Taavi Pirk – puukujur Pala metsade vahelt.

Taavi Pirk – puukujur Pala metsade vahelt.

Oi, kui tihti kuuleb juttu, et elu maal on tore, aga tööd ei ole. Ma olen alati sellistele kurtjatele vastanud, et avage silmad ja vaadake ise, millest teie piirkonnas puudus või milliseid võimalusi pakub keskkond ja looge endale ise töökoht. Vahel võib ka hobist kujuneda amet, mis igapäevase leiva lauale toob. Vahel pakub juhus inimeseni võimalusi, millest kinni haarates on taas endale võimalik töökoht leida. Oluline on olla vastuvõtlik ja vaadata maailma avatud silmadega. 2009.a oli meil oma kodukülas plaan küla keskele püsti panna suuremat sorti puuskulptuur. Puu oli olemas ja nüüd tuli leida keegi, kes selle vormi lõikaks. Uurisin laatadel puukujusid müüvate meeste käest ja nii kohtusingi esimest korda Taavi Pirkiga. Taavi tuli Sääskülla, redel ja saag kaasas, ja hakkas tööle. Kahe päevaga oli kolme inimkujuga kahemeetrine skulptuur valmis. „Ära selle kuju pilti küll kuhugi pane. Eks ma natuke oma selleaegseid töid häbenen ka“ palub meie kohtumisel Taavi.

laastumasin

Taavi elab ja toimetab Pala külje alla Kadrina külas. Kunagi oli ta ametnik, mõnda aega isegi Pala vallavanem, kuid isiklikud ettevõtmised tundusid palju põnevamad ja tänapäeval on ta ametniku elust juba ammu loobunud. Nad asutasid perega hoopis paarikümne elanikuga Kadrina külla pesumaja. Pesumaja keset metsa – see tundus hullumeelne idee, kuid kohalikud turismiettevõtjad leidsid nendeni kiiresti tee ja pesumaja tegutseb kenasti tänaseni. Seejärel ostsid nad kasutuseta seisva Kadrina mõisa ja pidasid seal mõnda aega poodi. Taavi näitab , kuidas selle koha peal, kus viinalett seisis on põrand lohku kulunud. Kohe aru saada, millist kaupa metsapoes kõige enam osteti. Tänapäeval on pood kinni ja mõisas tegutseb hostel ja mini-spa, mis samuti peamiselt Taavi enda kätega ehitatud. „Mõisas majandab minu abikaasa. Ta saab kenasti hakkama ja iga aasta investeerime kasumi majja.“ avab Taavi finantsilisi tagamaid „Loodetavasti saame kunagi valmis ka.“ Mõisa peamised kliendid on bookingu-turistid. Olen ka ise välismaal käies bookingu-turist, kuid paljude jaoks võib olla see võõras termin. Booking on maailma suurim majutusvõimalusi pakkuv internetikeskkond. Sinna saab oma üürile antava maja või korteri andmed üles panna ja sealsamast saavad soovijad toa broneerida. Sealjuures ei ole neil majadel või korteritel küljes silti, et tegemist oleks majutusasutusega. Tavaliselt on see teenus hotellidest odavam, korter annab võimaluse ise süüa teha ja seal on ka teisi vabadusi, mida hotellides ei ole. Igal-juhul kasutan mina bookingut välismaal käies pidevalt ja tore, et Peipsi-äärsesse mõisa on välismaised turistid tee leidnud.  

