neljapäev, 20. november 2014

Kirjatükk 2012 aastast, kuid Kandivanema mõte aktuaalne jatkuvalt.


MÕTTETERA LIITUMISE JUURDE
Arlet Palmiste

Veidi sellel suvel nii mõnelgi meeli ärevil hoidnud liitumisest ja seda mitte ainult Ambla valla näitel vaid ka laiemalt.
Väikevalla elu pole kerge, see on selge kõigile. Tuleb otsida lahendusi olukorra parandamiseks. Liitumine on üks võimalikke teid selleks. Ambla volikogus liitumisläbirääkimiste alustamisele vastu hääletanute põhiargument oli, et see kõik käib liiga ruttu. Ei saa aru , kuidas ruttu. Liitumisest oleme arutanud juba mitu aastat ja lõpptähtaega pole ju keegi paika pannud. Tänase seisuga on ju selge, et ega järgmise aasta valimisteks me ei jõua veel kuhugi ja seda eesmärki pole ka püstitatud.
Suheldes rahvaga on põhiliseks hirmuks, et rahad hakkavad minema keskusesse ja meie jääme ääremaaks. Selline oht on olemas, aga selleks peetaksegi läbirääkimisi ja selliseid hirme tuleb juba alguses vähendada. Pakun läbirääkijatele aruteluks välja kanditeooriast lähtuva kandivanema ametikoha loomise võimaluse. Ambla vald on jaotatud kolmeks kandiks – Ambla, Aravete ja Käravete. Iga kandi piirkonda kuulub üks suurem asula ja mitmed külad. Miks just kandivanem ja mitte juba olemasolev külavanem? Külad on liialt erinevate suurustega ja ka erineva aktiivsusega, mistõttu ei suudaks nad neile pandud kohustusi täita. Osad külad on üldse ilma külavanemata, eriti arusaamatu on see linnade puhul. Oma linnapead ei ole Tapal ega Järvamaal ka näiteks Türil. Kant on aga parajalt suur kogukondlike probleemide lahendamiseks. Kandivanema ametikoht peaks olemas palgaline. Võibolla mitte päris põhipalgaline, aga igal juhul normaalselt kompenseeritud. Kandivanema juures tegutseks ka külavanematest või külatarkadest koosnev ümarlaud või kandikoda. Vanasti oli selle kohta ilus sõna – kärajad. See viiks ka igast metsatalust probleemid kandikotta, kus need oma võimalusi kasutades lahendatakse või viiakse edasi juba vallavalitsusse. Probleemide lahendamiseks peab kandivanemal olema ka oma eelarve, mille jagamisel tal on omad volitused. Loomulikult koos eelarvega kaasnevad ka kohustused. Mis need võiks olla? Esiteks vaba aja sisustamisega kaasnevad kohutused – oma seltsimaja, spordisaali ülal pidamine, ringitegevus, ürituste korraldamine jne. Teiseks sotsiaalse suunitlusega tegevused. Oma kogukonna nõrgemaid teame ise kõige paremini ja saame ka kõige operatiivsemalt aidata. Kindlasti võiks siin olla veelgi kohustusi. Siin sõltub kõik nüüd juba ka kandivanema aktiivsusest ja kandikoja tarkusest, kuidas suudetakse ennast tõestada ja seoses sellega ka oma kogukonna jaoks vajalikke tegevusi ellu viia. On ju arusaadav, et suures vallas ei suudeta tegeleda iga ümber lükatud prügikastiga, sellega peame kohapeal ise hakkama saama.
Usun, et selline astmeline vallasisese töö korraldamine kaotab hirmu, et kellegi probleemid jäävad tähelepanuta või veel hullem üldse märkamata.
Seega pean õigeks , et Ambla vald alustas läbirääkimise Tapa vallaga võimaliku liitumise osas. Mõelgem, et mida see meile head ja halba teeb, kumba on rohkem ja kuidas maandada alusetuid hirme. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar