Etendus "Lõikuspidu" tekst

Arlet Palmiste

LÕIKUSPIDU

Humoorikas fantaasia Aravete kolhoosi ajaloost väljamõeldud tegelaste ja tõestisündinud lugudega umbes 1980. aastal.

Tegelased:

Esimees  -

Brigadir    -

Töödejuhataja    -

Sekretär    -

Agronoom     -

Ajakirjanik Sulg    -

 Toru –

Tiina Medal   -

Kellu    -

Tikk   -

Osvald   -

Kolhoosnik Puss   -

Reporter    -

Operaator  –  

Helimees  –  

ÜHISLAUL – Traktoristi laul

PILT 1

Ehitusbrigaadi mehed istuvad kasti ümber ja mängivad kaarte.

Osvald: Ma räägin ühe anekdoodi ka vahele. Eit sätib pühapäeva hommikul  kiriku ja Taat jääb üksi koju. Eit astub uksest välja , taadil kohe õllepudel lahti ja teki alla teleka ette, sest eit ei luba muidu juua. Eidel tuleb aga tee peal meelde, et prillid jäid koju. Kuuleb siis taat esikus kobistamist ja taipab, et eit tuleb koju. Ei oska pudelit mujale panna, kui pistab teki alla jalge vahele. Eit astub tuppa ja vaatab taati ja hakkab siis riidest lahti võtma. Taat küsib, et mis sa teed, Eit, Kas sa ei pidanud kiriku minema. Eit vastu, et kirik on sel seisnud aastasadu ja seisab edasi, aga siin on praegu sekundite küsimus.

Tikk: Ei hakka enne välja minema, kui vihm üle jääb.

Kellu: Vihm jäi juba 2 tundi tagasi üle.

Tikk: Kell juba kohe viis. Varsti saab nagunii koju. Ei ole ju mõtet hakata tööriistu määrima.

Kellu: Seda juttu ma mõistan.

Tikk: Kas teeme väikese piisa ka?

Osvald: Tuleta meelde,  kuidas selle Roosna mehega läks. Käis lõuna pausi ajal poest läbi ja võttis viina ka õhtuks koju kaasa ja kontrollid kohe krõps kohal ja pärima, et miks ostsid töö ajal. Kurat see pisteti lehtegi ja sai veel hiljem noomida ka.

Kellu: See on inimõiguste rikkumine, kui ei saa sulle sobival ajal viina osta.

Osvald: Millal sa oled seda sulle sobival ajal osta saanud?

Kellu: Veel ei ole saanud ja sellepärast ongi see rikkumine.

Tikk: Mängite ka või vaidlete niisama. Teeme siis piisa.

Kellu: Ei maksa korki maha võtta. Siis ei saa jälle õigeks ajaks koju ja siis ei jõua seda eide kisa keegi ära kuulata.

(Uksele tugev koputus. Ukse tagant kostab)

Kontroll:  Siin siseasjade kontroll. Palume avada.

(Mehed tõusevad kolinaga ja hakkavad aknast välja ronima)

Tikk: Kurat, ongi kontrollid kohal.

Kellu: Keset päist päeva selline kallaletung.

Kontroll: Aknast ronivad välja. Peatage nad.

Osvald: Pane nüüd hooga, mis sa kurat kohmitsed.

PILT 2

Koosolekute saal. Laua taga istuvad Esimees, Brigadir, Sekretär, Töödejuhataja

Esimees: Seltsimehed. Nii siis tänane päevakord on pikk. Katsume siis ruttu teha. Tegusid tehakse ikka põllul , mitte koosoleku laua taga.

Brigadir: Hästi öeldud. (Sekretärile) Sa pane see kirja, siis teinekord kohe hea ajakirjanikele ette kanda. Nad otsivad iga kord mõnd tabavat lauset või mõttetera. Küll ikka oskab ilusti öelda. Selle pärast ongi tema esimees.

Esimees: Kas sai kirja? Nii alustame siis koosolekuga. Kõik asjasse puutuvad seltsimehed on kohal. Kus Agronoom on?

Brigadir: Utsitab põllul mehi ja puhastab koppa.

Esimees: Selge siis. Esimene päevakorra punkt on uue kontori ehitustööde lõpetamine. (Töödejuhatajale) Mis seis seal siis hetkel on?

Töödejuhataja: Kõik kerkib plaanipäraselt ja täpselt vastavalt projektile.

Esimees: Ma olen alati mõelnud, et kuidas teil õnnestub vastavalt projektile. Kõik need elumajad, mis siin viimasel ajal on kerkinud. Kõik sentimeetri pealt vastavalt projektile.

Töödejuhtaja: Ega siin suurt saladust pole. Mehed on kogenud ja riistad head, nii on lust tööd teha.

Esimees: Ma proovisin kodus ka. Ikka tuleb mõni külg veidi pikem. Võid siis meile äkki rääkida, kuidas te nende riistadega nii täpset tööd teete?

Töödejuhataja: Kui  ausalt rääkida, siis me kohendame projekti, siis kui hoone juba valmis on, vastavalt sellele, kuidas ta valmis sai. Kui kuskil on sein läinud 10 cm suuremaks, siis pikendame seda ka projektis. Siin pole ehitusega midagi pistmist, puhas pliiatsitöö.

Esimees: Siis on küll ime, et need majad teil veel seisavad. Aga tubli on. Peaasi, et paberil kõik korras on ja üleval pool meiega rahul ollakse.

Töödejuhataja: Tahtsingi küsida, et kuidas on lood metalliga? Oleks hädasti vaja. Meil on omal limiit ammu täis. Kas see aasta saab ka KIT-ist ühe koorma siia poole sõidutada. Põrand vaja valada, aga ega seda ainult liiva peale saa valada.

Esimees: Kui meie sõidutame ühe koorma kartuleid sinna poole, küll nemad siis sõidutavad metalli siiapoole. Peab helistama ja kokku leppima.

Brigadir: KITi sefid pidid juba homme siin olema.

Esimees: Siis on tubli. Sellega seoses meenubki, et kandsin ka täna hommikul rajooni ette meie eilsed viljavõtu tulemused ja ilmnes, et olukord on rõõmustav.

Brigadir: See on küll hea uudis. Kas oleme taas teistest ette jõudnud?

Esimees: Just nimelt. Tänu meie tublidele mehhanisaatoritele oleme tõesti praegu rajoonis esimesed.  Kui kõik läheb plaanipäraselt , siis homme õhtuks on meil vili võetud. Kuid see pole veel kõik, mida täna kuulsin.

Sekretär: Issand, kas hakatakse taas parimatele tuusikuid jagama. See on hirmus ülekohtune, et alati saavad sõita traktoristid või lüpsjad. Üks tubli sekretär ei saa kunagi pilti. Ometigi on mul ka väga raske töö. Need kaustad kaaluvad teinekord oma 10 kilo. Tassi neid siin treppidest üles ja alla. Sellega ei saaks ükski mees hakkama.

Brigadir: Ära hakka. Eelmisel aastal tõin ju sulle pudeli „Lõunamaist“. Eks ikka tublide töötulemuste eest.

Sekretär: Ma ei taha siin limpsida Lõunamaist, vaid tahan ise sinna minna.

Töödejuhataja: Ja seal limpsida „lõunamaist“.

Sekretär: Vuih. Rõve.

Töödejuhataja: Ma mõtlesin likööri, mida sina mõtlesid.

Brigadir: Eks ta ole , mis keelel see meelel.

Esimees: Hea küll nüüd sellega. Tegelikult ei hakata mingeid tuusikuid jagama, vaid veelgi parem.

Sekretär: Mis saab veel parem olla?

Brigadid: Ohoo. Kas tõesti on seekord autoostuload välja pandad?

Esimees: Just nimelt ja tervelt 5 tükki. Esimesena sügistööd lõpetav majand saab 5 autoostuluba. 2 Zigulit, 2 Moskvitsi ja 1 Zaparosets.

Töödejuhataja: See on nüüd küll väärt uudis. Kui me ehitusmeestega põllule appi tuleme, kas siis on lootust , et üks ka meile kukub?

Esimees: Kõige pealt peame selle välja teenima, nii et rakendame kõik jõud põllutöödele.

Brigadir: Kas saadan sefid siis ka viljapõllule või hoopis kuivatisse appi?

Esimees: Töödega on kiire, ega meil pole aega siin neile ekskursiooni teha. Saada nad kartulipõllule eest ära ja las nopivad sealt endale , mis pihku jääb.

Brigadir: Kas saadan siis juba võetud põllule, seal on maas veel küllalt või saadan kohe kartulikuhja juurde, siis neil vähem jalutamist.

Esimees:  Saada ikka põllule. Kui koormast puudu jääb, siis valagu hoidlast kotti juurde. Aga nüüd kõige tähtsam.  Kui homme vili võetud saab, siis peab seda ka väärikalt tähistama.

Brigadir: Muidugi. Seda ei saa vahele jätta.

Töödejuhataja: Sellepärast ju üldse vilja võetaksegi, et tööde lõppu tähistada. Mäletad eelmise aasta väikest koosviibimist (pilgutab sekretärile silma)

Sekretär: Mina ei mäleta midagi.

Töödejuhataja: Esimest päeva ikka mäletad, et sa hilisemat ei mäleta seda ma täitsa usun, aga ma võin sulle meelde tuletada, mul on pildid kaasas. (teeb postitantsu liigutusi)

Sekretär: Vuih, õudne mees.

Esimees: Üks on kindel , et see aasta nii pikka pidu ei tee kui eelmistel aastatel harjutud.

Brigadir: Kuidas siis nii? Kollektiiv on harjunud lõõgastuma.

Esimees:  4 päeva on siiski pikk aeg. Lehmad tahavad lüpsta ja ega elu saa siis seisma jääda. Katsume seekord kolme päevaga hakkama saada. Nüüd jääb veel otsustada, et kes eeskava kokku paneb. Seltsimehed, ma ei näe entusiasmi teie silmis. Kas on vabatahtlikke? Sekretär?

Sekretär: Viimaste saagitulemuste kokkulöömisega on kontoris väga palju tööd ja ärge meid küll selles appi paluge.

Brigadir: Ise käskisite kõik rakendada viljavõtule, siis ei saa meie ka siin abiks olla:

Esimees: Selge. Seekord tuleb siis ehitusbrigaadil eeskava ette valmistada. Teil on selleks vabad käed.

Töödejuhataja: Mis käed. Kuulge see ei lähe mitte. Meie hulgas pole kunstnikke ja luuletajaid.

Esimees: Projektides luuletate küll. Kasutage sama fantaasiat nüüd eeskava ettevalmistamisel. See on auasi valmistada kogu kollektiivile rõõmu ja tuua nendeni parim, mida teil pakkuda on.

Töödejuhataja: Aga meil pole pille …

Esimees: Pillid saate kultuurimajast ja jutul lõpp. Pidu on siis ülehomme. Nüüd kõik tööle. Autoostulubade nimel edasi.

Brigadir: Ma väga vabandan, aga peame siiski enne kui laiali läheme, vastama ka rajoonilehes ilmunud kriitilisele artiklile.

Esimees:  Peame tõesti. See on üks piinlik lugu. Loe ette.