2008.a vaatles Taavi Kalevipoja koja juures toimunud puusaagijate õpitoas puukujusid ja mõtles, et tema saaks ka sellega hakkama. Läks koju ja proovis. Tuli välja päris normaalne. Proovis veel. Tuli veel parem.  Siis tegi juba mitu kuju järjest. Valis parima välja ja viis kingituseks. Peol oli imetlejaid rohkem, kes samuti endale puukuju tahtsid. Taavi läks koju ja tegi veel mõned kujud. Ühel hetkel tundus, et puukujudega võiks laadale minna, kus potentsiaalseid soovijaid rohkem koos. Laatadelgi läks kenasti ja 2011.a kutsus Taavi laatadele appi müüma oma venna Taneli. Nüüd oli tööjaotus paigas – Taavi tegi kujusid ja Tanel käis neid mööda Eestit ja ka väljaspool Eestit müümas. Laatadel käimisest pole Pirgid tänaseni loobunud, kuid nüüd valitakse juba suuremaid ja soliidsemaid üritusi. Taavi jutustab, et kõige hinnalisemad on kujud, mis valmivad laadaplatsil koha peal. Sellisele kujule, mis pole sugugi kunstiteos, sest kiirustades tehtud töö pole lõpuni viimistletud, võib panna ometi kõrgema hinna. Aastaid käisid vennad kujusid müümas Norra, Rootsi ja Saksamaa laatadel. Maksid platsimaksu ja tõmbasid saed tööle. Rahva huvi oli suur, kes kõik kogunesid tööprotsessi vaatlema ja ootama, et saaks teha kujule pakkumise. Eelmisel aastal jäid välislaadad vahele. Käesoleval aastal helistasid Rootsi laadakorraldajad ise Taavile ja pakkusid tasu selle eest, et nad tuleks taas laadale kujusid tegema. Ilmnes, et rahvas oli neid oodanud ja nende järgi oldi küsitud. Kui ma uurin Taavi käest, et mitu kuju ta üleüldse elus teinud on, vaikib ta pikalt. Katsun siis teada saada suurusjärkugi, et kas 1000, 50000 või 10000. „Ega ma neid ju lugenud ei ole. Ma arvan, et  ma olen teinud multifilmist „Jääaeg“ tuntud Sidi kujusid umbes 1000 tükki. Eks ise võid siis arvata.“, mõtiskleb Taavi.  Peagi hakkas venna kõrval kujusid tegema ka Tanel. „Tanel teeb korralikult ja tema tööd kisuvad juba kunsti poole. Mina teen selle eest kiiresti, mis on vajalik laatadel. Praegugi ootasin siin sind ja tegin poole tunniga ühe koera valmis“, räägib Taavi „Tanel teeb kvaliteeti, mina kvantiteeti. Ma arvan, et nii kiiresti ei tee Põhja-Euroopas kuju valmis mitte keegi“. 

Jätkan pinnimist ja uurin, et millised kujud on laatadel kõige populaarsemad. „Ega me siis ainult laatadel müü. Eelmine aasta ka küsiti meie käest keset suve, et kuidas läinud on. Ma vastasin, et eks see sügisel näha ole.“ avab Taavi kujuäri müüginippe „Väga palju võetakse laatadel kontakte ja reaalseks müügiks läheb alles hiljem. Seega on suvetulemused võimalk kokku lüüa alles sügisel.“ Aga millised kujud on siis ikkagi kõige populaarsemad. „Sidist oli juba juttu, lisaks koer, kes on ennast poolest kerest maasse kaevanud. Karud, öökullid. Tegelikult leiab igale kujule ostja“.

Puukuju võib aias seista mitukümmend aastat. Kõik sõltub materjalist ja hooldusest. „Tamm seisab igavesti. Pappel laguneb vahel isegi mõne aastaga. Igal puul on oma iga ja seepärast ei sa öelda, kui kaua kuju säilib.“, tõdeb Taavi „Teiseks on väga oluline hooldus. Iga kahe aasta tagant tuleks kuju puidukaitsevahendiga töödelda. Lisaks seisavad kauem kujud, mis asuvad mõnel alusel.“

Taavi käest on tellitud ka päris kummalisi kujusid ja mõnest liialt seksuaalse väljanägemisega tellimusest on ta ka loobunud. Kord tellis üks klient mehekuju, mille meheilu pikalt välja ulataks. Taavi tegi kuju valmis ja tundis huvi, et kuhu siis kuju ka püsti pannakse. Mees lubas kuju panna oma krundi piirile suunaga naabriaeda, et las ta siis igal hommikul ärgates vaatab seda asja. Vanapoisist mesinikule tegi ta naisekuju, mille jalge vahel oli mesitaru. „Tellija väitis, et tal siis hea vaadata, kuidas elu käib“, naerab Taavi. Kujude hinnad ulatavad mõnekümnest eurost mitme tuhandeni. Kallimad on just tellimustööd, mis on teinekord oma mõõtmetelt üpris suured. Ühe kuju on Taavi vahetanud ka auto vastu.

