Sotisaaldemokraadid
Palju ilusaid mõtteid ja ongi õiged ja head, kuid fookust ei ole.
4. ELUJÕULINE JA AVATUD KULTUURIRUUM
4.1. Kultuur püsib inimestel – loojatel ja kultuuris osalejatel Kultuuri ülesanne on ühtaegu hoida eestlust, toetada avatud ja salliva ühiskonna kujunemist ning aidata käia kaasas muutustega maailmas. Eesti kultuur püsib pühendunud loomeinimestel ja kultuuritöötajatel. Nagu iga teine töötaja, vajab ka kultuuritöötaja palgastabiilsust ja sotsiaalseid tagatisi. Kultuur peab olema kättesaadav inimese kogu elukaarel, sõltumata inimese elukohast, vanusest, päritolust, erivajadusest, sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Kultuur teeb meist eestlased ja hoiab meie vaimset tervist kriisiaegadel. • Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel. • Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust. • Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe. • Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal. • Jätkame palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk kultuuritöötajatega võrdsel tasemel. • Tagame kunstniku- ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri- ja heliloojapalga süsteemi. • Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad annetused maksuvabaks. • Tõstame laenutushüvitisi ning indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest. • Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu. • Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt kui ka digitaalselt. • Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks. • Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel. • Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud koolitundidesse. • Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust. • Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel. • Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu
PAREMPOOLSED
Nende programmist sõna kultuur või mõnel muul moel ei leidnud
ROHELISED
5. Kultuur
Me vajame ühiskonnahüpet, kultuurilist muutust, mis aitaks meie inimestel hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie kultuuripärandis on olemas väärtusruum, mida on vaja taaselustada, et taastada inimese ja looduse kooskõlas toimimist. Kultuur ja loovus saavad aidata meil ületada ees ootavad kriisid.
Kultuur on meie identiteedi kandja. Nii meie kultuur kui ka meie identiteet on mitmekesised ja rikkad, ühendades põliseid ja kaasaegseid lõimi. Meil tuleb hoida nii kultuurilist kui looduslikku elurikkust. Kultuuriline elurikkus teeb meid tugevamaks.
Tänapäeva ühiskonna keerukus nõuab hariduse kõigi astmete ja liikide ning teadus- ja kunstiloome sidusust. Loovad ning haritud inimesed on innovaatilised kõigis ühiskonna arengusuundades.
Jõustame loomingulisi tegevusi kõigis kultuurivaldkondades ning kihtides, sh põliskultuur, pärandkultuur, rahvakultuur, professionaalne kultuur, maailmatasemel algupärandite loomine, kaasaegne rahvakultuur ja digitaalsed loomelahendused.
5.1. PÄRANDKULTUUR
1. Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist.
2. Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti.
3. Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.
4. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.
5. Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse, sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne.
6. Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed, sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti seal nende kodukandis maailma parima hariduse.
7. Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.
8. Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku.
9. Edendame loodus- ja kultuuriturismi.
10. Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.
11. Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.
12. Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna.
13. Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone, elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana.
14. Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist.
5.2. PÕLISRAHVAD
1. Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist.
2. Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma elurikkusest.
3. Tunnustame põlisrahvaid Eestis, kes end põlisrahvana määratlevad ja kellel on usaldusväärne esindusinstitutsioon (näiteks Seto Kongress).
4. Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja suuremat kasutamist avalikus ruumis.
5. Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena, lõpetades nende kohtlemine murdekeele või piirkondliku erikujuna.
6. Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud – parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel.
5.3. KULTUUR JA LOOVUS ÜHISKONNAS
1. Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust.
2. Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist.
3. Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi.
4. Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest.
5. Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400 eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis.
6. Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist (laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed).
7. Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond) tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada.
8. Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised.
9. Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!” Meile on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks ettevõtluse alustamiseks.
10. Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas.
11. Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt. Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks.
12. Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali ridadelt riigieelarvesse.
13. Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame ligipääsetavusega.
14. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Toetame restaureerimisalast haridust.
15. Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks.
16. Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses.
17. Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel.
18. Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning infoteenuste pakkumisel.
19. Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust.
20. Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda.
