
külas Kristjan Markiil, et asjasse selgust tuua.
Kes on sommeljee?
Sommeljee on isik, kes on traditsiooniliselt vastutav
restorani joogivaliku eest. Tänasel päeval on ka igal maaletoojafirmal oma
sommeljee, kes tegeleb joogi valiku tutvustamisega ja sobitab jooke söökidega.
Arvatakse, et sommeljee tegeleb ainult venidega, kuid päriselt see nii ei ole. Tema
vastutada on kogu restorani joogikaart – alkoholivabad joogid, lahjad
alkoholid, õlled, veinid, kanged joogid jne. Kõik, mis puudutab jooki, on tema ampluaa.
Mina ei ole kunagi
mõistnud, et kuidas mõni jook sobib teatud söögiga paremini kui teine. Kuidas
on nii, et mõne tootja valge vein sobib kala juurde ja teise oma jälle mitte.
Kas see on lihtsalt lugu, et sööki põnevamaks teha või mõjutab jook tõesti
toidu maitset?
Igal toidul on oma ülesehitus, oma aroomi ja maitse profiil.
Samamoodi on igal joogil oma ülesehitus ja oma maitse ja aroomi profiil. Meie
töö ongi need kaks asja omavahel kokku viia ja garanteerida parim võimalik maitseelamus.
See ongi meie töö.
Aga millist veini
peaks hamburgeri juurde jooma?
Burger on comfortfood, lihtne ja igapäevane, valge vein jääb
siia lahjaks. Siia sobib kerge punane vein või linnaseline, kerge
karamellimaitsega märtzen või octoberfest tüüpi õlu. Mõnedele meeldib jälle
pale ale, teistele IPA. Mina võtaks isegi porteri või mõne maitseka Belgia või
Sotimaa õlu.
Aga milline vein
sobib pelmeenide juurde?
Viin. Kui saabuval naistepäeval tahad naist üllatada, siis
söök peaks olema väljakutse. Lihtsad lahendused ei too soovitud edu.
Päriselt nüüd ma ei
teagi, mida siis valida. Aga tundub, et sa ise jood ikka kõvasti, et seda kõike
teada?
Mina joon siiski vähe, aga maitsen palju.
Sina oled mitu aastat
võitnud Eesti parima sommeljee auhinna. Mille poolest sa siis teistest parem
oled? Kas sinu nina on tundlikum või keel tunneb rohkem nüansse?
Ega seal mingeid trikke ei ole. Võistluses on kõik alad
seotud erialaga. Võidujooksu või missivõistlust seal ei korraldata. Ülesanded võistluses
lähtuvad reaalsest elust. Esimene ülesanne on alati teooria test, kus küsimused
puudutavad üle maailma valdkonnas toimuvat. See on esimene raske pähkel.
Teiseks vaadatakse , kui kiiresti sa reageerid teatavatele olukordadele, seoses
sellega, kui hea teenindaja ja müügimees sa oled. Kui kiirelt pakud välja
erinevaid lahendusi. Lisaks pead tundma muidugi veine, tootjaid ja veinimaid. Oluline
on ka omada laia silmaringi. Mida rohkem oled reisinud ja oma silmaga näinud
erinevaid tootjaid, seda enesekindlam oled. Kui oled kuskil käinud ja tootmist oma
käega katsunud, siis oled kohe soovitustes tugevam.
Kas sommeljee ametit
on võimalik õppida ka või käib õppimine töö kõrval rohke tinapanemise käigus?
Saab ikka õppida. Eestis on olemas Eesti Sommeljeede
Erakool. Õppeprotsess nii lustakas muidugi ei ole, kui sa arvad. Joomist on
vähe, kuid degusteerimist päris palju. Palju o teooria ja ka praktilist õpet. Õppekavas
on kolm kursust. Esimene on baaskursus, kus ühtlustatakse inimeste teadmised,
kes lähevad järgmisel kursusele. Teine on juunior-sommeljee kursus, kus pead
selgeks saama erinevate tootjariikide geograafia, bioloogia, keemia, ajaloo,
keeled. Lisaks kogu veinimaailma alustõed, tootmiste eripärad. Selle teadmiste
maht on võrdne mitme kõrgharidusega, kui sa tahad olla tõesti hea sommeljee.