Sekretär: Oli tavaline esmaspäev. Aravete kolhoosi rahvale erines see teistest päevadest selle poolest , et ühes osakonnas maksti palka. Just sellisel päeval juhtusid siseasjade osakonna töötajad ja nende aktiiv kontrollima NLKP Keskkomitee otsuse „Töö parandamisest õiguskorrakaitse alal ja õigusrikkumiste vastu peetava võitluse intensiivistamisest“ täitmist ….

Töödejuhataja: Loe palun uuesti. Mis otsuse?

Sekretär: Töö parandamise ….

Esimees: Lase nüüd olla. Loe edasi. Kuradid on iga asja peale mingi otsuse teinud.

Sekretär: Automajandi tehnohoolderuumis oli remondis UAZ-452 registreerimisnumbriga 72-36 EAF, mille juhina töötab Einar Kirsimäe. Kella 16.20 ajal mingit remonti ei tehtud, küll oli aga auto juures kolme-liikmeline joomaseltskond, kes miilitsatöötajaid nähes põgenes jättes maha ühe tühjaks joodud ja kaks täis õunaveinipudelit. Üks poolik pudel leiti autost.

Brigadir: Hea saak nendel kontrollidel. Kaks pudelit tasuta saadud.

Sekretär: Seda , et tööaeg ei kulu ainult töötegemisele, selgus ka mitme farmi ja töökoja kontrollimisel. Keskuse osakonna remondihalli elektririke ruumis mängisid kell 16.15 ajal treial Tõnu Noorus ja traktorist Andres Kukk kabet. Viimase traktorile pidi sellel päeval tehtama tehnilist hoolet. Ambla osakonna elamu abihoone objektil istusid mehed viiekesi kell 16.40 ajal soojakus ja mängisid kaarte, olgugi, et tööpäev lõpeb kell 17. Sama osakonna Jõgisoo töökojas leiti küll tööl olijate registreerimise vihik, kuid sellest oli vähe abi, sest viimane sissekanne oli sellesse tehtud mitu kuud tagasi. Noo ja nii edasi.

Esimees: Tänan. No mehed, mis te kostate selle peale?

Töödejuhataja: Päev läbi sadas ja mehed kuivatasid soojakus riideid.

Esimees: Sellele jamale pean nüüd mina mingi vastuse kirjutama. Saate aru. Hea küll seltsimehed, tõmmake tööle ja tehke nii, et asjad oleks tehtud ja kellelgi kobisemist pole. Katsun selle jamaga siin ise hakkama saada.

(Teised lahkuvad, Sekretär jääb)

Esimees: Võta nüüd paber ja pane kirja, pärast lööd ümber ja saadad ajalehte. Dikteerin.  Aravete kolhoosi juhatus tunnistab „Võitlevas Sõnas“ avaldatud artikli „Nii oli palgapäeval“ õigeks ja on tänulik kaasabi eest majandi õiguskorra kindlustamisel. Aravete kolhoosi juhatus on esmaseks ülesandeks pidanud võitlust alkoholi tarvitamise vastu ja töödistsipliini tugevdamise eest.  Juhatus on vallandanud tänavu kaheksa töötajat ja volinike koosolek on kolhoosi liikmeskonnast välja arvanud kuus inimest tööluusida ja teiste töödistsipliini rikkumiste pärast. Karistusena on tööstaažitasu ära võetud üheksalt töötajalt ja liik viielt  mehhanisaatorilt , teisele madalamapalgalisele tööle on üle viidud neli töötajat. Hoogustunud on seltsimeheliku kohtu tegevus. Tänavu on arutatud 10 asja, neist 8 töödistsipliini rikkumised. Tegutseb rahvamalev, kellel on plaanis reid ka Käravete osakonnas. Kontrollimisel selgus, et majandi autojuht – farmilukksepp Ülo Lumiste sõitis 15.25 ajal läbi Ambla asula Roosna osakonda, kus korrastus Peetri sigala seadmeid. Kui arvestada, et Lumiste elab Roosnas, kus kauplus oli sel päeval kinni, kas siis on eriti taunitav, et ta läbisõidul ostis poest toiduaineid perele ja alkohoolseid jooke koju.  Lõpp mõtle ise välja . Pane sinna , et miks need kuradid siis müüvad keset päist päeva viina ja …

PILT 3

(Esimees oma kabinetis ja võtab telefoni)

Esimees: Terekest. Kes seal kuuleb? Ma helistan Aravetelt. Paluksin direktorit.  Selge , ühendage. …. No tere vana semu. Kuidas siis marjad teie pool ka on. Punasemad kui eelmisel aastal. … Meil ka iga aastaga järjest punasemad. Tead, miks Eestis mustikaid ei kasvatata.. Sest muidu võivad lipud pesus valet värvi minna. ..  Meil on siin üks mure jah, et saaks selle sõprussuhete arendamise linnukese kenasti kirja. Kuulsin, et teie poolt pidi tuleme seltskond talvekartuli huvilisi. … Võtame nad rõõmuga vastu ja kui vaja paneme ka tööle … Et oleks vaja, selge siis, paneme …. Oleks küll vaja midagi ka sellel aastal. Ehitusmehed kurdavad, et valupõrand ilma armatuurita ei püsi ja teadmata pikkustega seinad vajavad ka tugevdust. … Saad panna ühe koorma metalli meie poole teele. Lubame , et viime igale linnukesele kartulikoti otse koduukse ette. … No siis on kaup koos. Tule teinekord ise ka läbi ja teeme sauna. … Seekord ikka vähem kui 3 päeva …. Mis neil tüdrukuil siis viga oli. … No jääb nii.

PILT 4

Tiina: Tere. Mina olen KIT uus komsomolisekretär ja ühtlasi ka KIT ametiühingu esindaja  Tiina Medal.

Brigadir: Väga meeldiv medal. Kaunis ja sädelev.

Tiina: Ärge olge familiaarne. Kes on teil siin kõrgem ülemus, kelle poole pöörduda Tallinnast saabunud abitööjõu küsimustes?

Brigadir: Soosoo. Pöörduda võite igale poole, aga abitööjõu küsimuse pean vist mina lahendama. Et siis jõudsitegi kohale. Väga meeldiv. Vabandage minu esmane kõnepruuk. Siin käib igasuguseid ja igaüks tahab midagi. Harva, kui abi pakutakse. Teie näed just pakute abi. Abist sügistööde ajal ära ei ütle. Kas teil on seal kõik nii kenad … kenasti riides.

Tiina: Usun, et põllutöödel ei ole vist viimast moeröögatust mõtet selga panna.

Brigadir: Seda küll kohe päris kindlasti. No hea küll. Näitan teile selle põllutüki ette, kus oleks vaja väike järelnoppimine teha.

Tiina: Ja kuidas teie nimi on?

Brigadir: Ärme siin teieta midagi. Meil maal on harjutud ikka sinatama. Võite mind lihtsalt Brigadiriks kutsuda.

Tiina: Lihtsalt Brigadir. Selline nimi ongi või. Väga meeldiv Lihtsalt Brigadir. Tiina. (kätlevad)

Brigadir: No nüüd kukkus jälle kuidagi kohmakalt välja. Meil siin maal on komme, et kui kellegagi tutvutakse, siis ikka kallistatakse. (üritab kallistada)

Tiina: Mitte nii tormakalt. Enne ikka töö ja eks pärast vaatame, kas tasub üldse kallistada. (lahkub)

Brigadir: Muidugi. Pärast vaatame. Kurat,  on vast püss. Oodake, te lähete valele poole.

PILT  5

Ehitusmehed Osvald, Tikk ja Kellu istuvad ümber laua ja mängivad kaarte.

Tikk: Oota seda lõikuspidu nagu palgapäeva. Kurat , kus sai ikka eelmine kord võetud.

Kellu: Peaasi, et ei juhtu, nagu Roosnas, kus traktorist sõitis peale pidu vintis peaga Ravale lindiga mööda põldu koju, aga kartulikuhjad jäid ette, ta ei saanud aru mis seal on ja nii ta siis mitu tundi kraapis seal. Muidugi olid kuhjad kõik paljad ja mees jäi magama sinna ja sellest tuli suur pahandus.

Osvald: Või siis see traktorist Reisbergi Rudolf. Tuli ka traktoriga Amblasse. Siis oli poe juures veel hobuste lasipuu. Ta jättis ka traktori sinna kõrvale seisma ja lülitas mootori välja. Eks ta siis läks kuhugi jooma, aga öösel tuli kõva külm ja lõi mootori lõhki. Ta siis ütles, et näed hobused olid ka seal, lasevad vee välja, jäävad terveks ja sõidavad edasi, aga traktoriga nii ei saa.

Töödejuhataja (saabub): Seltsimehed, ma palun tähelepanu.  See mida te nüüd kuulete lööb teil  jalad alt.

Osvald: Ära kurat tule hirmutama. Või ässaga kurat tuleb välja.

Tikk: Mul on teine veel:

Osvald: Sellisel juhul korjan üles. Kus kurat sa selle välja võtsid. Loen küll kaarte , aga midagi jääb ikka kahe silma vahele. See läks ju maha.

Tikk: Ju siis ei läinud.

Osvald: Kurat sa teed sohki. Ma ise panin selle maha.

Kellu: Rahune maha. Ise teed sohki, siis on kõik korras , aga kui sulle tehakse on kuri karjas. Jälgi mängu ja pane tähele. Ma annan sulle need ka veel kaasa.

Osvald: Persse, teiega ei saa mängida.

Kellu: Miks need mängud alati sinuga nõnda peavad lõppema. Persse ja ei tea kuhu veel. Mängu ajal mängitakse. Ma ei tea, millest sa mõtled samal ajal.

Töödejuhataja: Äkki mõtleb töö tegemisest, sest ikkagi on praegu töö aeg. Kas te nüüd kuulate mind. Mul on teile põrutav uudis.

Tikk: Lase tulla. Kui just mõni maja pole kokku põrunud, siis pole siin muud põrutavat küll kuskil. (Naer)

Töödejuhataja: Maja ehitamine on selle kõrval nagu turakas sasku kõrval.

Osvald: Kurat mees, ära hakka hirmutama.

Kellu: Räägi välja siis, kaua sa hoiad seda nagu kuuma kartulit suus. Lase tulla.

Töödejuhataja: Ühesõnaga on nii, et .. Olete valmis. Ülehomme on lõikuspidu.

Kellu: See on hea uudis.

Osvald: Kurat, mul tõmbas juba jahedaks, et äkki mõni aken sellel Lasteaia tänava majal eest kukkunud. Ma unustasin sinna kruvid panna, toksisin ainult kiilud vahele.

Tikk: Siis tuleb loota, et keegi selga ei hakka vastu aknaraami sügama.

Kellu: Mehed paneme lipsud ette. Pidu tulemas.

Töödejuhataja: Olge nüüd vakka ja kuulake, sest see pole kõik.

Kellu: Mis siis saab veel olla, teine pidu ka või (naer)

Töödejuhataja: Kaugel sellest. Seltsimehed mehed. Sellel aastal anti lõikuspeo eeskava ettevalmistamise auväärne töö meie teha.

Tikk: Lolliks on läinud või.

Töödejuhataja: Sest teised on kõik põllul hõivatud autoostulubade saamisega.

(Pikk vaikus)

Kellu: Mehed, ma tunnen, et jään haigeks. Palavik juba tõuseb.

Tikk: Mul tõmbas kõhu lahti.

Töödejuhataja: Keegi ei jää haigeks. Me oleme üks sotsialistlik brigaad, kes astub vastu raskustele püstipäi ja kinnisilmi.

Tikk: Miks kinnisilmi ?

Töödejuhataja: Sest pole vaja teada, mis ees ootab. Me teeme selle ühiselt ära.

Tikk: Lolliks läinud. Täitsa lolliks läinud.

Osvald: Mida kuradit. Mina luuletusi lugema ei hakka.

Töödejuhataja: Selge sina siis tantsid ja valmistad ette tantsukava. Tikk, sulle jäävad laulunumbrid. Kellu, sinule jääb sõnaline osa. Mõelge välja ja homme paneme laekunud ettepanekutest kava kokku. Mis seal siis ära ei ole. Pillid saame kultuurimajast.

Osvald: Ja sina ise, mis numbrid sul siis teha jäävad.

Töödejuhataja: Mehed , mul tuli geniaalne idee. Mina panen kokku moedemonstratsiooni. Õige rõivas on pool tööd. Tänu korralikule töörõivale täidame viisaastaku plaani kolme aastaga. Pane selga õige rõivas, siis sa töötad nagu …

Tikk: Oinas

Töödejuhataja: Noo. Oinas on väga tubli loom. Aravete kolhoosil on terve kari töökaid oinaid.

Kellu: Mõned on isegi kontoris.

Töödejuhataja: Hoia oma vaimukused eeskava tarvis. (lahkub)

Osvald: Tantsunumbrid. Ma olen korra telekast näinud kuidas tantsitakse, aga ise pole küll proovinud. Eit ühe korra proovis mind tantsule tirida. Õnneks sain minema. Hiljem pole tantsusaali läinudki, alati teen ukse taga suitsu.

Tikk: Eks ukse taga see õige pidu käibki.

Kellu: Seal on sport

Tikk: Mis sport?

Kellu: No mehed spordivad samal ajal kui naised tantsivad.

Tikk: Mis sa ajad, ei spordi seal keegi.

Kellu:  No ma mõtlen, et poks ja džuudo. Viimane kord tegi Juurik akrobaatikat. Veeres nii kenasti muusikarütmis trepist alla.

Tikk: Mehed, ma ütlen ausalt, et sai küll kooli ajal pilli proovitud, aga  enam ei mäleta sedagi, kust otsast pasunasse sisse puhutakse.

Kellu: Mida mina tean luulekunstist? Ma võin nad kunstipäraselt pikalt saata.

Osvald: See on suur kunst, aga katsu sa tantsides kedagi pikalt saata.

Tikk: Tead, kuidas teenida kestvad ovatsioonid ja rahva üldine imetlus. Sa tantsi alasti

Osvald: Mis seal imetleda on?

Tikk: Pole siis või?

Osvald: Ole vakka. Kurat. Täna ei tule töötegemisest midagi välja. Lähen pean eidega nõu.

Tikk: Meil tegutseb ju kultuurimaja juures ansambel. Peab poistega nõu pidama, äkki teevad kasti eest selle triangli ära.

PILT 6

Sekretär: Üks ajakirjanik tahab kohtuda.

Esimees: Kuradima ajakirjanikud. Rääkida nendega ei taha aga ära ajada ka ei saa. Kust ta tuleb?

Sekretär: (karjub eesruumi) Kust lehest te olete? Selge. Rajoonilehest.

Esimees: Eks sa juhata ta siis sisse.

Sekretär: Tulge sisse.

(Siseneb nooruke ajakirjanik.)

Sulg: Tere. Olen reporter Sulg „Võitlevast Sõnast“.

Esimees: Tere seltsimees Sulg. See on meie jaoks erakordselt suur au, et olete võtnud vaevaks nii kaugele tulla. Kas tulite tegema ülevaadet meie viisaastaku plaani ja NLKP kongressi otsuste täitmisest.

Sulg: Seda just mitte otseselt.

Esimees:  Kas tulite siis tegema lugu meie kangelaslikest traktoristidest ja teistest tööeesrindlastest. Te kirjutage vahepeal teistest ka. Meil on siin näiteks tubli sekretär, kes tassib tonnide viisi sõnnikut sisse ja välja.

Sekretär: Mis sõnnikut? Pole meil siin mingit sõnnikut.

Esimees: Pidasingi silmas rohkem seda paberväetist. Aga elu on ju nagu lill, mida rohkem sõnnikut, seda paremini õitseb.

Sulg: Kui kena väljend. See sobib kokku kenasti minu reportaazi tegeliku olemusega. Nimelt tulin lugu tegema viljavõtu viimasest päevast. Kuidas viimane kõrreke põllult kaob ja saab osakeseks meie rahvamajanduse koguproduktist jõudes meie suure riigi iga inimese toidulauale.

Esimees: Ühest kõrrest nüüd päris kõiki ära ka ei toida. Pole see meie riik nii väike sugugi. Või arvate , et see on nagu lugu varblasest , kes õlut ajas. Viskas odraiva jõkke ja sõnas selle peale, et maitseb ikka paremini kui paljas vesi.

Sulg: Ma pidasingi silmas ülekantud tähenduses. Vili salves , saabub sügis. Ahh, kuidas mulle meeldib sügiseselt niiske piima lõhn.

Sekretär: Mida ta nüüd räägib?

Esimees: Ta on vist linnast. Kas te tulete linnast?

Sulg: Olen tõesti kogu elu Tallinnas elanud.

Esimees: Siis on selge. Las Agronoom teeb talle ekskursiooni ja näitab viljavõttu.

Sulg: Ma väga tänan teid.

Esimees: Ärge siis sellist sitta sinna kirjutage nagu eilses lehes kirjas oli.

Sulg: Mis mõttes?

Sekretär (juhatab Sule välja): Kas linnas lõhnas piim sügiseselt, mis lõhn see oli. Äkki oli lihtsalt hapuks läinud. Nii võib juhtuda kui õigel ajal külma ei pane.

Pilt 7. Töökojas

Agronoom: Ajage nüüd kogu tehnika põllule. Mehed, viis autoostuluba on mängus. Kui saame täna vilja võetud, siis on need meie omad. Täidame plaani ja tõstame sotsialistliku põllumajandust ja kõik need muud sõnad veel siia juurde.

Toru: No ei saa seda Belarussi käima. Uus masin , tuli kevadel alles tehasest, aga juba jukerdab.

Agronoom: Vahetasite ikka kõik liikuvad osad ära.

Toru: Ei tea, kuidas nad seal neid masinaid ehitavad. Polte seal võtmega sisse keeratud küll ei oldud, kõik kuvaldaga taotud.

Agronoom: Nii saab ju rutem. Eks ole neil seal ka plaaninumbrid ees.

Toru: Need , mis kätte saime vahetasime uute vastu. Aga pole seda materjali ka ju nii palju käe pärast. No tundub, et saame käima. Proovin nüüd, kui tagant pauku teeb, siis on korras. Tuled tal ka praegu ei põle. Ma panin need kaitsmed süütele taha.

(Siseneb Sulg)

Sulg: Vabandust, et segan. Kas teie olete Agronoom?

Agronoom: Seda küll. Kas saan abiks olla.

Sulg: Saate ikka. Mul paluti teie poole pöörduda, et teie tutvustaksite töid kolhoosis, kui viimane viljakõrreke salve saab. Olen reporter Sulg rajoonilehest „Võitlev Sõna“.

(Traktor läheb suure müraga käima)

Agronoom (karjudes): Kus kohast te tulete?

Sulg: Rajoonilehe juurest.

Agronoom: Mille juured? Meil on kartulid pea-aegu võetud.

Sulg: Ei mina ei taha kirjutada sellest viinavõtust, vaid viljavõtu viimasest päevast.

Agronoom: Mina küll ei tea, et keegi viimast päeva tööl oleks. Tegemist niigi palju ja pingeline päev ees.

Sulg: Pinget on õhus küll. Räägitakse , et esimesena töö lõpetav kolhoos saab 5 autoostuluba.

(traktor vaikib)

Agronoom (karjudes): Me oleme lubanud parimatele innustava preemia. Saavad ametiühingult tuusiku Narva-Jõesuus ja räägitakse, et viis autoostuluba  on samuti välja pandud.

Sulg: Miks te karjute?

Agronoom: Vabandust. 

Sulg: Seda ma küsingi, et kes on teie tublimad kolhoosnikud, kes on andnud tööde edukaks kulgemiseks suurima panuse ja kas on teada, kes võimalikud autoostuload siis ka saavad?

Agronoom: Seda nüüd küll ei tea öelda. Seda otsustab ametiühing kolhoosi juhtkonna ettepanekul.

Sulg: Kas see tähendab, et esimees määrab, kes saab ja kes ilma jääb?

(töökoja eest kukerpallitavad mööda 2 inimest)

Agronoom: Põhimõtteliselt küll.

Sulg: Seega siis on teie väide, et kuigi mehed annavad endast parima, siis võimalikud auto saajad otsustab esimees isiklikult.

Agroneem: Mis asja? Ei väida mina sellist asja. Kurat laske tööd teha ja siis vaatame kas saame need load üleüldse ja kes need siis ka saab.

(Sisenevad Brigadir ja Tiina Medal)

Brigadir: Kas siit kukerpallitas kaks seltsimeest mööda?

Agronoom: Oli vist tõesti nii. Ma algul arvasin, et kujutasin seda ette.

Medal: Kuhu poole nad veeresid?

Sulg: Mis siin üleüldse sünnib?

Brigadir: Kaks šeffi vedasid kihla, kumb neist kukerpallitab kiiremini Aravetele poodi õ ...

Agronoom: Saa tuttavaks – ajakirjanik Sulg. Meie põllutööde eest vastutav brigadir ja seflusettevõtte ametiühingu esindaja.

Medal: Sügis maal on imeilus. Abitööjõul tekkis kartulipõllul soov lõõgastuda ja tegeleda kehakultuuriga.

Sulg: Väga meeldiv. Mis ettevõttest te olete?

Brigadir: Nad on KITist. Kaubandusliku Inventari Tehas.

Medal: Seda pole vaja vast küll kuhugi ajalooürikutesse kirja panna

Agronoom: Lõpetage koheselt see šeffide isetegevus ja suunake nad tagasi põllutöödele.

Brigadir: Seda ma üritangi siin teha, aga kuradid kukepallitavad nii kiiresti, et me ei jõua järgi.

Agronoom: Pange nüüd see traktor tööle ja püüdke sefid kinni. Mina tutvustan niikaua ajakirjanikule põllutöid. Põllutööde juures on olulisim  - kaaluda, kaaluda, kaaluda. See tagab meile kontrolli kogu süsteemi üle. Me kaalume kogu aega kõike ja kõiki. Kui masin läheb põllule – kaalume. Kui masin tuleb põllult – Kaalume. Kui traktorist läheb lõunale – kaalume. Kui traktorist tuleb lõunalt – kaalume.

Sulg: Aga kui kaal katki läheb.

Agronoom:  Siis …. Hindame silmaga ja paneme saadud tulemuse täpselt kirja. Aga meie kaalud ei purune.

(Traktor käivitub ja kõik Lahkuvad)

PILT 8

Brigadir: Oli alles päev. Mul oli juba tunne, et ma olen nõnda varsti päris sportlane valmis. Lippa mööda põldusid.

Medal: Mina ei ole ka juba ammu nõnda päev läbi vudinud.

Brigadir: Eks see tule omamoodi kasuks ka. Ma mõtlen, et kaal langeb ja süda tuksub.

Medal: Kas sa tahad öelda, et ma olen paks?

Brigadir: Anna andeks, muidugi mitte. Suisa vastupidi, nii ilusat neiut meie kolhoosist küll ei leia. Aga eks linnas ongi ilul rohkem ruumi.

Medal: Nüüd siis tahad öelda, et maal olen ma ilus küll, aga linnapreilide seas tavaline luud.

Brigadir: Ei taha. Ei tule mul kunagi välja, kui tahad kellelegi hästi ja ilusti öelda.

Medal: Kas sa tahad mulle hästi ja ilusti öelda?

Brigadir: Muidugi tahan. Miks ma muidu sinu järgi päev otsa jooksen nagu vasikas lehmi järgi.

Medal: Nisad jäid silma.

Brigadir: No näed jälle. Ma ei mõelnud nii. Sa oled selline teistmoodi. Alguses olid kurjavõitu, aga kui sinuga läbi päeva koos olla, siis …. Sinuga võib päev läbi rääkida ja ikka ei saa kõike ära räägitud. Ja isegi kui suu ei räägi, siis räägivad silmad. Sind on niisama ka vaadata hea.

Medal: Nõnda kaunilt pole mulle vist keegi kunagi öelnud. Pole maamehed sugugi nii mühakad, nagu linnas hoiatati. Ma pole ju varem sefiks käinud. Vanemad olijad teadsid rääkida, et siin roppused lendavad ja linnarahva üle heidetakse vaid nalja.

Brigadir: Eks ole ka põhjust. Aga sina oled hoopis teistsugune. Selline … selline … kole armas.

Medal: Sa paned mind nüüd punastama. Pane korraks silmad kinni.

(Brigadir paneb ja Medal teeb talle musi)

Brigadir: Ohh sa jutt. Nüüd lõi kirsad lõhki.

Medal: Ma tahtsin kontrollida, et kas on tõsi, et maameestel on huultel mulla mekk.

Brigadir: Oli siis või.

Medal: Ei olnud. Oli hoopis piima maitse.

Brigadir: Ei tea , kust see piima maitse siis sai. Ma ei joogi piima. Äkki proovid uuesti?

Medal: Ära mine maiaks. Õhtu juba käes ja aeg on puhkama heita. Mida teised arvavad, kui ma alles poole öö pealt magama lähen?

Brigadir: Küll nad arvavad, et tegid ületunde.

Medal: Mulle ei meeldi ületunde teha. Katsuks ikka õigel ajal valmis saada. (Vaikus) Jäädki ootama või pean sulle jälle ise musi andma.  

VAHEAEG

Ühislaul – Sookuivatajate laul

PILT 9. Soojak

Osvald, Tikk, Kellu ja Töödejuhataja

Töödejuhataja: Mehed , ma loodan, et teil on kõik ettevalmistused tehtud meie õhtuseks kuulsusehetkeks.

Tikk: Käisin kultuurimajast läbi, seal tegi „Farmer“ parajasti proovi. Nad lubasid aidata, kui vaja mõni laul laulda.

Töödejuhataja: Väga hea, lauluga saame siis hakkama. Pange repertuaar kokku ja jagage rahvale laulikud välja. Korraldame sellise laulupeo, mida veel keegi pole näinud.

Tikk: Kas meist viisi ka keegi peab?

Töödejuhataja: Sellest pole midagi. Laulge võimalikult kõvasti, siis panevad kõik kõrvad kinni ja ei kuule teie üürgamist. Mis kõige tähtsam, kui midagi valesti läheb, siis öelge, et see oligi nii mõeldud ja see on moodne töötlus. Või veel parem , et käime kaasas nõukogude arengutega ja laulame kaks laulu ühe korraga.

Osvald: See kõlab kenasti küll. Pidu saab rutem läbi ka.

Töödejuhataja: Osvald, kuidas on lood tantsunumbritega.

Osvald: Naine näitas kodus õhtul ette …. Balletti. Kas me peame kindlasti balletti tegema, ma oleks nõus isegi rahvatantsuga? Mis balletitantsijat nüüd minust. Ma ei seisa isegi kummikutes püsti, mis siis veel saab kui kontsad alla panen.

Kellu: Kellega me seda rahvast tantsime, teeme meestetantsupeo või. Mees , sa mõtle ikka peaga. Ilma eideta tantsima minna, see on ju nagu ilma roolita autoga sõita. Kes sulle siis ette ütleb, millal ja kuhu keerata.

Osvald: Ma tõesti ei tea. Kellu, kas sina tuleksid ja aitaksid tantsunumbriga kaasa?

Kellu: Mine sa ka … ise tead kuhu. Mul on sõnaline osa vaja täita. Kas ma loen siis samal ajal kablutades luuletused ka kohe ära. Teeme ka kaks ühes.

Töödejuhataja: Mehed, rahu, ainult rahu. Hea , et jutu sinna viisid. Kuidas on lood sõnalise osaga.? Kanna arengutest julgesti ette.

Kellu: Ma mõtlesin mõned anekdoodid rääkida.

Töödejuhataja: Appi, ega ometi mõnd sellist, mida sa siin putkas armastad rääkida. Mees, sa vaata ette. Ma sain kodus naise käest sellise koosa, kui ma sinu viimast anekdooti üritasin kodus edasi rääkida. Ma ei saanudki aru, kas ta arvas, et see lugu on temast või ei meeldinud talle seal leiduvad roppused.

Kellu: Millist lugu sa talle rääkisid?

Töödejuhataja: Seda , kus naabri Mari ja Juku kahekesi koju jäävad ja vanemad maalt varem koju tulevad.

Tikk: Nüüd läks huvitavaks, ma pole seda lugu kuulnudki.

Töödejuhataja: Pole äkki vaja seda nüüd kordama hakata.

Kellu: See oli nii, et läinud Juku vanemad maale. Tulevad siis päevakese võrra varem koju, teevad koduukse lahti ja kuulevad magamistoast tuleb kilkeid , aih oih ja sinna vahele on kosta piitsaplakse. Piiluvad siis magamistoa ukse vahelt sisse ja mida nad näevad. Juku lesib alasti voodil , käed-jalad kinni seotud, paljas naabri Mari on kaksiratsi tema kohal ja  vibutab piitsa. Vanemad taganevad sõnatult kööki ja istuvad toolidele. Kümme minutit on täielik vaikus, siis ütleb isa vaikselt „Vitsa pole poisile vist mõtet enam anda“.

Tikk: Ja sinu naine arvas, et see on temast. Õigesti tegi, et sulle üle küüru andis. Pole vaja meil tõesti teada teie koduseid tegemisi.

Töödejuhataja: Äkki jääd siiski parem mõne estraadipala juurde või võtad midagi klassikast esitada – Juhan Liivi või Hando Runnelit.

Osvald: Baskin esitas viimati Meelejahutajas sellise loo, et ma pidin naeru kätte lämbuma.

Kellu: Millest see siis oli?

Osvald: Kes seda enam mäletab. Igal juhul oli naljakas.

Kellu: Tänan väga abi eest.

Töödejuhataja: Mina olen vahepeal teinud ettevalmistusi moedemonstratsiooniks. Lappasin vanad „Nõukogude naised“ läbi ja sain mitmeid vägagi huvitavaid ideid. Riideid veel leiab, aga modellidega on raskusi.

Tikk: Sa võta sefid, vaatasin põllul oli päris pikk rivi modellimõõtudega kartulikorjajaid.

Töödejuhataja: Ma mõtlesin keskenduda meeste moele. Täpsemalt veel meeste tööriietele.

Kellu: Kurat, ära sa nüüd ütle, et meie peame seal laval tunkedes ringi jalutama.

Töödejuhataja: Sugugi mitte.

Tikk: Uhh, ma juba kartsin, et nüüd see tulebki. Mul saab eit kreepsu, kui mind niimoodi poosetamas näeks.

Töödejuhataja: Sugugi mitte tunkedes. Ma komponeerisin teile uued moodsad tööriided.

Osvald: Kombineerisid ikka, mitte ei komponeerinud.

Töödejuhataja: Hea küll kui sulle meeldib kombineerituna rohkem laval kulgeda, siis minugi poolest.

TiKk: Ega see ei tähenda, et me peame kombineedega lavale minema?

Kellu: Kuule mees, sa paned meid ikka paraja portsu otsa.

Tikk: Kas paljaks peab ka võtma?

Töödejuhataja. Keegi peab, ma tegin ka saunamehe tööriided.

Osvald: Mina selles naljas kaasa ei tee.

Töödejuhataja: Teed küll. Tahad preemiat saada ja tahad , et su hõlbus elu siin soojakus jätkuks, siis teed kaasa. Ajaleht juba kirjutas teie vägitegudest ja võib veel ka palju pikema loo kirjutada. Üks ajakirjaniku preili jalutab parasjagu põllu peal. Kas peaks talle vihjama, kust tõelisi nõukogude kangelasi leidub.

Osvald: Kurat sinuga. Teeme siis ära.

PILT 10. Töökojas

Esimees: Mis kurat see traktor siin seisab, kui meil on viljakoristuse lõpp käega katsuda ja iga tehnika vajalik.

Toru: Need masinad on nagu „Norma“ mänguklotsidest kokku pandud. Annavad igalt poolt järele. Ma ei taipa mitte, mis neil seal pea sees toimub, kui nad neid masinaid monteerivad. Kas nad tõesti arvavad, et nendega saab ka tööd teha, või on tähtis, et nad tehasest välja saavad ja sellega juba kõik piirdubki.

Esimees: Jätab nüüd selle urisemise ja paneb käed tööle.

(Saabuvad Agronoom ja Sulg)

Agronoom: No nüüd olete näinud, milliseid pingutusi tehakse maal, et vili õigeaegselt salve saaks.

Sulg: Imetlusväärne. Ajalehti lugedes tundub, et see kõik on nii lihtne ja inimesed ületavad plaane mängeldes. Aga teil on siin käimas tõsine töö. Ma arvan, et seda töömehe higi , unetuid öid ja rakkus pihkusid tuleks rohkem tuua ka lugejateni.

Esimees: Saite ringi põldudele peale tehtud. Kuidas siis tundub see põllumehe elu sotsialismiga väetatud põllul?

Sulg: Tahtsingi teie käest veel küsida, et kas olete ka ise näpud mulda pistnud.

Esimees: Ikka ise ka – esimesena põllule ja viimasena koju. Kogu aeg peab pilgu peal hoidma ja vajadusel käe külge panema.

Toru: Ole hea, saad sa hoida korraks siit vastast polti kinni hoida, hakkab vana lits pöörlema. 

Esimees: Toru , vali sõnu, sa näed, et meil on daam seltskonnas.

Toru: Ega ma temast. See kuradi polt.

Esimees: Saad vast ikka ise hakkama. Mul on tähtis  intervjuu pooleli. Kuhu me jäime?

Sulg: Tahaks ka tunda põllumehe töö koormat. Andke ma hoian ise kinni.

Agronoom: See ei sobi nüüd küll mitte. Anna need tangid siia ja keera nüüd.

Esimees: Oluline on kvaliteetse töökeskkonna loomine ja kollektiivisisese sõbralike suhete hoidmine.

Siseneb Sekretär

Sekretär: Siin te oletegi. Ma olen terve majandi juba läbi jooksnud.

Esimees: Mis kiire asi siis sind taga ajas?

Sekretär: Helistati Tallinnast. Televisioonist.

Esimees:  Või televisioonist. See on tore.

Sekretär: Nad tahavad tulla filmima.

Esimees: Ja mis asjus, kas seda nad ka mainisid?

Sekretär: Televisioon tahab teha saadet eesrindlikust sotsialistlikust kolhoosist, kes esimesena rajoonis viljalõikusega lõpule jõuab. Nemad tahavad näha , kuidas kombain viimase kõrre põllult nopib.

Agronoom: Siis peab kombainid ära pesema.

Esimees: Seltsimehed, minu kuulsusehetk on saabunud, meid on märgatud ja tunnustatud. Televisioon on nagu viin – korra on kibe, aga pärast on hea olla. Peske üks kombain puhkaks ja pange põlluservale viimast kõrt ootama ja andke kombainerile puhtad tunked selga. Sellest peab tulema ilus pilt. Ma panen parem ise tunked selga. Las kolleegid üle vabariigi siis vaatavad, kuidas asjad Aravetel käivad. Kurat, ega siis igaüht telekasse lasta, selle nimel tuleb ikka vaeva näha. Millal nad lubasid saabuda?

Sekretär: Ma nüüd ei teagi, nad olla juba hommikul välja sõitnud ja ma otsisin teid nõnda kaua taga.

Agronoom: Siis vist läheb kiireks. Ma lähen vaatan üle, kaugel tööjärg on.

Esimees: Ole hea too enne seltsimees ajakirjanikule väike meene meie kolhoosi poolt. (Sekretärile) Ole hea, kui võttegrupp saabub, siis juhata nad minu kabinetti ja paku kõigepealt baarikapist head-paremat. Ma tulen ka varsti. Me siin noore ajakirjanikuga lõpetame oma vestluse kõige pealt.

Sulg: Ega rohkemat polnudki. Sain juba kõik , mis vaja.

Esimees: Kas võin teile pakkuda ühtteist meie varudest. Ilma väikese kingituseta pole veel keegi  meie juurest lahkunud. Seltsimees Agronoom, kas te annaksite üle meie väikese meene.

Agronoom: Siin on väike kingitus meie kolhoosi poolt. Kotike kartuleid, et meenuksid need Aravete kaunid põllul ka talvel. Aga nüüd masinad põllule. Saime kassist üle, siis saame kassi sabast ka.

Sulg jääb hiiglasliku kotiga seisma. Teised lahkuvad.

PILT  11

Agronoom: Nüüd on tõesti jäänud veel vaid viimane tükk seal Rava taga võtta. Siis ongi selleks aastaks kõik

Esimees: Kui suur see tükk seal on?

Agronoom: Oma 14 ha, aga üks mure on ka . See on seal veel toores. Poleks päris õige aeg veel võtta.

Esimees: Autoostulubade nimel võime väikese tüki toorest ka maha võtta. Mida see ikka teeb.

Agronoom: Saatsingi juba kõik 7 kombaini sinna peale, sellega peaks saama ruttu hakkama.

Esimees: Tubli on.

(Siseneb sekretär)

Sekretär: Nad on juba kohal.

Esimees:  Kas seltsimehed televisioonist siis jõudsidki juba? Mehed pange vaim valmis, me peame endast hea mulje jätma.

(Siseneb Võttegrupp, reporter, kaameramees, helimees.)

Esimees: Tervitus kallid külalised. Meie nõukogude televisioon on maailma parim. Alati õigel ajal õiges kohas. Ikka seal , kus midagi juhtub, kus toimuvad tõelised uudised, seal olete kohe kohal.

Reporter: Tervitus seltsimehed põllumehed. Tänan heade sõnade eest, kuid kas uudised just siin toimuvad, seda ju veel ei tea. Me kuulsime, et teie naabrid Kaardiväelasest edenevad viljavõtuga ka üsna tublilt. Ootame ja vaatame veel, et kes esimesena jõuab.

Esimees: Võite olla kindlad, et meie parimate mehhanisaatorite ja uusima ja moodsaima tehnikaga ei suuda keegi võistelda.  Minu teada läheb neil seal veel mitu päeva aega.

Reporter: Vaatajat ei saa petta. Seepärast uurimegi veidi tausta ennem kui kaamerad surisema paneme. Palju teil veel võtta on jäänud?

Esimees: Sellele küsimusele teab täpset vastust meie seltsimees Agronoom.

Agronoom: Praeguseks on võtta jäänud veel u 10 ha ja sinna on suunatud kõik meie jõud, kokku 7 kombaini.

Esimees (Sekretärile): Lase ruttu välja uurida, kui palju on veel Kaardiväelasel võtta jäänud.

Reporter: Millal loodate tööd lõpetada?

Agronoom: Olen kindel, et täna õhtuks on kõik vili võetud ja masinad ka puhtad.

Esimees: No näete isegi, et parimates ei tohiks kahelda.

(Siseneb Brigadir)

Brigadir: Kurat, tõmbas kombainil kolu umbe.

Agronoom: Mida sa räägid?

Brigadir: See kuradi vili on ju veel toores. Ummistas ära. Noored mehed tahtsid ruttu lõpetada ja panid tempoga minema, aga kui sa toorest kiiresti võtad, siis tõmbab kolu umbe.

Esimees: Need on meie omavahelised jutud, mis kindlasti tööde lõpptähtaega ei muuda. Vabandage meid hetkeks. (kõrvale) Mis kurat toimub?

Agronoom: Toores vili tõmbas kombainidel kolud umbe ja nüüd läheb puhastamisega aega.

Esimees: Kurat küll, kes selle eest vastutab. Kui me nüüd telesaatest ja autodest ilma jääme hakkavad pead lendama.

Agronoom: Veel pole ju midagi juhtunud. Uurime välja palju Kaardiväelasel veel võtta on.

Reporter: Me läheme vaatame ringi ja käime teie naabrite juurest ka läbi. (lahkuvad)

Helimees: Ma ei jaksa seda ritva kogu aeg kaasas tassida, äkki võib selle siia hoiule jätta.

Esimees: Olge mureta, meie kandis on kogu kuritegevus ammu tänu rahvakontrolli usinale tegevusele ammu välja juuritud. Siin pole teil karta midagi. Pange julgesti siia seina najale.

Helimees: Olge tänatud. Teate, kui isegi virutatakse ära, ega sellest pole hullu. Mul on eelmise aasta jutt veel alles. Mis selle aastaga ikka on muutunud? Paneme sama jutu uuesti käima. See oli nali

Operaator: Ei maamees nalja mõista. Vaata , kuidas nad riides on. Selliste peale ei tahaks linti raisatagi, las räägivad kaadri taga.

Reporter: Pilt oleks muidugi ilusam, kui mina üksi kaadris oleks, aga peame siiski näitama ka sotsialistliku realismi.

Operaator: Kas me ei saaks näidata ainult põldu ja kombaini ja juurde öelda, et mehed tegid usinasti tööd sotsialistlike kohustuste täitmiseks ja kellelgi polnud aega meiega jutustada.

Helimees: Siis piisaks ainult ühest mikrofonist. Kvaliteet oleks ka hulga parem.

Reporter: Tahate öelda, et sõitsime siia kaugele vaid selleks , et ühte kombaini filmida või. Me oleks võinud seda ka Tallinna külje all teha.

Operaator: Muidugi oleks võinud. Kes kurat neil põldudel ja kombainidel vahet teeb. Nad ise oleks ka pärast vaataks ja kiidaks oma põldusid.

Helimees: Ja põllulindude laulu võime võtta Jüssi fonoteegist  nii pikalt ja nii ilusat kui parasjagu vaja on.

Reporter: Eks ta kummaline veidi on, kui üldse ei filmi, aga te pange kaamera siia surisema, pärast midagi ikka pildile on võtta.

Operaator: Väärt plaan.

Helimees: Ma panen siis juba mikrofoni ka külge.

Esimees: Kas võin teid juhatada äkki vaatama ka meie uue kontori ehitustöid. (Agronoomile) Lase neile laud katta. Pane kõik varud lauale. Las söövad, seni kuni meie vilja üles võtame. 

Operaator: Korras. Masin töötab. Mingit materjali siit ikka saame.

Agronoom: Ma tulen teile kohe järgi. Minge siitsamast sirgelt edasi ja jõuategi meie tulevase kontori juurde.

(Lahkuvad. Siseneb Kaardiväelase kolhoosnik Puss)

Puss: Tervitused naabritele. Esimees ise kohe töökojas hakkamas.

Agronoom: Nägin sind tulemas. Oli asja ka.

Esimees: Tere-tere Puss. Tulid vaatama, et kuidas tööd korraldada, et see õigeks ajaks ikka valmis saaks. Näed televisioon juba kohal ja parimad saavad üles võetud.

Puss: Asja ikka ka. Kuulsin jah, et põlluserval filmimehed juba kohal ja kaamerad surisevad. Ma tulingi neile teatama, et nad valel põlluserval on oma tehnikaga. Kuulsin, et teil läheb siin veel mitu tundi aega, kuni lõpp käes, aga meil juba tunni pärast asi korras ja siis sõidame meie prrrr uute autodega.  

Esimees: Sa ära tule siin niimoodi valeinfot jagama. Eks telemehed ole professionaalid ja näevad kohe vale läbi. Mis tunni aja pärast teil need tööd tehtud on?

Puss: Väike jupp Orgmetsas veel ja siis ongi kõik. Mind saadetigi televisiooni kutsuma, et seda ilusat ja helget hetke maha ei magaks. Kurb oleks, kui Eesti rahval jääks nägemata meie põllumeeste suured saavutused.

Esimees: See ei ole veel  kindel.

Toru: Vaata, televisiooni omad tulevadki.

Esimees: Pange see Puss kuhugi kinni, et ta teiste kuulsusehetke ära ei rikuks.

(Toru ja Agronoom panevad vastu punniva Pussi kasti kinni. Siseneb tele võttegrupp)

Reporter: Vabandage tahtsime küsida, et kuhu poole jääb see põllutükk, mis teil praegu võtmisel on ja ega te juhuslikult tea, kus on Kaardiväelase viimane niitmata põllutükk.

(Kastist kostab prõmmimist)

Reporter: Mis teil seal on?

Toru: Mootor raisk tõrgub. Vahel hüppab veel pärast süüte välja keeramist.

Esimees: Ma võin näidata, kuhu poole jääb meie põllutükk, aga äkki astume enne minu kabinetist läbi, et saaksime tutvustada teile statistilisi numbreid. Ajakirjandusele pakuvad need kindlasti suurt huvi.

Reporter: Seda küll.

Operaator: Vaataksime numbreid hiljem, sest muidu läheb pimedaks ja siis ei saa korralikku pilti. Pärast on tunne, et neegrid töötavad siin eesti põldudel.

(Saabub Brigadir)

Brigadir: Korras. Kaardiväelasel on Orgmetsas veel terve tükk võtta, sinna pole veel kombainid jõudnudki.

Esimees: Kuulsite seltsimehed. Kaardiväelasel on Orgmetsas veel terve 6 hektarit võtta ja sinna pole veel kombainid jõudnudki.

(Puss pääseb kastist välja)

Puss: Olete kõik tunnistajateks, et inimeselt on röövitud tema vabadus.

Reporter: Mis teil siin toimub?

Esimees: Toimub provokatiivse naaberelemendi elimineerimine.

Reporter: Niimoodi ei või inimest kinni panna.

Puss: Just .Pange oma kaamerad tööle ja filmige üles riigi tõelised vaenlased. Endal on vili võtmata, aga ei lase päris kangelastel filmi saada,

Operaator: Meie kaamerad töötavad juba.

Reporter: Kuidas te sinna kasti saite?

Agronoom: Eks ta ise puges sinna. Niimoodi võib juhtuda, kui tuled teiste järgi nuhkima ja ennast peitma pead. Saage tuttavaks Kaardiväelase parteisekretär  seltsimees Puss.

Puss: Tulin teile teatama, et Kaardiväelane on kohe viljavõttu lõpetamas ja tulge kiirelt kohale.

Reporter: Me oleme küll kuulnud teistsuguseid uudiseid.

Agronoom: Teil on Orgmetsas veel terve 6 ha võtta.

Brigadir: Me pesime isegi kombaini juba ära.

Esimees: Mis see siia puutub?

Brigadir: Ma lihtsalt niisama.

Puss: Seda ma niisama ei jäta (lahkub)

Agronoom: Kui tahame näha, kuidas viimane kõrs võetud saab, siis peame nüüd tõttama.

Reporter: Ma arvan, et oleme saanud paremad kaadrid , kui viimane viljakõrs.

Operaator: Kahjuks on filmilint enne põnevamaid seiku otsa lõppenud.

Helimees: Helilindil on küll kõik kenasti kuulda. Selle eest saame veel sotsialistliku preemia.

Esimees: Kas oleks äkki võimalik teile pakkuda head paremat minu isiklikest varudest. Olen kindel, et sellist suitsusinki te linnas ei saa.

PILT  12 Pidu. Rahvas koguneb laudade taha

Tikk: Kallid kolhoosnikud. Loodan, et kõik olete saanud endale laululehed. Keerame need lahti leheküljelt 3 ja laulame koos meie sõpradega ansamblist Farmer laulu ….

Laul

Esimees: Seltsimehed kolhoosnikud. Oleme olnud tublid ja aeg on nüüd pidutseda. Tervitame meie tublisid šeffe Kaubandusliku Inventari Tehasest  ilma kelleta oleks pool kartulisaagist veel põllul. Tervitame ka meie kalleid külalisi Eesti Televisioonist. Kes on üles võtnud unikaalse materjali meie kolhoosi tegemistest ja mis kindlasti jõuavad ajalukku, et meie lapsed saaks ka tulevikus vaadata oma vanemate võitlust iga viljapea eest.

Kellu: Tervitades meie sõprusmajandit Ungari Vabariigist jutustan teile muinasjuttu Punamütsikesest ungari keeles.  

Number

Esimees: Kas saite loodetud pildirea sügiseselt kenast Eestimaast.

Reporter: Enam-vähem.

Operaator: Ma ütleks, et enamgi veel.

Esimees: Kas me võiksime unustada selle väikese intsidendi ,  mis meil töökojas aset leidis.

Helimees: Minu suu on lukus niikaua kuni see on veini täis. Ise teate siis.

Esimees: meil ei ole kahju head kraami väärt eesmärkidel kulutada. Olge lahke

Helimees: Ma hakkan juba mõistma maaelu eeliseid linna ees.

Operaator: Ma arvan ka ,et väärt inimesi ei tohiks siiski ainult isikliku kasu pärast halvustada. (Patsutab kartulikotti enda kõrval) Ütleme siis nii, et praaklintidelt läheb kõik ebaoluline kaduma.

Esimees: Sellest oleks kahju küll, kui kõik nüüd kaduma läheb.

Operaator: Ma ütlesin, et ebaoluline. Mõistad?

Esimees: Sain aru, et ebaoluline. Aga viljavõtt on ju ometi sügisel kõige olulisem asi üleüldse. Terve riik oleks näljas, kui vili võtmata jääks.

Reporter: Seda minagi. Teame nüüd ka tuleviku tarbeks, et kui on vaja ilusat pilti, kauneid põlde ja töökaid inimesi, siis tuleme ikka Aravetele.

Esimees: Pagan, hakka või ise uskuma. Küll räägite ilusasti. Ma valan teile veel. Või parem, paneme teile koduteele paar pudelit kaasa.  

Kellu: Järgmisena esitab Osvald ehitusbrigaadist kurva rüütli tantsu balletist „Kalevipoeg“.

Tantsunumber. Osvald tuleb lavale.

Brigadir: Hea, et sa ikka jääda said.

Medal: Maaelu erinevaid tahke tuleb ju tundma õppida. Äkki võib juhtuda, et satun siia veel.

Brigadir: Arvad, et see võib tõesti juhtuda?

Medal: Värske õhk pidi mõttetööle kasuks tulema. Eks siis peab ennast vahel tuulutama.

Brigadir: See oleks tore. Meil on kevadel kivikoristustalgud. Sind oleks küll siis siin tore näha.

Medal: Kas sa tahad , et ma olen tugev nagu traktor.

Brigadir: Jälle ei tulnud välja. Ma mõtlesin, et mul oleks hea meel sind näha veel kord.

Medal: Kas ainult kord? Ma ise ikka lootsin, et tahad mind äkki tihemini näha.

Brigadir: Kes siis ei tahaks? Ma vaataks kohe iga päev.

Medal: Meil on tööl nädalalõpud vabad. (Paus) Kaua ma siis nüüd ootan veel, et sa mind külla kutsuks.

Brigadir: Anna andeks. Jäin unistama. Kas sa tuleksid järgmisel nädalalõpul taas Aravetele.

Medal: Miks ma peaks seda tegema?

Brigadir: Minu meelest ei ole põllumehe huultel mulla maitset. Ma arvan, et seda peaks veel kontrollima.

Kellu:  Seltsimees Töödejuhataja on ette valmistanud väikese demonstratsiooni järgmise aasta tööriiete moest. Esimesena traktoristi. Sekretär. Ehitusmees.  

Moedemonstratsioon

Kellu: Sellega on pidulik eeskava lõppenud ja algab pidu koos tantsuga.

Esimees: Seltsimehed. Oleme olnud tublid ja auga välja teeninud 5 autoostuluba. Täna aga peame pidu. Palun pidujoogid lauale.

Etenduse "Öö surnukuuris" tekst

ÖÖ SURNUKUURIS

Draama 1-pildis

Tegelased:

Arst

Mees

Isa

Arst: Selge. Ongi siis sellega korras. Kas tohib teilt nüüd tuvastamise kohta ka allkirja paluda. Eks ta nii kord on juba elus seatud, et igaüks meist peab mingil hetkel minema. Lihtsalt nüüd oli tema aeg. Muidugi ei peaks inimene seda nõndaviisi ise tagant lükkama.

Mees: Mida te sellega silmas peate?

Arst: No vaadake tema käsi. Näpuotsad kõik kollased. Millest muust see võib veel olla kui suitsetamisest. No võin kihla vedada, et kui talle pits ulatati, siis sinna sisse ta küll ei sülitanud. Aga eks ikka igaüks ise teab ,kuidas ta elab ja milliseid naudinguid eelistab. Samas ei maksa arvata, et teie isa midagi erilist oli. Pooled Eesti mehed leiavad lõpu südame seiskumise tagajärjel.

Mees: Ja mina olen seni arvanud, et mitte ainult pooled, vaid suurem enamus südameseiskumise tagajärjel surevad.

Arst: Seda muidugi. Ma tahtsin õelda, et saavad infarkti. Veresooned umbes ja reeglina kõht ka.

Mees: Et kui sitt ja veri enam läbi ei käi, siis ongi infarkt käes. Tean teinekord siis jälgida, et kui kõht juba mõni aeg on kinni olnud, tasub kirst  ise ära tellida.

Arst: Teie isa ei olnud teile vist väga lähedane?

Mees: Miks te seda arvate?

Arst: Kuidas te saate sellises olukorras nalja visata. Surnud ümberringi, oma isa teiste seas. Sellel kohal on siiski omad kombed.

Mees: Jah. Vabandust. Me ei suhelnud eriti. Isegi ei tea miks. Mingi sein oli ees.

Arst: Te nüüd kindlasti ei usu kui ma ütlen, aga mina usun teispoolsusesse. Ja ma usun, et inimene ei sa enne rahu, kui on kõik vajaliku oma elus korda saatnud. Olgu siis kasvõi surnuna. Seepärast nad vahel käivadki meil külas ja püüavad oma siin maa peal pooleli jäänud asju lõpetada.

Mees: See on arsti suust kummaline jutt.

Arst: Liiga paljud on seda näinud ja ka tunda saanud, et vastupidist arvata. Ja ega ükski teadus pole ka vastupidist tõestanud.

Mees: Nii et teie arvate, et peaksin oma poolikuks jäänud suhted temaga lõpuni selgeks rääkima või muidu hakkab ta mind hiljem kummitama.

Arst: Ega see halba ei teeks. Teie olete rahul, kui saate oma südamelt kõik ära rääkida  ja ka tema hing saab rahus minna.

Mees: Praegu kohe või?

Arst: Teate mis see on – see kes tellib, sellel ei ole vaja, see kes teeb selle ka ei ole vaja ja see kelle jaoks tehakse sellel on ükskõik. Ah

Mees: Mis asja?

Arst: No ma kordan, kuulake tähelepanelikult: see kes tellib, sellel ei ole vaja, see kes teeb selle ka ei ole vaja ja see, kelle jaoks tehakse, sellel on ükskõik. No mis arvate?

Mees: Mis asja? Milleks selline arusaamutu küsimus? Mis see siia puutub?

Arst: Oo, puutub vägagi. Ma mõtlesin, et teie olete selline morbiidse nalja mees. No huumor laipade keskel.

Mees: Kuulge lõpetage ära.

Arst: No kuulake ikka lõpuni. Mis see siis on - see kes tellib, sellel ei ole vaja, see kes teeb selle ka ei ole vaja ja see, kelle jaoks tehakse sellel on ükskõik.

Mees: Sekretär tellib maitsemeeleta ülemusele supi.

Arst: Hea pakkumine, aga õige oleks olnud kirst. Ma ütlesin, et teil võib seda varsti vaja minna.

Mees: Braavo. Surnukuuri huumor.

Arst: Hea küll. Oli tore lobiseda, kuid tööaeg on kahjuks juba lõppenud. Tunnen veel kord teie kaotuse puhul kaasa, kuid peame lahkuma.

Mees: Kas ma võin hetke veel temaga olla? Omavahel.

Arst: Õige mõte, kuid mina pean tõesti minema. Valvur paneb uksed teie järel kinni. Ärge muretsega. Võtke endale nii palju aega, kui soovite.

Mees: Tänan teid. (Arst lahkub)

Mees: Noh, hea küll. Meil jäi nii palju rääkimata. Ma ei tea isegi kas korraldada urni või kirstu matus. Ma olin vist 1 aastane, kui viimati tõsiselt teineteisega rääkisime ja siis ka sellepärast , et ma ei saanud midagi aru ja ei osanud ka vastu vaielda. Mees peab putru süüma, siis kasvab temast tõeline mees. No mida jutt. Ilma pudruta ei oleks kasvanud  või. Pudruta oleks kasvanud mingi transvestiit või lihtsalt lilla. Kui putru ei söö, siis oled pede. See on kasulik tarkus igale noorele poisile. Kuidas saab siis selliste mõttevälgatustega nõus olla. Sellest ajast peale, kui ma rääkima õppisin ja sulle vastu oskasin vaielda, oled sa mind eiranud. 30 aastat. 30 aastat oled sa mind lihtsalt eiranud. Ah olgu. Sealt taevaselt pingilt vaadates on see juba sinu valu. Mitte kellegi teise oma. Ole seal üksi nagu terve elu üksi olid  ja ära loodagi, et su hauale iga nädal lilli tuuakse. Kes peaks seda tegema?  Või veel parem - puistan su tuha tuppa lillepotti, siis oled kogu aeg meiega ja saad aega ajalt juua ka. See sulle ju meeldis.

(Kostab lukukeeramise hääl ja tuled kustuvad)

MUUSIKA – Tiiu Kiik

Ma kohe tulen. Veel üks hetk. No nägemist siis.

(Katsub ust , kuid uks on lukus)

Hei. On seal keegi. Aee. Avage palun. Ma olen veel siin, mul läks aega. Hei. On seal keegi. Kurat küll. No see pole enam naljakas. Palun avada. No ole lahke. Kui sita sisse astud, siis ei pritsi sitt sugugi ainult kahe varba vahelt , vaid ikka kõikide vahelt korraga. No see pole võimalik. Hei, kas seal on keegi. Ma olen siin luku taga ja ma olen elus. Ma ei ole surnud, kui te seda kardate. Ma tulin siia oma isa tuvastama.  Mina ei ole surnud olnudki. Hei

Telefon. Muidugi telefon. Kurat siin pole ju levi. Kurat küll. Ometigi kuulake keegi.

(otsib midagi)

Siin ei ole isegi ühtegi toru, millega virutada. Siin ei ole üleüldse mitte midagi, peale laipade.

(märkab isa ratastega voodit)

Olgu sust niigi palju veel kasu.

(võtab voodi ja kihutab sellega ukse poole)

See pole võimalik. Nii ei saa juhtuda. Kõik on nagu kogu aeg on olnud. Siis, kui on tõeliselt sinu abi vaja, siis sa oled vait. Lase jalga ka. Nagu ikka. Sa oskad ainult jamasid kokku keerata ja mina pean siis seda klaarima. Vat nüüd on sinu kord. Näita see üks kordki, et ma sulle ka midagi tähendan. Juba koolis, kui õpetaja ütles, et las isa aitab kodus linnupesakasti valmis teha, aga isa ei olnud. Kõik tulid kooli pesakastidega, aga mulle andis ema kootud pajalapi kaasa. Ütles veel, et pane kellegi pesakasti, siis on linnukesel soojem.  Mis s a arvad, kas kõik naersid. Usu või ära usu , aga ka minul on vahel abi vaja. Või vähemalt kuulamist. Selleks muidugi  tundub meil nüüd aega olevat. Või see oligi sinu plaan. Isegi peale surma sa suudad midagi korraldada, mille kohta sa ei küsi teiste arvamust. Vaata palun mind. Vaata. Näed , mina olen ka inimene. Mul on omad tõekspidamised, omad kogunenud elutarkused, mul on omad tunded. Mul on kõrini sinu kamandamisest, sinu nägemusest teest, mida igaüks meist käima peab. Ma tahan ise vigu teha. Kuradi egoist. Isegi peale surma. Kurat-kurat-kurat.

(Tormab ukse juurde)

Siin peab ju keegi olema. Avage. Ei tohi jätta ju surnuid omapäi. Nad võivad põgeneda. Neil võib janu tulla. Hei kas kuulete. Kurat, tehke see neetud uks lahti. Vat ei taha temaga ära leppida ja ei lepi ka. See on mõttetu. Kas sa panid testamenti kirja, et sulgege minu poeg koos minuga morgi. Üheks ööks, veel parem kaheks. Kas oli see kiri sul rahakoti vahel, nagu normaalsetel inimestel on organidoonurlust lubav teade.

(vajub ukse kõrvale maha)

MUUSIKA -

Külm on. Põrandakütet neil ka siin pole. Ei mingeid mugavusi. Tead, ma lugesin lehest, et jaapanlased mõtlesid välja kirstu, kus on juhe küljes ja kirstus kõlavad kõige uuemad muusikahitid. Tahaksid ka sellist? Saaksid uuemat rokiklassikat kaas akrjda. Seal see ei sega ka kedagi. Kurat, aga see oli kallis - mingi 23000 dollarit või midagi sellist. Ma võin sulle 30 eurose pleieri kirtsu kaasa panna ja mõned vanad plaadid. Vat siis tantsid sina minu pilli järgi.

(Laulab) Sigaretid ja viinad ja kirglised naised

Mu elu kõik tuksi on keeranud nad

Sigaretis ja viinad ja kirglised naised

Ei hauaski enam neist rahu ma saa

Arvestades Eesti Tiigrihüppe olusid, siis võiks panna kirstu veebikaamera. Vat kui kenasti kõlaks teenus – jälgi oma kadunukese lagunemist. Paned pidulaual arvuti lauale ja on armas kadunuke ikka sinuga. Isegi kokku saab lüüa. Siis tuleks panna valgustus ka ja kindlasti mõned pornoajakirjad kaasa. Lihtsalt et oleks tegevust. Ah, mis ma räägin.  Hei, on siin keegi

See surm võiks  üldse vähe lõbusam olla. Kuidagi kurvad on kõik. Indias on surmapäeval ikka pidu. Kõik on valges, laulavad ja tantsivad, et siis näiteks oma vanamehele tuli otsa panna.  Vastu hommikut saad koos teiste kadunukestega rõõmsalt ookeani poole ujuda. Tead anekdooti. Haiglasse kutsutakse tuletõrje välja. Saabuvadki mehed kohale. Kerivad oma voolikud lahti, vett hakkab lendama, söed susisevad. Lõpuks kui suits hajub ja tuli on kustunud astub tuletõrjepealik peaarsti juurde ja kannab ette „Tuli on kustunud. Tõime ka 9 inimest välja. Seitsmele puhusime eluvaimu sisse, kuid  kahte kahjuks päästa ei õnnestunud“.  Arst vaatab tuletõrjujale suurtes silmadega otsa ja küsib „Kuidas on see võimalik, te kustutasite ju surnukuuri“. Ahh. Tuleks keegi praegu siia hinge sisse puhuma. Aga tulekahju. Kui ma teeks tulekahju. Kurat , tikku küll pole. Sul on äkki. No muidugi – taas pole sinust abi. Eluaeg on sul taskus tikud krõbisenud ja nüüd ei midagi. Müts maha vanade egiptlaste ees, kes lahkunule ikka kogu elamise kaasa panid, naised kaasa arvatud. Naised jah.

Usu või ära usu , aga ma armastan oma naist. Ma tean, et sa pole minu valikuid kunagi heaks kiitnud, kuid lõppude lõpuks elasin ju mina temaga ja mina olin õnnelik. Ja selles et me lahku läksime olime mõlemad süüdi. Aga, kus olid sina, kui mul oli vaja nõu, kui mul oli vaja kedagi kellega rääkida. Rääkides on asi lihtne. Sõitsin kord autoga kodu poole. Vihma kallas ja tee ääres hääletas üks neiu. Kahju hakkas ja võtsin ta peale. Usud. Sõitsime ja neiu kurdab, et tal telefoni aku tühjaks saanud, ei saa abi kutsuda. Usud. See oli päris minu kodu lähedal ja panin ette, et läheme minu poole. Saab kuivatada ja telefoni laadida. No läksime. Tüdruk võttis märjad riided seljast, andsin talle teki ümber. Usud. Tüdruk kurtis, et tal on külm ja läheb järjest külmemaks, et kas ma saaksin teda soojendada. Usud. Võtsin ka märjad riided seljast ja võtsin neiu teki alla ja hakkasin teda hõõruma. Samal ajal tuli naine koju. Usud?  Sina usud seda lugu, aga naine ei uskunud.

Liiga palju on ümberringi ahvatlusi. Liiga palju seda, mida tahaks proovida. Nõnda on raske elada koos terve elu ühe inimesega. Tahaks tunda ju ikka ja jälle seda armumise tunnet. Seda magusat kipitust südames, seda ootust telefoni kõrval. Näha, et keegi on õnnelik sind nähes. Usu, et ma ei tahtnud lahku minna, aga ega sina selle pärast ka südant valutanud.

Mäletad , kuidas sa mulle lapsena rääkisid, et sõjavägi teeb igast poisist mehe. Kust sa võtsid selliseid tarkusteri. Millised autoriteedid neid pilluvad. Sõjavägi parandas mu hambad ära. See on muidugi hea. Tänaseni on kõik korras. Igal hommikul rivistus. Tulgu taevast või pussnuge. Saad sa aru – igal hommikul. See rutiin oli kõige hullem. No mis seal salata, oli ka helgeid hetki. Ärkad rutiinist, oled taas poolkinniste silmadega rivis ja korraga põrutab kapten „Mehed , kes eile viina võttis“. Loomulikult ei julgenud keegi seda tunnistada, kuigi õhtul oli päris kena pidu olnud. „Mehed , kes eile viina võttis“.  Ära arva, et ma seda heaks kiidan, et keeldudest üle astutakse. No astusin siis sammu ette ja kandsin ette „Mina võtsin, härra kapten“. „Sinuga läheme pead parandama, ülejäänud 10 kilomeetrit metsas jooksu, marss, marss“.  Või jooksime metsas ja sõbral pudenes taskust kiri, seersant, kes tema taga oli, kargas kohe krapsti ligi „nii mis see on, keelatud kirjavahetus jah“ „ei see on kiri minu pruudilt“ „Mis pruudilt see on ju tühi paber“ No jah me oleme praegu riius ja ei räägi teineteisega“. Tead see kõik ei olnud minu jaoks lihtne. Palju inimesi teineteise kõrval. Kaotad iseenda. Maailm muutub  ja tõekspidamised kõverduvad. Kõik naelad on haamriga puusse löödud ja ühegi pea välja ei paista. Kõik on ühtmoodi siledad. Ehk ongi see just see , mis poisikesest mehe teeb. Ma ei tea. Mees leiab oma tee ise, mitte ei astu teiste sammudes. Kurat küll. Siin hakkab juba külm. Appi. Appi. Appi.

No peab ju olema mingi auk, mingi tee.  Kas sa lina laenad?  Ära pane pahaks. Mis sul sellest. Sul on ju niigi närvid läbi. Ahha, mõtlesin, et sul tunded puuduvad.

Ma tean, et ma pole sinu unistusi täitnud. Sina unistasid, et minust saab kosmonaut või siis vähemalt minister või siis ehk profijalgpallur. Aga sinu jaoks  olen ma ehitaja, ainult ehitaja kogu aeg. „Hei, sina ehitaja, kui tuled too karbitäis kruve“ „Hei sina ehitaja, tule pahtelda laed ära“ Kurat, kui palju ma olen sulle rääkinud, et ma olen arhitekt ja muide oma töös väga hinnatud, aga mis sinul sellest, see ei ole sinu unistus. „No ehitaja, katus laseb läbi jah, siidikinnas“ . Ma ei pea oskama neid asju, nagu ehitaja ei pea oskama projekti teha. Ma olen arhitekt. Kui mul on vaja pahteldada, ma kutsun pahteldaja. „No sinul ju raha on, sina võid endale lubada, meie vaesed vanurid peame ise hakkama saama“. No kurat, ei pea. Igaüks tegelegu sellega, mida oskab ja tegelegu sellega nii hästi kui oskab. Kui mina ei oska pahtelda, siis ma ei pahtelda või muidu tuleb seda nagunii parandama hakata ja see on juba palju kallim. Tõmba sinna poole.

Meil õpilasmalevas, mäletad käisin seal kunagi oli üks poiss, Joel vist, kellel kõik alati ebaõnnetus. Ta ei olnud paha poiss, lihtsalt kõik, mida ta tegema hakkas, lõppes alati valesti. Kord istus ta komandöri kõrvale pingil ja kurtis oma muret „no, miks on nii, et kõik mis ma teen lõpeb halvasti?“.  Komandör raputas nõutult pead ja tõusis püsti. Samal ajal käis pink ülepeakaela uppi ja õnnetu Joel leidis end kibuvisapõõsast. Sest ta istus pingi otsa peal. Saad aru. Sinu tõekspidamistega poleks muidugi malevas läbi löönud. Tee tööd, siis tuleb armastus. Olime kord põhuhoidlas tööl ja pikalt polnud ühtegi autot olnud. Ju neil seal midagi ära lagunes. Igajuhul üks noormees püüdis ajaviiteks kärbseid ja pani endale suhu. Seal nad siis sumisesid. Korraga astus sisse bigadir, kes oli naisterahas. „No, mida te malevlased niisama vahite, tehke tööd“ Noormees vaatas talle otsa ja ütles „Pole tööd“ ja samal ajal hakkasid kärbsed suust välja lendama. Brigadir pani karjudes jooksu. 

Külm on. Tee ruumi. Pole vist loota, et nad põrandakütte sisse lülitaks.

(Heidab isa kõrvale raamile.)

MUUSIKA – Kali briis

PILT 2

Isa: Mul oli ükskord nii külm, et mõtlesin, et siin ei aita muu, kui tuleb viina juua või tantsida. Ja kui ma viina kapist välja võtsin, siis kukkus pudel maha. Näpud olid kanged - ei hoidnud pudelit kinni. Nii ei jäänud mul muud üle kui tantsida. Ja ma tantsisin ja tantsisin, kuigi muusikat ei olnud. Sest minus endas põrisesid trummid ja rütm kiskus kaasa.

Mees: Sind ei ole olemas. Sa oled surnud. 

Isa: Alati ei lähe asjad nii nagu tahaks. Kõike seda on liiga palju, mis meie häid mõtteid võib segama tulla. Tahad viina võtta, aga tantsid. Ma tõesti ei uskunud, et esimest korda oma pojaga tõsiselt silmast silma ja südamest südamesse vesteldes,  olen ma surnud.

Mees: Parem hilja , kui mitte kunagi.

Isa: Just. Parem hilja kui mitte kunagi. Ma nagu sain aru, et need vana kooli tarkusterad sulle ei istu.

Mees: Eks midagi jääb ikka külge. Tahad siis või ei taha.

Isa: Samas on neis midagi igavest. Hetkel võiks öelda, et isegi igavikulist.

Anna mulle andeks. Anna andeks, et ma polnud sinu kõrval , kui sa seda tõesti vajasid. Anna andeks, et ei jaganud sinuga sinu elu, vaid katsusin enda omaga hakkama saada. Üks liha ja veri, aga siiski nii erinevates soontes.

Mäletad kui käisime kord kontserdil. Mängis Gunnar Grapsi punt - paganama äge oli. Sa istusid mu õlgadel terve see aeg. See oli mingi poolteist tundi. Karvased kargasid ümberringi ja sina väike mees olid kõige üleval - näpud püsti. See oli pagana uhke tunne. „Vaadake karvased, mis minul on“.

Aga hiljem jäid kuidagi kaugeks. Sul olid sellised isemoodi huvid. Muusikast sa suuremat ei hoolinud. Pane aga joonistama, siis olid küll kohe hakkamist täis.  Ja veel hiljem, siis olid juba nii tark, et ei osanudki sinuga millestki rääkida. Ära sa ainult arva, et mul selle kõige pärast kahju ei olnud. Oli ja veel kuidas. Kui palju ma unetuid öid veetsin. Aga sina olid eemal. Ma tean,et see oli mu oma viga – lasin su endast liiga kaugele ja hiljem juba tagasi seda lapseliku usaldust ei võida. Kurat, aga raha oli vaja ju teenida ja pere tahtis ülal pidamist.

Mees: Aga peale raha on perel vaja ka armastust. Kas sa ühegi korra mulle ütlesid, et sa mind armastad nii nagu isa oma poega peaks armastama.

Isa: Ma ju näitasin seda oma tegudega. Mille muu kui armastuse pärast sai sulle erinevaid asju kingitud ja ostetud.

Mees: Sa ostsid armastust. Ostsid mind leludega ära.  Kas sa mitte ei teinud seda enese pärast. Et kõigile näidata – „vaadake, mida meie oma pojale saame lubada. Meie poeg käib ikka firmapükstega, mitte kodumaiste nirudega, Meie pojal on puldiga auto, mitte tavaline käru“. Kas sa kunagi küsisid, et kas ma ka tahan neid kalleid asju või mida ma üleüldse tahan. Kas kunagi see sind ka huvitas. Ma oleks pigem mänginud sinuga kui selle puldiga autoga.

Isa: Sa oled ülekohtune. Ma tegin palju tööd, et sul see kõik olemas oleks.

Mees: Ja tegid tööd ja olid kogu aeg ära. Sind ei olnud kunagi, mitte kunagi. Kui koju tulidki, siis võtsid nina täis, läksid sõpradega välja või magasid norsates nurgas. See on kogu minu lapsepõlv. Laupäevaõhtul isaga teha võib kõike. Minu suurimaks lõbuks oli vaikselt nurgas mängimine, sest isa ei tohtinud üles ajada, kui ta puhkab.

Isa: Saad sa mulle andestada. Ma olen edaspidi kogu aeg sinuga. 

Mees:  Tänan väga ei soovi.. Sind ei ole enam olemas. Sa oled surnud ja selle kõigega on hilja. Mõistad hilja. Sinu aeg on täis. Sul olid sinu päevad  ja nüüd said nad ümber. Mis on tehtud, see on tehtud. Sa ei too mulle tagasi minu esimest jalka mängu või minu esimest pruuti, kui ma oleks tahtnud küsida, et mida ma edasi tegema pean. Hea et ma ei küsinud. Oleksin oma elu samamoodi viltu elanud, nagu sina enda oma.   

Isa: Alati jääb see viimane nõks puudu. Bensiin lõpeb 100 meetrit enne tanklat, viin lõpeb enne kui pidu, ja ikka mõtled, et homme räägin pojaga ja naisega. Ikka homme. Ja siis ooled surnud ja mõtled, et üks päev jäi puudu, sest juba homme oleks ma ju rääkinud. Rääkinud kõigest – lindudest taevas, viljapõllust, laevadest merel. Kõigist neist pisiasjadest , mis kokku annavad elu.

Mees: Ära praegu sega, sa ju näed, et mul on tegemist. See oli sinu vastus alati, kui tahtsin sinuga mängida või mürada, nagu teised poisid isadega tegid. Igal esmaspäeval ma pidin koolis kuulama teiste heietusi, kui tore nädalavahetus neil oli ja mida toredat nad isaga koos ette võtsid. Kes käis kalal, kes käis kinos, kes spordisaalis. Mina vastasin, et me vaatasime isaga koos telekat, vaikides, aga film oli väga hea.

Isa: Tule tantsime

Mees: Lõpeta ära. Sa oled surnud ja surnud ei tantsi.

Isa: Tule tantsi. Tantsime koos. Kasutame teist  võimalust.

Mees: Hilja, selle kõigega on hilja. Kas sa siis aru ei saa.

Isa: Tule tantsime.

(Mees astub isa juurde ja tantsivad koos. Elavast surnust saab käte vahel taas liikumatu laip. Mees jääb magama voodil isa kõrval)

MUUSIKA – Ans. Andur

PILT 3

(Siseneb arst)

Arst: No miski ei klapi. Hei. Kas siia toodi öösel keegi juurde. No mida paganat, siin oleks nagu tantsu löödud. Teie siin. Halloo. Ärgake. Kurat see on ju surnud. Õnneks ei ole. Pulss veel lööb. Ruttu tulge appi. Kuidas kurat ta siia sai. Hei . ärgake.

(Mees ärkab)

Arst: Tehke, tehke nüüd silmad lahti. Mida te siin teete?

Mees. Mida kuradit ma siin teen. Seda minagi mõtlen.

Arst: Mitte ei mõista, kuidas see nii juhtuda sai.  Mida te tegite siin ometigi öö otsa?

Mees: Elasin oma elu korra veel.

Arst: No näete olete ukse ära lõhkunud.

Mees: Mille pagana pärast see uks teil üldse lukku käib. Karadate, et surnud lasevad jalga või.

Arst: On ka seda juhtunud. Kuigi harva. Rohkem on hirm, et elavad pääsevad sisse. Ei taha ju teie ja meie veel vähem, et mõni neist või mõni jupike neist siit kaduma läheb.

Mees: Nende võimalused enda eest seista on tõesti väikesed.

Arst: Nii on ja surnule räägi mida tahad, kõigega on nõus. Teil on külm. Võtke  väike pits. Lööb vere käima.

Mees: Minu veri käib siin mõnega võrreldes veel ringi küll.

Arst: Andke andeks. Ei kujuta ette kuidas see nii juhtuda sai.  Kuidas te ennast tunnete?

Mees: Mis te arvate , kuidas tunneb ennast mees, kes on veetnud öö külmas ja pimedas kambris oma surnud isaga. Teate. Juba ammu pole tegelikult ennast nii hästi tundnud.