5.4. EESTI KEELE KAITSE
1. Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada.
2. Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis, veebikeskkonnas kui ka mujal.
ISAMAA
Rahvus-idealistlik. Seab kultuuri rahvuse säilimise mõõdupuuks
EESTLUS eesti keel, haridus, teadus, sport, kultuur Rahvuslus tähendab õigust säilitada ja kaitsta eestlust, Eesti iseseisvust, eesti keelt, kultuuri ja tavasid. Rahvuslus põhineb kõigi rahvaste õiguste ja kultuuri austamisel. Eesti keele säilimiseks kultuurkeelena on oluline edendada eestikeelset kõrgharidust ja teadust. Õppekeel lasteaedades ja üldhariduskoolides peab olema eesti keel. Peame oluliseks mitmekesiste kultuurivõimaluste arendamist ja rahvusvahelist koostööd. Perekonnas omandatud keel, kultuur, väärtused, ellusuhtumine ja hoiakud moodustavad identiteedi baasosa. Mida edasi, seda enam hakkavad identiteeti mõjutama lasteaed, kool, huvitegevused, sõpruskond ja meedia. Akadeemik Oskar Loorits toonitab, et isiku väärtuse ja kaalu ühiskonnas määrab esmajoones tema vaimne selgroog, maailmavaade ja iseloom. Eestluse edasikandmise aspektist muutub määravaks rahvuslike hoiakute, püsiväärtuste ja konstruktiivse maailmatunnetuse edasiandmine kogu haridustee vältel eakohases vormis. Üleilmastuvas maailmas orienteerumist ja enese määratlemist toetab religiooniõpetus. Eestluse elujõu hoidmise kõrval toetub haridusele ja teadusele ka ühiskonna sotsiaalmajanduslik võimekus ja inimese isikliku eneseteostuse edukus. Hea haridus avab noortele parimad eeldused edukaks tulevikuks. Edu tähendus ei ole kitsalt vertikaal-hierarhiline, vaid on seotud inimese isiklike eelduste parima võimaliku rakendamisega karjääriplaneerimise ja elukestva õppe kaudu.
Hariduse kvaliteet toetub õpetajale. Isamaa väärtustab õpetajat ning seisab selle eest, et ta oleks hästi tasustatud, kõrgelt kvalifitseeritud ning tunneks end tööl turvaliselt ja ühiskonnas lugupeetult. Teadussaavutuste jõudmine kõigini ka eesti keeles, kultuuri kättesaadavus ning head loomevõimalused autoritele kannavad edasi meie emakeelt ja kultuuri. Tegusad, haritud, motiveeritud ja rahvuslikult meelestatud inimesed tagavad ühiskondliku heaolu ja eesti rahvuse püsimise läbi aegade. Isamaa: • viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, • tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest palgast, • eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks, • tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadusja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamise koostöös erasektoriga 3% SKT-st, • võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks, • sätestab keeleseaduses täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes, • parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti, toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused, • jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, • teostab Eesti kultuuritaristu auditi, eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, • korraldab laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise.
EKRE
Olematu
Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
REFORMIERAKOND
Keskendub suuresti digikultuurile ja loomingu majanduslikuole väärtusele
Reformierakonna eesmärk on selline ühiskonnakorraldus, kus eesti keele ja kultuuri säilimine ja areng oleks tagatud läbi aegade. Leiame, et selle tagatiseks on demokraatlik rahvusriik kui ühiskondliku organisatsiooni kõrgeim vorm.
Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel.
Loomevabadus
Kunstilisele väljendusvabadusele ei sea riik piire ega raame.
Loomevabadust ei suunata ega raamistata riikliku poliitikaga ega selle rakendamisega. Eestis ei ole kohta riigikunstil.
Riik toetab kultuuriloomet.
Loomevabadus tähendab ka võimalust kultuuriloomega tegeleda. Vajaduse riikliku toetuse järele tingib eelkõige keeleareaali väiksus. Kultuuriloomingu toetamine peab toimuma läbipaistval ja süsteemsel viisil, mille keskmes on Eesti Kultuurkapital, mis tegutseb seaduse alusel iseseisvalt.
Teosed on intellektuaalne omand ja neid tuleb kohelda kui iga teist omandit.
Autoritel on õigus oma teostele ja nad peavad saama õiglast tasu oma teoste kasutamise eest, seda ka digiteeritud teoste puhul. Autoritasud peavad olema õiglased ja piisavad ka juhul, kui riik peab vajalikuks teoste avalikku tasuta kättesaadavust (näiteks raamatukogude kaudu).
Kultuuri säilimiseks ja arendamiseks on vajalik optimaalne hulk institutsioone.Kultuuriinstitutsioonid peavad oma tegevuses olema vabad. Valdavalt peavad nad tegutsema eraõiguslike isikutena, mida riik vajadusel toetab.
Kultuuripärandi hoidmine
Muinsuskaitse peab muutuma rahvuslikuks väärtushinnanguks ja liikumiseks, mitte olema üksnes riigi institutsioon.
Riigi Muinsuskaitseamet peab olema inimtegevust nõustav ja abistav ametkond, millel on ka piisav ja efektiivne riikliku järelevalve funktsioon. Kodanikuühendused peavad kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja võtma suuremat vastutust. Seda on võimalik saavutada riigi poolt sõlmitavate halduslepingutega.
Kultuuriväärtused peavad olema inimeste kasutuses.
Ehitiste ja rajatiste kaitse ei saa seisneda nende sihipärase kasutamise tõkestamises. Mälestisi saab tulevastele põlvedele säilitada kõige paremini siis, kui nad on inimeste kasutuses, mis eeldab ka mõistliku tasakaalu leidmist nende säilitamise ja kaasaja vajadustele kohandamise vahel.
Muuseumid peavad olema nii teadusasutused, kultuuripärandi säilitajad, haridusasutused kui ka elamuskeskused.
Eesti muuseumid on teinud viimase kümne aasta jooksul arenguhüppe. Muuseumide arendamisel peab riik lähtuma mõistlikust kogumispoliitikast. Riik peab toetama eramuuseume mõtestatud ja läbipaistval moel.
Riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse ja piirkondlikke kultuuriruume.
Eesti piirkondlikud kultuuriruumid ja keelemurded on lahutamatu eesti kultuuri osa ning vajadusel tuleb neid läbipaistval moel toetada. Samuti väärivad toetust rahvusvähemuste kultuuri ja keelt säilitada ja arendada püüdvad kodanikeühendused.
Kättesaadav ja ligipääsetav kultuur
Arendame loomemajandust.
Pelgalt majanduslike võimaluste puudumine ei saa olla eneseväljenduse ainsaks takistuseks. Loomemajandus peab aitama luua uusi teoseid ja võimaldama loojatel kunstilise eneseväljenduse abil toime tulla.
Teosed peavad olema kättesaadavad ja ligipääsetavad.
Kättesaadavus ei pea tähendama tasuta kasutusvõimalusi. Turutõrgete korral on teoste kättesaadavuse toetamine nii organisatsiooniliste kui ka rahalise toetusega igati õigustatud. Autorite õigused peavad sealjuures olema kaitstud. Tasuta kultuuri- ja spordiürituste puhul peavad riik ja omavalitsused alati kaaluma ettevõtjate õigustatud huve turgu sekkumisel. Juurdepääs peab olema tagatud ka erivajadustega inimestele.
Teoste digiteerimine on hädavajalik ja seda tuleb arendada.
Nii säilimise kui ka kättesaadavuse seisukohast on teoste ja muude kultuuriväärtuste digiteerimine hädavajalik. Samas tuleb hinnata selle tööga kaasnevaid kulusid ja nende suhet taotletava eesmärgiga.
Arendame Kultuuriranitsat.
Kultuuriranits on toetusmeede põhikooli õpilastele, et tagada igale lapsele kultuurielamus. Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat.
Digitaalne kultuur
Riigi digitaalse taristu areng peab toetama kultuuriloomet.
Ühenduste ja intellektuaalse tehnoloogia (sealhulgas tehisintellekti) arendamisel peavad riik ja ülikoolid arvestama kultuuriloome vajadustega.
Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt kättesaadav ka eesti keeles.
Ülemaailmse leviga platvormid (näiteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid võimaldavad järjest enam ka sisu tõlkeid kasutaja keeleruumi vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide väärtusliku sisu kättesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.
Eestis elamine ei tohi olla takistuseks ligipääsule digitaalsele kultuurisisule.
Riik peab senisest jõulisemalt kaitsma oma kodanike õigust võrdsele ligipääsule teostele, mida piiriüleselt digitaalselt levitatakse. Juhtumid, kus teoste levitamise territoriaalsed õigused Eesti osas on Eesti loata võõrandatud kolmandate riikide asutustele või äriühingutele, peavad olema välissuhtluse tähelepanu all ja vaidlustatud. Eesti ja Soome avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saated ja programmid peavad olema vabalt kättesaadavad nii Eesti kui ka Soome territooriumil.
Paremini tuleb kasutada rahvusvahelisi rahastamisvõimalusi.
Euroopa Liidul on mitmeid digitaalse kultuuri arendamiseks mõeldud rahastamisallikaid, mida Eestis kasutatakse tagasihoidlikult, kuna teave nende võimaluste kohta puudub või ei levi. Kultuuriloome rahastusvõimalusi tuleb senisest oluliselt paremini tutvustada ja selleks saab luua eraldi digitaalse keskkonna.
Toetame eestikeelsete ja Eesti kultuuri peegeldavate filmide tootmist ning muudame filmide tagasimaksefondi reeglid paindlikumaks.
Kehtiv rahastuse mudel ei arvesta filmitootmise pikka protsessi, seetõttu muudame tagasimaksefondi eelarve kasutamise paindlikumaks. Samuti soovime suurendada eestikeelsete filmide tootmise rahastamist, kaasates Euroopa Nõukogu pakutavat finantseerimist.
Riiklikult tähtsad kultuuriehitised
Lahendame Rahvusooper Estonia teatri töötingimused.
Tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks tegevuseks vajalike tingimuste küsimus.
Kultuurkapitali poolt riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamine peab olema paindlik ja mõistlik.
Kultuurkapitali nõukogu peab olema vaba iseseisvalt otsustama rahaeraldiste üle. Muutuvates tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud keskkond seda tingib.
KESKERAKOND
Paljusõnaline , täis väikseid asju. Need oleks võinud nad ammu ära teha. Sponsorlus eosas lubavad uurida, selle asemel , et anda maksuvabastus.
KESKERAKOND PEAB VAJALIKUKS: KULTUUR ■ Arendada koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse. ■ Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone. ■ Toetada Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet. ■ Laiendada Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast. ■ Toetada kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut. ■ Täiendada teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära. ■ Laiendada “Muuseumipühapäeva” programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse. ■ Toetada professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust. ■ Kindlustada kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetada Eesti kultuuri ■ tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel. ■ Tugevdada vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus. ■ Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine. ■ Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi. ■ Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu. ■ Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendada koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini. ■ Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.
EESTI 200
Muinasjutuvestjad. Palju unistusi
KULTUUR
EESTI LUGU: IMEPISIKESE RAHVA KULTUUR, MIS ON ÜLE MAAILMA TUNTUD
Jakob Hurt ütles enam kui saja aasta eest: „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“ Saagem siis! Mitte kunagi ei ole Eestil olnud selleks paremat võimalust kui tänapäeval, kui meil on oma riik ning kui meie keel ja kultuur arenevad. Selleks pakub üha uusi võimalusi digiajastu. Praegusajal on rahvuskultuuri jätkusuutlikkus suuresti seotud võimega globaliseeruvas virtuaalmaailmas ellu jääda, kuid meie eesmärk ei peaks olema mitte pelgalt ellu jääda, vaid luua midagi enamat, luua virtuaalruumist eesti kultuuri võimendi!
Saja aasta pärast on meie rahvakild enam-vähem sama suur kui praegu, kuid meie kultuur saab olema mitu korda suurem ja nähtavam. Eesti võtab sihi saada kultuuri eksportivaks maaks ja loometööstusest on kujunenud Eesti üks olulisimaid majandusharusid. Elujõuline eesti kultuur ühendab eestlasi ja teisi Eestis elavaid inimesi, eesti kultuur on maailmas tuntud ja järgitud. Koos e-riigi ja teadusriigi kuvandiga on Eesti maailmas tuntud kui paljusid maailma elanikke kõnetava kultuuriga ühiskond. Eesti keel ja kultuur säilivad vaid siis, kui me suudame nende positsiooni kindlustada globaalselt, mitte üksnes siin, Eestimaal. Kui me suudame inimesi üle maailma panna kuulama meie loodud muusikat, vaatama meie tehtud filme, lugema meie kirjutatud raamatuid, külastama meie loodud festivale ja ehitama meie kujundatud maju, siis säilib vaid meile, eestlastele, omane maailmatunnetus ja selle väljenduskeel. Nutika Eesti kultuur on digitaalne, sest selle kaudu jõuame me ka kõigi sadade tuhandete eestlasteni üle kogu maailma. Tuleviku Eestis on autoritele tekkinud uued ja laiemad võimalused loominguga tegelemiseks, kultuurikogemused on mitmekesistunud ning Eesti rikkalik kultuuripärand on hästi hoitud.
Eesti riigil on eriline vastutus eesti keele arendamise ja keelekeskkonna kujundamise eest. Eesti kultuur kannab eesti keele vaimu ja on eestikeelne. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Eesti keel, tema murded ja selles keeles väljendatud tähendused esindavad globaalsel 21. sajandil eestlaste identiteeti ja väärtusi. Väiksearvulise hulga rääkijatega, kuid ometi väga laialdaselt kasutatav eesti keel alates maailmatasemel tippteadusest ning lõpetades infotehnoloogiarakendustega hariduses ja igapäevaelus on väike ime, mille Eesti peab endale looma. Keele arengu seisukohalt on väga oluline hoida aktiivses kasutuses ka keerulisemat eesti teaduskeelt. Tuleviku Eestis on nüüdisaegsete digitehnoloogia arenduste abil loodud eesti keelele võimalused olla globaalne suhtluskeel, nii et eesti keeles saab hõlpsasti hakkama kõikjal maailmas.
Ehitame Eestit, kus kultuur ja haridus käivad käsikäes: kultuurihariduse integreerimine elukestvasse õppesse ei ole siinkohal ainult osa õppetegevusest, vaid see toetab ka tuleviku tööturu ühte võtmeoskust: loovust ja ettevõtlikkust, mille arendamise on Eesti 200 seadnud prioriteediks. Kultuur on lõimitud nii haridus- kui ka majandusprotsessidesse, sest mida suurema kaaluga on kultuur ja kultuuritegevus ühiskonnas, seda suurem on selle ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni võimekus. Eesti peab kujunema riigiks, kus majanduslik ja kultuuriline mõtteviis on põimunud ning kus kultuuri ei nähta kui meeldivat esteetilist või emotsionaalset kaupa, vaid kui majanduse jaoks tähendusi loovat elu osa.
Lennart Meri on öelnud, et eestlus peab olema kui globaalne küla. Väljaspool Eestit elab poole Tallinna jagu inimesi. Suur osa neist on põgenike järglased, kes alustasid oma elu võõrsil nullist. Selle kõige kõrval jätkus neil aega ja tahet võidelda Eesti taasiseseisvumise eest. Teine arvestatav osa globaalsest eestlaskonnast on inimesed, kes on leidnud välismaal armastuse või töö
Eesti 200 lähtub põhimõttest, et 21. sajandi eestlus on globaalne. Meie rahvuskaaslased võõrsil on meie suursaadikud. Riik peab globaalseid rahvuskaaslasi kaasama otsustusprotsessidesse ja võtma suurema rolli globaalse eestluse toetamisel. Me peame toetama senisest rohkem oma globaalsete rahvuskaaslaste eesti keele õpet, kultuuriüritusi ja noortevahetusi. Ka kodakondsusseadus peab arvestama globaalsete eestlastega. Globaalse eesti rahvana oleme üheskoos tugevamad.
PIKK PLAAN AASTANI 2035
Teeme globaalsest virtuaalruumist eesti kultuuri võimendi. Toetame eesti kultuuri digiteerimist ja uute väljendusvormide arengut. Toetame eesti kultuuri eksporti kogu tema laias väljendusareaalis filmist muusikani ja kujutavast kunstist rahvakunstini. Eesti kultuuri nähakse kui ühiskonna ja majanduse arengu mootorit ning kultuurivaldkonna rahastust käsitletakse kui investeeringut, mitte kui kuluartiklit riigieelarves. Loome eesti kultuuri ambitsioonika ekspordikava.
Soodustame eestikeelset kultuuriloomet ja teadust, toetades muu hulgas Eestisse tulevate välistalentide eesti keele õpet ning eestikeelseid teadusväljaandeid.
Toome kultuuritööstusse, -haridusse ja -tegevusse rohkem ressursse. Erainvesteeringud ja metseenlus kultuuris on laialt levinud ning see on tehtud majanduslikult atraktiivseks. Riik väärtustab ja soodustab kultuuri- ja sporditegevuses osalemist (laulu- ja tantsupidu, rahvaspordiüritused jne).
TEGEVUSKAVA JÄRGNEVAKS VALITSEMISPERIOODIKS
Kultuuripoliitika märksõnad järgneval neljal aastal on digitaalsus, mitmekesisus ja rahvusvahelisus.
DIGITAALSUS
Loome digikultuuri arenduskeskuse. Vaatamata Eesti eduloole e-valdkonnas puudub praegu riiklik tugi- ja arendustegevus digikultuuri valdkonnas. Digikultuuri arenduskeskus ajakohastab Eestis pakutavat kultuurikogemust. Samuti peab digikultuuri arenduskeskus Eesti rikkalikule kultuuripärandile looma parema juurdepääsu ning nähtavuse. Avatud, kergesti leitav ja aktiivses kasutuses olev kultuuripärand on hästi hoitud kultuuripärand!
Eestist saab esimene riik maailmas, kus kõik riigis toimuvad olulisemad kultuurisündmused on saadaval koos kirjeldustõlkega (vaegkuuljatele ja -nägijatele mõeldud lisafunktsiooniga).
Arhiivide ja mäluasutuste kogud on digiteeritud ning kasutajasõbralikult kättesaadavad.
Arendame välja Eesti digiraamatukogu, kus teeme kättesaadavaks võimalikult suure osa Eesti kultuuripärandist. Digilahenduste abil pakume hariduslikku lisandväärtust meie tänasele raamatukoguvõrgustikule, muutes lugemistubade võrgustiku avatud ülikooliks.
Meie UNESCO maailmapärand ja metsik loodus on virtuaalselt kergesti leitavad ning kuuluvad maailma populaarseimate virtuaalekskursioonide esikümnesse.
Uued digiplatvormid hoogustavad pärandi kogumist ja loovad pärandikogumise renessansi.
Seame eesmärgiks, et meedia ja kultuuri digitaliseerumisel koheldaks võrdselt kõiki meediavorme. Ühtlustame ajakirjandusele kohalduva käibemaksu ja võrdsustame selle pabermeedia sooduskäibemaksuga. Seisame jõuliselt digimaksu kehtestamise eest reklaami müüvatele sotsiaalmeedia- ja internetihiidudele.
Eesti kultuuri ja autorite toetamiseks töötame välja lahenduse tasu kogumiseks erinevatelt rahvusvaheliste interneti meediaedastuse teenuste pakkujatelt.
RAHVUSKULTUUR JA KUNSTIVORMIDE MITMEKESISUS
Kaasame kultuuriarengu ja -investeeringute otsustusprotsessi rohkem kompetentsikeskuseid, eelkõige ülikoole ja erialaliite.
Kultuuriinvesteeringud (tegevus- ja investeeringutoetused) muutuvad sarnaselt kultuuriloomega dünaamilisemaks, kus eesmärk ei ole toetada kitsalt valdkonna arengut, nagu teater, film või kujutav kunst, vaid eelkõige arendada nüüdisaegset kunstiloomet. Dünaamilised kultuuriinvesteeringud annavad võrdsemad võimalused, samuti võimaluse luua erinevaid teemafookusi ja suurprojekte.
Jätkame kunstniku- ja kirjanikupalga võimaldamist tippvormis vabakutselistele loojatele ning otsime võimalusi selle programmi laiendamiseks (vahendite suurendamiseks ja ka teiste loomealade esindajate kaasamiseks).
Võtame suuna mitmefunktsiooniliste kultuuriasutuste rajamiseks väljaspool Tallinna ja Harjumaad eesmärgiga tuua kultuuriharidus inimestele lähemale, integreerida omavahel kultuur, majandus ja haridus ning luua võimalused kultuuriloomeks ka väiksemates linnades, asulates ja külades.
Arendame üle Eesti raamatukogude võrgustikku, mis on seotud nii koolide, teiste haridusasutuste kui ka avaliku ruumiga. Selleks loome pikaajalise raamatukogude arengu- ja investeeringukava ning seome raamatukogude tegevuse kultuuri, hariduse ja majandustegevusega konkreetses piirkonnas.
Taastame varem Kultuuriministeeriumis ellu viidud programmi „Eesti kirjandusklassika“ ja kahekordistame kehtivad laenutushüvitised.
Mäluasutustega koostöös loome Vikipeedia residentuuri, institutsiooni, mis tegeleb Vikipeedia keeletoimetamisega ning muuseumi- ja arhiivikogude teemaliste artiklite kirjutamisega.
Tagame loomeinimestele autoriõigustest tuleneva õiglase hüvitise kogumise ja maksmise.
Suurendame vahendeid looduslike pühapaikade säilitamiseks, kaardistamiseks ja neid tutvustavate digilahenduste loomiseks.
Toetame Eesti filmitööstust nii, et igal aastal valmiks vähemalt üks laste- ja noortefilm.
Arhitektuuriliselt ja ajalooliselt olulised hooned tuleb korrastada ja funktsioonidega sisustada. Riik võtab endale moraalse kohustuse vähemalt iga uue ehitatava hoonega paralleelselt taastada (renoveerida) vähemalt üks ajalooline hoone.
Algatame arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti) institutsiooni loomise.
Eesti rahvakultuuri eri valdkondade kompetentsikeskuste loomine ja jätkusuutliku rahastusmudeli väljatöötamine ning tantsu- ja laulupidude ettevalmistuse ja korraldamise rahastuse kestlik tagamine.
Koori- ja tantsujuhtide tasustamismetoodika põhialuste loomine ning kollektiivide tegevustoetuste kohustuste riigipoolne tagamine koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga.
Kohalike omavalitsuste tasandil toimivate rahvamajade võrgustiku ajakohastamine ja riikliku sihtrahastuse tagamine, loomaks rahvakultuurivaldkondade spetsialistidele regionaalsed töökohad.
RAHVUSKULTUUR JA KUNSTIVORMIDE MITMEKESISUS
Eesti filmikunsti kui suure ekspordipotentsiaaliga valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suurendame filmitegemiseks mõeldud vahendeid. Ennast tõestanud ja seni vaid projektipõhiselt tegutsenud olulisemad filmitootmisettevõtted saavad kandideerida tegevustoetusele.
Eesti kirjandusteoste läbilöögivõime suurendamiseks loome rahvusvahelistel turgudel tegutsevate müügiagentide võrgustiku.
Soodustame kõrgetasemeliste välisautorite kultuurikontakte Eestiga (kontserdid, esinemised, näitusetegevus, kirjastamine jms).
Soodustame Eesti muusikaklassika esitamist, salvestamist ja plaadistamist nii kodumaiste kui rahvusvaheliste muusikute ja kollektiivide poolt.
Toetame eesti kultuuri tutvustavate infokanalite loomist võimaldamaks globaliseeruvas maailmas ja kasvaval e-residentide hulgal saada paremat ülevaadet Eestis toimuvast.
Soodustame Eesti noorte talentide osalemist rahvusvahelistel kultuuriüritustel.
