Erakondade valimeelsetest kultuuriprogrammidest

Erakondade valimeelsetest kultuuriprogrammidest

Valimised on tulemas ja tegin kodutööd vaadates läbi valimistel osalevate erakondade ideed ja lubadused kultuurivaldkonnas. Laiendades võib öelda, et kultuurielu sõltub suuresti riigi rahakoti suurusest ja jagajate lahkusest. Seega suunad kultuurimaailmas võivad olla vastavalt valitsevale erakonnale vägagi muutlikud. Kõige enam pööratakse programmides tähelepanu kultuuri kättesaadavusele ehk neile allikatele, mis tooksid kultuuri raha juurde. Näiteks: et Eesti filmidel oleks mitmekeelsed tõlked ja nad leviks digiplatvormidel, et eesti kirjandus ja muusika jõuaks maailma jne. Muidugi lubavad kõik hoida traditsioone, nagu laulupidu. Kõige mahukamad kultuuripoliitika programmid olid Reformierakonnal, Eesti 200 ja Rohelistel. Kõige enam pöörduvad otse loomeinimeste poole sotsiaaldemokraadid. Kultuuri rahvusluse ja riigi alusena mainib Isamaa. Samas ei lubanud ükski, et raskete aegade saabudes ei ole kultuur esimene, kellelt raha ära võetakse. Siiski saaks igast programmist parema välja võttes koostada Eesti tuleviku jaoks väga hea kultuuriprogrammi. Ainus küsimus on, et kuidas panna erakonnad ühiselt võitlema eesti kultuuri pikaaegse kestmise eest ja et võetaks arvesse ka nende erakondade mõtteid, kes riigikogusse ei pääse. Edetabelit otseselt koostama ma siin ei hakka, aga mina annaks oma hääle rohelistele.

Lisan erakondade kultuuriprogrammide kokkuvõtte.

SOTSIAALDEMOKRAADID

Pöörab palju tähelepanu inimestele kultuuris ja nende hakkama saamisele. Paremad palgad, suuremad toetused, ravikindlustus jne. Ilus lause programmist

„Kultuur teeb meist eestlased ja hoiab meie vaimset tervist kriisiaegadel.”

ISAMAA

Rahvus-idealistlik tuleviku nägemus. Seab ainsana kultuuri rahvuse säilimise mõõdupuuks. Lisaks on palju juttu keelest ja keele tähtsusest rahvuse säilimisel. Jutt on siiski ilma suuremate originaalsete lubadustega. Võimeline tegema teistega koostööd, sest on palju kattuvusi. Ilus lause:

„Perekonnas omandatud keel, kultuur, väärtused, ellusuhtumine ja hoiakud moodustavad identiteedi baasosa.”

PAREMPOOLSED

Ei suutnud programmist leida kultuuri kohta ainsat sõna. Üleüldse on nende programm kehvasti esitletud. Raske leida otsitavat.

REFORMIERAKOND

Keskendub suuresti digikultuurile ehk eestikeelse kultuuri kättesaadavusele. Tähtsustab loomemajanduse ja intellektuaalse omandi osa üldise majanduse taustal. Loomemajandus õigete investeeringute korral võib olla väga tulutoov ja kindlasti majandaks ennast ise ära. Ilus lause : „Eesti keel on kultuuri olulisim osa. Eesti keeles peab olema võimalik saada ja edastada teavet kõigil tehnoloogilistel platvormidel.”

EKRE

Ainus lause : „Toetame senisest enam rahvusteadusi ning Eesti algupärase kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Viime sisse eesti kultuuriloo kursused ja taastame eesti kirjanduse kursuse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.” Tore.

KESKERAKOND

Paljusõnaline , täis mitmeid väikseid lubadusi, mida ellu viia. Samas oleks sellised võinud nad ammu ära teha nt tasuta muuseumipühapäevad, suurem kultuuriranits lastele, filmilinnak jne. Puudub suurem plaan. Sponsorluse osas lubavad algatada maksudebati, selle asemel, et koheselt toetused kultuuri heaks ehk sponsorlus vabastada maksudest. Ilusat lauset polegi välja tuua.

EESTI200

Ma arvan, et kõige mahukama kultuurilise programmiga. Seavad aluspõhimõtteks Jakob Hurda öelda: „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“ Maalivad ilukirjandusliku pildi, milline peaks Eesti kultuuriruum olema 2035 aastal. Mainivad ainsana viipekeele tähtsust. Ilus lause: „Kultuuripoliitika märksõnad järgneval neljal aastal on digitaalsus, mitmekesisus ja rahvusvahelisus.”

ROHELISED

Pole neistki midagi arvanud, aga programm väga põhjalik ja rohelisest maailmast lähtuv. Ka kultuur on roheline ja plasttopse üritustel ei ole. Palju juttu pärandkultuurist ja looduse ja kultuuri koosmõjust. Mainivad põlisrahvaste tähtsust Eestis. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda. Ilus lause: „Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.” Ootan.