Huvi puutöö vastu on Taavil pärit juba lapsepõlvest. Tema vanaisa tegi vitstest toole ja need olid ümbruskonnas päris hinnatud. Kahjuks suri vanaisa nii, et oma noortele järeltulijatele töö salajasi nippe selgeks ei õpetanud. Taavi katsetas ja proovis ise,  kuni sai ka vitsatooli valmis. „Vitsatoole võiks ju teha, aga nende hind tuleb päris kallis, sest sobivat materjali pole saada ja töö hulk on päris suur“, arutleb Taavi. Taavi hakkas selle eest tegema kujude kõrval laatadel müügiks aiatoole ja kiiktoole. „Laadal käimisega on see häda, et kohamaks on kõrge, mis tuleb kohe tasuda, aga meie saame oma raha kujude eest võib-olla alles mõne kuu pärast“, räägib Taavi. See sundis vendasid otsima toodet, mida oleks võimalik lihtsalt müüa ja mis tooks kohe kasu sisse. Nõnda hakati tegema puust relvasid – mõõgad, nuiad, kirved jne. Töökojas sisustati tehnikaga puurelvade valmistamiseks eraldi töökoda ja võeti ametisse kohalik kerge vaimse puudega noormees. „Näitasime talle töövõtted kätte ja ta on väga kohusetundlik. Ta töötab praktiliselt pausideta ja meil on kõik kohad juba relvi täis.“ kiidab Taavi töötajat „Temaga seoses juhtus üks koomiline lugu ka. Maksime talle alguses ametlikku palka, aga kätte andsime sularahas. Aasta möödudes hakkasime kandma pool raha kontole ja pool andsime sulas. Veel aasta hiljem panime kogu palga talle otse panka. Läks poolteist aastat mööda ja mees tuleb küsib minu käest, et kaua need majanduslikud raskused teil veel kestavad. Algul võeti palk poole peale ja nüüd pole juba paar aastat üldse palka saanud. Vaene mees ei teadnud, et tema raha panka läks ja tal seal ligemale 20000 eurot juba seisis.“ Kuna relvi sai nõnda palju, siis pakuti neid Saksamaal asuvale käsitöövahendajale, kellega sõlmitigi leping, mis kenasti tööle läks. Tänapäeval võivad Norras, Soomes, Rootsis või Saksamaa poodides müüdavad mõõgad olla pärit just Pala puutöökojast. Sama vahendaja tundis huvi jõulukuuse jalgade vastu Inglismaale. Sealsed kuusejalad erinevad meie omadest. Need kujutavad endast kaseketast, millel on auk sisse puuritud. Jõulude möödudes põletatakse koos kuusega ka kuusejalg. Kuusejalgade tootmine pole väga kasumlik, kuid aitab üle elada müügivaese talveaja. Neid kettaid tehti üleeelmisel aastal Inglismaale 60000 tükki ja eelmisel aastal 40000 tükki ehk Eestimaa metsad pakuvad igasugu veidraid võimalusi tulu teenida.

Vajalikku materjali on iga aastaga üha raskem leida. „Meil on päris palju vaja sellist spetsiaalset puitu. Näiteks suuri ja kõveraid oksi. Seepärast paneme tihti üksikute puude juurde oma kontakti, et kui omanik tahab seda maha võtta, siis kontakteeruks meiega“ räägib Taavi „Muidugi oleme oma soovidest rääkinud ka kohalikele puidufirmadele, kes meile aeg-ajalt teada annavad, kus seisavad hakkepuiduks minevad hunnikud ja siis käime seal sorteerimas. Neile pole mõni oks suur kaotus, meile aga hädavajalik.“

Kui Tanel vennaga 2011.aastal liitus, siis suutis tema rohkem müüa, kui Taavi teha jõudis. See viis vennad mõttele, et tuleks leida veel mõni toode, mida pakkuda ja mis tooks klientidele sära silma. Mõttetalgutel jõuti kõverate katuste ja akendega mängumajadeni. Usun, et neid on kõik näinud. Mängumajade juurde hakati tegema ka kiigepuid ja laevakujulisi lastemänguväljakuid. Lisaks pakuti paksudest plankudest aiamööblit, mida mitme mehega liigutada tuleb. Seda viimast tean omast käest. Samal aastal võeti julgus rinda ja sõideti esimest korda piiri taha Kotka messile Soomes, kus vana Iveco kastitäis kujusid kõik kaubaks läks. Juba esimesel korral loodi kontaktid ka teiste laadakorraldajatega ja peagi sõitis Tanel Soome vahet iganädalaselt. Enamus puukujudest on müüdud siiski Eestis. „Meil on Taanis üks vahva klient, kes igakord , kui oleme sinna poole minema, ütleb, et valige ise välja ja tooge 10 kuju.“ Arutleb Taavi „Omal ajal osteti puukujusid rohkem, siis kui Druzba aeg otsa sai ja Husgvarna aeg algas. Siis oli kujud väga populaarsed ja tehti ikka igasugu käkke. Pakule silmad pähe ja läks kaubaks.“

2016.a küsis nende hea Prantsusmaa edasimüüja, et kas nad võiksid toota ka lastemängumajale sarnase kõvera maja, kus saaks ka sees elada. Vennad proovisid ja prototüüp sai väga menukas. Sellest aastast võetigi firma peamine suund just soojustatud kämpingute tootmisele. „Peamiselt lähevad meie majad Prantsusmaale, kus nad on kasutuses Alpides suusamajadena. Siis ka Soome ja Rootsi“, tutvustab Taavi turge, kuhu nende toodang jõuab. „Prantsusmaalt telliti majade juurde ka 50 sarnast laastukatusega koerakuuti.“ jutustab Taavi ühe humoorika seiga “Helistasin ja küsisin, et kas kõik sobis ja kas paneme uue koorma teele. Mees sealt vastas, et mitte mingil juhul. Olin hämmingus, et mis siis valesti on. Siis selgus, et nende suured mägikoerad olid haavalaastudest katuse ära söönud. Ju neile maitses. Pidime katusematerjali vahetama ja kaup läks jälle teele.“ Katuselaastusid tehakse muideks Taavi enda väikses saekaatris enam kui 100 aastat vanal laastumasinal. Masin on töökorras ja saab suurepäraselt oma kohustustega hakkama. Uurin, et kuhu veel on siit Pala metsade vahel toodangut jõudnud.  „Kõige eksootilisem piirkond on olnud Kariibi mere saared, kuhu sellel aastal pakkisime konteinerisse kiikusid, laudu, lastemajasid, toole. Pihuga mõõku vahele“, naerab Taavi. „Nüüd on meil üks klient tekkinud Lõuna-Koreasse, kes ootab meil praktiliselt kogu valikut“. Täna veel nad jõuavad tellimusi täita, kuigi pidevalt tuleb juurde võtta töötajaid. „Häda on selles, et kõik soovivad oma kaupa kätte saada enne jaanipäeva. Siis müüme lao tühjaks ja hakkame uueks jaanipäevaks valmistuma“.

Jaanipäev on kohe käes ja ametnikust puusepaks saanud Taavil on kiired ajad. Taavi on hea jutuga ja lahke loomuga. Kui näete teda laatadel oma puukujude keskel, siis astuge ligi ja viige rõõm tema tehtust ka oma koduaeda.