Sommeljee amet tundub
noorele inimesele nagu unistuste töö. Veedad päevi kõrtsus vähehaaval veini
timmides. Kas selle ametiga on tõesti võimalik tänases Eestis ära elda?
Sommeljee amet on eelkõige siiski töö, mitte lustimine. Igas
töös on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Meie oleme teenindajad. Siin on
omajagu kontori tööd ja sama palju ka saalis teenindavat tööd. Lisaks pikad
päevad ja tööl tuleb olla ka puhkepäevadel. Igale inimesele see ei sobi.
Ütle ausalt, kas
inimesed saavad aru maitseerinevustest. Minu meelest on enamiku inimeste jaoks olemas
valge vein ja punane vein. Valget veini juuakse kala juurde ja punast veini
liha juurde. Sellega teadmised piirduvad.
See on muutumas. Inimesed muutuvad järjest teadlikumaks.
Koolituste käigus on välja tulnud inimeste eksiarvamused. Arvatakse , et vein
on nii keeruline asi, et võtame parem õlut. Tegelikkuses on vastupidi. Veini
tootmine on rangelt reguleeritud. Tihti ei pea pudelit lahti tegema, sest
veinimaid ja tootjaid tundes, juba tead, mis seal sees võib olla. Õlledega on
palju keerulisem. Kui öeldakse mõni õllesort või maa, siis ilma maitsmata ei
oska midagi arvata. Õllemaailmas on nii palju anarhiat, tootmine on
reguleerimata.
Kas tõesti on siis
nii, et ühe ja sama piirkonna , ühe ja sama viinamarjasordi, maitsed võivad
erineda sellest kummal pool mäenõlva ta kasvab?
Nii on tõesti. Maitsed võivad erineda ka kõrvuti asuvatel tootjatel.
Üks ja sama pinnas, üks ja sama kliima, üks ja sama sort, kuid väikesed
tootmise eripärad või meistri käekirja erinevused loovad täiesti erinevad
lõpp-produktid.
Ole hea, anna mõni
konkreetne soovitus ka. Kui võhiklik mees soovib saabuval naistepäeval naisele
muljet avaldada, siis mida võiks näppu võtta?
Kindlasti lilled. Aga kui naisele meeldib vein, siis tasub
eelnevalt meelde jätta, et millist veini on naine joob, sest nagu on erinevaid
veine on ka erinevaid maitseid. Kellele meeldib kuiv vein kellele poolmagus või
koguni magus vein. Uuri, mis prouale meeldib või küsi nõu asjatundjate käest,
kui täpselt õiget ei leia, sest kindlasti on olemas midagi samas stiilis. Tihti
tähistatakse tähtpäevi vahuveinidega ja see on selline kindlapeale minek.
Prosecco, cava, champagne – need nimed on tuttavad ja sealt peaks igaüks endale
midagi leidma. Kui sul on aga esmane
kohting, siis on kindla peale väga raske minna. See ei ole häbiasi, kui küsid
viisakalt enne järgi, et milliseid jooke neiu eelistab, millised on tema
ootused. Siis saab juba klienditeenindaja sulle midagi konkreetset soovitada.
Ma võin ju praegu öelda, et võtke Champagne, sest see on arvatavasti maailma
parim vahuvein, kuid ta on päris kuiv ja, kes kuiva ei joo, sellele see jook ei
meeldi. Paljud siiski ei üldse vahuveini, seega on väike eelnev kodutöö siiski
ilusa õhtu alguseks vajalik. Raske on anda üht ja konkreetset soovitust. Ma
võin sulle anda maitsta maailma parimaks kuulutatud veini, kuid sinu meelest on
see kuiv ja täielik äädikas. Teine inimene saab sellest aga gastronoomilise
orgasmi. Igal vähegi kvaliteetsel joogil siin maailmas on oma koht ja aeg.
Sommeljee töö ongi see aeg, koht ja inimene joogiga kokku viia.
Sina oled ametis
Carmen Grupis ja sinu põhiliseks töökohaks on restoran „Korsten“. Kas sina oled
oma restorani menüüsse võtnud ka Eesti veine ja kas sa soovitad neid ka
turistidele?
Ohoo…. Eesti veinid on viimastel aastatel teinud tohutu
arenguhüppe. Olen saanud proovida väga huvitavaid kodumaiseid veine. Kodused katsetused
on küll toredad, kuid müügiõigusega veinitootjaid on meil veel üpriski vähe (hetkel
on Eestis 10 ametlikku veinitootjat) ja neid ootaks kindlasti juurde. Kui
konkurents läheb tihedamaks, siis tekib ka motivatsioon tegeleda
tootearendusega, kindlasti tõuseb kvaliteet ja nii võib siin veel lähiaegadel
väga toredaid ja lahedaid veine tulla. Tänasel päeval jäetakse need tihti liiga
magusad, kuid samas ei ole nad nii magusad, et pakkuda desserdi juurde, kuid
põhitoidu juurde ka ei sobi. Pigem peaks meistrid otsustama, et millist jooki
nad toodavad, kas siis kuiva või magusat. Sellist universaalset rahvalikku
maitset tabavat keskmist veini on toiduga väga raske sobitada. Veinidest enam
aga hindan ma eestimaiseid käsitöö õllesid ja siidreid. Selles valdkonnas on
eestlased teinud väga tugeva arengu ja pakuvad arvestatavat konkurentsi kogu
maailmale. Kui on võimalik siis ikka soovitan eestimaist.
Mille poolest võiks
Eesti vein maailmas silma paista? Kui maailmas tehakse veine peamiselt viinamarjast,
kas siis oleks Eesti ainulaadsetel marjaveinidel võimalik silma paista?
Ütle üks mari, mis kasvab ainult Eestis? Sellist pole.
Marjaveine tehakse ka mujal maailmas, selles mõttes pole Eesti venid
haruldased. Soomes, Rootsis on marjaveinid täitsa olemas. Kuigi jah, seal kus
viinamarjad kasvavad, seal marjaveine praktiliselt ei toodeta. Samas tehakse
seal marjadest igasugu teisi napse.
Kuidas on lood Eestis
toodetud kangete napsidega? Kas siin üldse tehakse midagi ja kas need on koha
leidnud ka restoranides?
Miks ei tehta. Näiteks Põhjaka aastavahetuse naps. Lisaks
teeb Nobenaps mustsõstralikööri ja muudki. Kuid sarnaselt veinidega vajab see
valdkond tugevat tootearendust. Perspektiivi oleks siin küll.
Kas turistid oskavad
huvi tunda Eesti veini või õlle vastu? Kas restoranis küsitakse ka kohalikku
napsi?
Ikka küsitakse. See sõltub muidugi restoranist ja ka
sellest, kas seal käib turiste, kuid ka eestlased küsivad üha enam kohalikku
toodangut. Sommeljeena ei saa ma siiski soovitada üht tootjamaad, vaid meie
soovitame maitset ja maitsete koosmõju. Kui eesti vein sobib teatud olukorras,
siis me muidugi seda soovitame.
Riigipoliitika soosib
taas koduse veini ja õlle tegemist. Iseenesest on see hea, sest siis ei lähe
kaduma aastasadade jooksul kogunenud käsitöönduslikud oskused. Kas oled
sattunud proovima ka eesti kodumeistrite veinitoodangut? Vanasti mulksus igas
kodus pudel toanurgas, kuidas tänapäeval on?
Viimaste aastate jooksul on see tegevus kõvasti
aktiviseerunud. Mõnede jaoks on see tõsine hobi, millest võib saada tulevikus ka
sissetulek. Maitsed on ebaühtlased, kuid see ongi katsetamise tulemus. Mõni vasikas
läheb ikka aia taha. Oleks imelik , kui ei läheks, siis tekiks küsimus, et mida
ja kuidas see meister teeb, et tal midagi untsu ei lähe. Kogemuste ja vilumuse
kasvades kasvavad ka oskused ja küll areneb ka kodune alkoholi tootmine.
Praeguse valitsuse alkoholipoliitika
on paljude jaoks häiriv, kuid minu meelest siiski aetakse õiget asja. Samas on
mul juba äärmiselt piinlik lugeda alkoholitootjate kinnimakstud valitsust
sarjavaid artikleid. Tarbimise vähenedes vähenevad ka tootmine ja ettevõtjate kasum.
Kui ma kõrvutan rahva tervise ja välismaiste ettevõtjate kasumi, siis eelistan
igal juhul tervist. Kas restoraniäris on juba märgata tarbimise vähenemist
seoses hindadega tõusuga?
Praegu on veel vara öelda, et mis hakkab toimuma. Seisukohti
on erinevaid ja teooriad on erinevaid. Ühest küljest on selge, et iga asja
liigne tarbimine on kahjulik. Olgu see siis alkohol, vesi või porgandimahl.
Kõigest on võimalik ennast surnuks süüa või juua. Eelkõige on terve mõistus see,
mis peaks töötama, aga mis pahatihti ei tööta. Skandinaavia puhul oli märgata,
kuidas alkoholipoliitika karmistudes kodutootmine suurenes. Eks näha ole,
kuidas meil läheb.
Siin on siis veel ka
teine pool ehk alkoholi tarbimise kultuur. Minule meeldib napsu vahel võtta,
kuid üldse ei meeldi mulle purjus olla. Pokaal veini või mõni õlu heas
seltskonnas on väga meeldiv, kuid paljude jaoks algab hea pidu purupurjus
peast. Samas paljud nendest , kes räägivad, kuidas nad enam üldse ei joo, on
tegelikkuses alkoholiprobleemidega inimesed ja alkoholist loobumine on nende
jaoks ainumõeldav, mis ei tähenda seda, et kõik teised peaksid nende eeskuju
järgima. Tundub, et alkoholikultuuri osas on meil pikk tee minna. Puudub
ühiselt mõistetav arusaam.
See on ka sommeljee töö üks peamisi ülesandeid – mõistlike koguste
ja kvaliteetsete jookide tarbimise propageerimine. Millist jooki millise toidu
kõrvale juua, et saada emotsioon. Me ei propageeri joomingut, vaid mõistlikke
koguseid elamuse saamiseks. Me ei saa muidugi kätt ette panna, kui inimene
midagi tellib. Saame vaid juhul, kui ta ilmselgelt on juba purjus. Inimese
tarbimine sõltub alati ka aastaajast, ilmast, tellija lastetoast. See on
keeruline psühholoogia, mis inimest juhib.
Siiski puudub Eestis
näiteks õlle või veini tarbimise kultuur. Inimesed ei tea, kuidas ja millal
juua ja muidugi, et millistes kogustes. Nädalavahetuse linnapilt on kaunis
kole.
Seda ei saa öelda, et Eesti oleks selles mõttes kuidagi
eriline. Sama pilt on ka Ameerikas, Austraalias, Pariisis või ükskõik kus. Mõistliku
tarbimise propageerimine on vajalik. Samas ei saa öelda, et liigtarbimine oleks
massiline. Kindlasti ei ole, aga istub keegi purjus peaga autorooli või tekitab
mingi kakluse, siis see tekitab alati sellise võimendatud uudise, mis loob
mulje, et tegemist on äärmiselt levinud probleemiga. Muidugi on neid , kes
alkoholi kuritarvitavad, kuid kõige suuremate tarvitajate hulgas hakkab generatsioon
vahetuma. Nädalavahetuseks koju tulles käiakse ikka enne poest läbi ja
ostetakse kotid kangemat kraami täis. Sellist kultuuri on liiga palju. Samas on
inimesi, kes ei pea pudelit alati tühjaks jooma ja jätavad selle järgmiseks
korraks.
Kas generatsioonide
tarbimisharjumustes on märgata ka mingit vahet?
Noored tarbivad rohkem magusaid jooke, magusad õlled ja
mahedad coolerid. Siis on noored, kes teadlikult peavad piiri alkoholiga. Kes
võtavad seda toidujoogikultuuri osana, mitte alkoholikultuuriosana. See on väga
mõistlik, mida ma pooldan täiesti. Mida enam me kodus teadlikult alkoholi
tarbime , mõõdukalt valitud toitude kõrval, seda rohkem me oma järeltulevat põlvkonda
ka õpetame. Kodune eeskuju on alkoholikultuuris väga määrav. Alati ei pea
lapsed pidudel, kus ohtralt alkoholi tarbitakse, kaasas olema. Ei koduses ega
riiklikus kasvatuses ei too karm keelamine head nahka. See on meie kultuuri
osa, et pulmades ja matustel on pudel laua peal. See ei pea seal olema, aga ei
viin ei pea olema ka kohvikannus, kust teda kruusi valatakse. See oleks ka
tobe. Võtmesõna on mõõdukas tarbimine, terve mõistus ja eluterve ellu
suhtumine. Koguste vähendamine tuleb kindlasti kasuks, kuid täiesti vältimine
on iga ühe isiklik otsus. Samamoodi suitsust või magusast loobumine. See on
inimese isiklik otsus, mida mina pean austama. Samas suhtumine, kus oma
eluviisi peale surutakse, nt nagu taimetoitlased, kes vaatavad sind vihase
pilguga, kui sa liha sööd, siis selline käitumine pole ka päris normaalne.
Sa oled Paidest
pärit. Kas kodus käies astud kohalikest kohvikutest läbi ja hindad sealset
veinivalikut. Kuidas üldse maapiirkondades sobitakse kokku toitu ja jooke?
Kui ma vanematel külas käin, siis ma käin seal puhkamas. Vahel
käin väljas, aga peamiselt viibin siiski kodus. Maaturism kui selline on meil
päris hästi arenenud ja sellega nähakse kõvasti vaeva. Samas restorane, kus teadlikult
tegeletakse menüü arendamisega, palju ei ole. Nemad oma kliente vähehaaval harivad
ja suunavad. Näiteks Kõue mõis ja Põhjaka mõis. Eraldi kedagi esile tõsta
siiski ei tahaks. Oluline ei ole ainult alkoholi vaid ka alkoholi vabade
jookide valik ehk kogu menüü terviklik lahendus. Tallinnas on muidugi selliseid
kohti rohkem.
Kui sa sõpradele
külla lähed, siis mida sa kaasa võtad? Milline mark on selline universaalne,
mis sobib alati?
See sõltub. Ilmast, aastaajast, kas pidu on sees või väljas,
mida plaanime ette võtta, kas peol süüakse ka või mitte. Ühest vastust anda on
raske. Enam-vähem ma tean, mis mu sõpradele meeldib. Loomulikult vaatan ka
mina, mis poes soodsama hinnaga on. Kui hea vein on soodushinnaga, siis miks ei
peaks ma seda ostma. Mingil määral ostame kõik hinda, kuigi odav hind ei saa
olla valiku ainus eeldus. Alati tasub veidi vaeva näha ja tavaliselt teised
oskavad seda vaeva hinnata.
Lõpetuseks tahaks
veel teada klaaside kohta. Kui mul on nüüd söök valmis ja sobiv jookki olemas,
kas vale klaas võib rikkuda kogu terviku. Kui oluline on üldse klaas joogi
tarbimisel või on see pigem müügimehe jutt, et toodet huvitavamaks teha?
Klaas muudab suisa
füüsiliselt maitset. Klaaside kuju, kuidas jooks su suhu voolab, millised
maitsemeeled saavad esimesena puudutatud. On olemas veinid, mis nõuavad väga
konkreetset klaasitüüpi ja on olemas veinid, mis sobivad ka universaalsete
klaasidega. Vahuveini puhul on nii, et tavaliste vahuveinide puhul võiks
kasutada sampanjapokaale, kuid kvaliteetsemate, nt champaignade, puhul tasuks
mõelda isegi valge veini klaaside peale. Areng ja küpsus tuleb paremini välja.
See on oluline osa emotsioonist, aroomist ja maitsest. Mmhh,… jah. Tasuks ikka alati
valida õiged klaasid.
Lähen teen nüüd klaasi
enda tehtud koduveini. Võtan õige valge veini klaasi ja tarbin mõõdukalt.
Kõrvale võtan mõne hea mereandidest suupiste, nt krevetid. Kui see kõik kenasti
kokku sobib, siis loodan , et naistepäeval minu kaasa oskab seda samamoodi
hinnata. Tänan ette rõõmu toomast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar