Neljapäev, 13. jaanuar 2022

Meteora – kloostrid pilvedes

 

Meteora – kloostrid pilvedes

Pindose mäeahelikust alguse saav Pineiose jõge on oma teel aegade jooksul uuristanud koopaid, orge ja kummalisi kaljusid. Kuni 400 m kõrgused kaljud seisavad laiskmaal nagu hiiglaslikud sambad. Just sinna sammaste laele asutasid 8.sajandil õigeusklikud mungad esimese kloostri.

Parasjagu valitses piirkonnas võimas Bütsansti riik, kes pidas end vähemalt osaliselt Rooma riigi järglaseks. Bütsansti ei olnud lahinguväljal juba 100 aastat edu saatnud ja keiser Konstaninos V hakkab otsima põhjuseid Jumala juurest. Ta arvab, et inimesed on kirikusse pilte asetades eksinud Jumala antud õpetuse vastu  - Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!  5 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,  6 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!“ (2Mo: 20 4-6).

Sündiv ja arenev kristlus oli judaismist eemaldudes ausse toonud pühakud, kes asendasid antiigist tuntud jumalaid, kes seisid konkreetsete valdkondade eest. Keiser soovis usu puhastada, kuid samas said lihtsamad inimesed pühapiltidest jõudu. Keiser kutsub kokku 754 a. Hiereia kirikukogu ja laseb piltide kultuse hukka mõista. Keiser käsib pildid kirikutest kokku korjata ja hävitada. Loomulikult tekitab see kiriku poolt terava sisemise vastuseisu. Leo abikaasa Irene on samal ajal ikonoduul ehk pildikummardaja. Abielupaari vahel lahtatab tüli, kui keisrinna magamistoast leitakse pühapilte. Keiser ei suhtle enam oma abikaasaga kuni surmani. Peale Leo surma kutsub Irene kokku 787.a Nikaia kirikukogu, mis muudab pühapiltide hävitamise otsuse kehtetuks. Kuid võimujoonte muutumisega suudeti sõjaväelaste eestvedamisel ja jõul 815.a Hagia Sophia kirikukogul ikonoklasm uuesti kehtestada. Alles 843.a Konstantinoopoli kirikukogu taastatakse piltide austamine lõplikult. Pilditüli käigus hävitati hulgaliselt väärtuslikke kunstiteoseid ja kloostrite likvideerimisega koos kadusid ka oskused. Mina võtsin pea saja aastase perioodi vaid paari lausega kokku, kuid tollal oli see oluline maailmavaateline küsimus, mis lõhestas kiriku sisemisi suhteid ja loomulikult ka kiriku ja keisri omavahelisi suhteid.

Ametlikult oli Bütsants katoliiklik, kuid tegelikkuses lõhenes kirik kuskil 3-5. Sajandil riigijuhtide võimuvõitluse tagajärjel. Kuigi ametlikult loetakse lõhenemisaastaks 1054, siis sisuliselt oli see toimunud juba hulga varem. Õigeusklikena ei tunnistanud Bütsants Rooma paavsti võimu ja autoriteeti. Kirikut juhtis Konstantinoopoli patriarh, kes oli tugevalt mõjutatud keisri otsustest. Seega hakates vastu keisrile võeti seda kui vastuhakku Jumalale. Teiseks asusid mungad väljaspool tavapärast elukorraldust. Keisri kehtestatud maksud kirikule ei kehtinud, kuid keiser Leon III otsustas ka kirikud maksustada. Ju ta leidis, et nende palved pole riigile tulu toonud ja targem on neilt raha kokku korjata. Nii otsustas keiser kloostrid sulgeda, nende maad hõivata ja  mungad maalt välja saata.. Suletud kloostreid kasutati relvaladude või kasarmutena. Kuid kirik astus enese maksustamisele vastu, mis viis omakorda uute vastuseisudeni. Lisaks ei võetud munkasid sõjaväkke, kuid samas olid mungad rahva hulgas ülimalt au sees. Kiriku ja riigi vastuseisu tagajärjel hakati protestivaid vaimulikke taga kiusama. Pikk sissejuhatus on oluline mõistmaks, miks otsustasid esimesed mungad oma kloostrid rajada ligipääsmatute Meteora kaljude otsa.

 Meteora on kogum teravaid basaldist mäetippe, mis kerkivad tasandikult Kalambaka lähedal Tessaalias Kreeka sisemaal. Meteora tähendab tõlkes õhus hõljumist või rippumist. Just siinsetes koobastes leidsid endale mitmesajaks aastaks pelgupaiga esimesed õigeusklikud mungad. 14.sajandil rüüstasid ja ründasid Bütsantsi türklased. Kannatada said ka mereäärsed kloostrid, kuni kolm munka otsustasid liikuda sisemaale, kus pidid asuma pühad mäed, mida vallutada ja rüüstada pole võimalik. 1356.a alusas abt Athanasios koos üheksa mungaga kloostri rajamist kõige kõrgemale mäetipule. See oli Platos Lithos ehk Lai Kivi.

Esimesed mungad ronisid mäe otsa nöörredelite abil. Kõige pealt rajati lihtne kabel. Kogu vajalik materjal ja ehitusriistad vinnati mäele köie otsa kinnitatud võrkudes. Samades võrkudes vinnati mäele ka teised mungad. Peagi kerkisid ka esimesed elumajad. Kõigil mäetippudele rajatud hoonetel puudub vundament ja nad on ehitatud otse kaljupinnale. Aeg-ajalt käidi toidutagavarasid täiendamas mäe jalamail, kuid võrgud ja redelid vinnati alati üles, sest võõrad ei olenud kloostrisse oodatud. "Ma tahan vähemalt mitu korda oma elus tunda end linnuna, kes väriseb võrgus, mis lohistatakse 30-40 sazheni kõrgusesse, ja tõusu ajal palvetan Püha Tugeva poole," - nii kirjeldas oma muljeid arhimandriit Porfiry Uspensky , kes külastas Meteorat  1859.a  Ka tänasel päeval saab teatud kloostritesse vaid piiskopi väljastatud eritaotlusega.

Athanasiose kloostrit toetas rahaliselt Serbia kuningas Simeon Uros. Saadud toetusega ehitati mäele Kristuse Muutmise kirik ja laiendati kloostrihoonet. Kloostrisse asus elama Simeon Urosi poeg Johannes, kes eelistas mungaelu kuningatroonile. Megalo Meteorast sai kõige suurem ja uhkem kloostrikompleks teiste Meteora kloostrite seas. Kloostrile kuulusid maad ja loomakarjad.

Kristuse Muutmise kiriku seintele sündised imeilusad freskod, kaunimad kogu Kreekas. Kiriku 24 meetrine kuppel oli jagatud 12 sektoriks ja kaunistatud kunstnik Theophanise freskodega, mis kujutasid Rooma riigi poolt tagakiusatud kristlasi. Freskode autorid ei ole üldjuhul teada, sest need on maalitud aastasadade jooksul munkade poolt.

Kloostriülemaks saanud Johannes suri 1422.a ja kord kloostrites hakkas lagunema. 16.sajandiks oli Meteora tippudel kokku juba 26 teineteisest sõltumatut kloostrit. Kloostreid rüüstati ja rööviti ja nende elanike askeetlik moraal langes. Tänapäeval on Megalo Meteora klooster jätkuvalt suurim, kuigi munki elab seal enamasti vaid 3-5. See klooster rajati 14. sajandi teises pooles ning täiendati/kaunistati 1482 ja 1553. Kloostrikompleksi ühes hoones asub Meteora ajaloo muuseum. Ka II Maailmasõda kahjustas kõvasti ajaloolisi kloostreid. Alles 1960ndatel hakkasid mungad tasapisi taastama ajaloo poolt purustatud hooneid. Tänasel päeval on kõik kloostrid UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja kaitse all.

Veidi ka hetkel tegutsevatest kloostritest. Megalo Meteorast oli juba juttu. Varlaami klooster on kuue tegutseva kloostri seas suuruselt teine. See ehitati u 1350.a. Sealne Kõigi Pühakute Kirik on arhitektuuriliselt ristkuppelkirik (hoone põhiplaani keskme moodustab Kreeka rist ja risti ruudukujulise keskme kohal kõrgub kuppel). Kloostri refektoorium ehk ühine söögisaal tegutseb kaasajal muuseumina.

Agia Triada ehk Püha Kolmainu klooster on ehitatud 1475.a ja osaliselt ümber ehitatud 1684, 1689, 1692, 1791. Klooster asub enam kui 400 m kõrgusel, väga järskude nõlvadega, kaljul ja on tänasel päeval tegutsevatest Metéora kloostritest kõige raskemini ligipääsetav, kuigi enamuses on nad tänapäeval ühendatud sildade või treppidega. Kloostrini viib kaljusse raiutud 140 astmega trepp. Kloostris asub Püha Johannes kirik, mille 17. Sajandist pärit seinamaalingud on kuulsad. Selles kloostris ja kaljudel on muuhulgas filmitud osa James Bondi filmist „For Your Eyes Only“ (1981). 

Väike huumor ka. Liikunud kord maa ja taeva vahel võrgus kõlkudes ülespoole munk ja palverändur. Närviline rändur, et kas neid nööre kunagi vahetatakse ka. „Ikka“ vastas munk „Siis kui nad katki lähevad.“

Püha Stefanuse klooster on ainus nunnaklooster, kus tavaliselt elab ligikaudu 30 nunna. See klooster rajati 14.sajandil. Praegune hoone valmis 1798.a ja on pühendatud Haralambosele, kelle pealuu on kloostri suurim reliikvia.  

Püha Nikolaus Anapoausase klooster on ehitatud 16.sajandil. See on tegutsevast kuuest kloostrist kõige väiksem. Siinse ühelöövilise kiriku on oma kunstiga kaunistanud Kreeta saarelt pärit ikoonimaalija Theophanis Strelizas.

Püha Barbara/Rousanou klooster rajati 1545.a varasema kiriku varemetele. Kloostrihoone on täpselt nii suur kui on mäetipp. 

Tänu kloostritele ja seal tegutsenud munkadele on säilinud suur osa täna teadaolevast Kreeka kultuurist. 

Kasutatud kirjandus:

1.      D. Stathakopoulus “Bütsants. Impeeriumi ajalugu” (Äripäev 2016)

2.      H. Erilaid “Aja jälg kivis. Kreeka” (Menu 2016)

3.      D, Stancliffe “Kirikuarhitektuur” (Allika kirjastus 2010)

4.      “Peatükke kunstiajaloost” (Valgus 1989)

5.      C.Augias “Istanbuli saladused” (Tänapäev 2016)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar