Liaanidega seotud teater

23. novembril toimus Paide Teatri lavastuse „Monstera deliciosa” esietendus Paides. Veidi kohmakas lause, kuid nii on täpne öelda, sest koostöös Läti Gertrude tänava teatriga valminud lavastuse Läti esietendus oli toimunud juba varem. Laval on 6 naist – neli lauljat ja kaks muusikut. Lavastaja, helilooja, kunstnik, tehniline tugi – kõik on naised. Mis siin salata, nii jõuline feministlik rünnak teeb alandlikuks. Ma ei julge kodus oma naisegagi vaielda, siin on neid aga kümme. Tunnen, kuidas minu arvamus mattub jõulisemate argumentide alla ja seepärast püüan mitte eksida. Hoian pilgu kindlalt laval.

Lisaks võin öelda, et nii palju kaasaegset Läti kultuuri nautisin viimati Jurmalas Raimonds Paulsi kontserdil. Läti on ju ometi nii lähedal ja meil on nii palju ühist, kuid ikkagi kuidagi vähe teame nende kultuurielust. Selline rahvusvaheline ühistöö on kindlasti antud teatriprojekti suureks tugevuseks.

Koostöös valminud lavastus tekitas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Kuna tegemist on rahvusvahelise lavastusega, siis peaksid teemad, mida lavastus käsitleb olema piiriülesed ja puudutama inimesi või inimest laiemalt. Jäin mõtlema, et kas teater üleüldse peab pakkuma lahendusi ühiskondlikele probleemidele või on teatri ja kunsti rolliks laiemalt olla rahva hääletoru ja diskusioonide algataja. Ometigi tuleb siin arvestada ka sellega, et publiku jaoks on teater ennekõige siiski meelelahutus. Tasakaalu leidmine kahe teatri pooluse vahel ei olegi lihtne. Tiit Ojasoo mains ETV saates „Plekktrumm”, et oleks normaalne, kui teater ei peaks piletirahana teenima enam kui 1/3, sest muidu võib majanduslik kasu hävitada kunstilised eesmärgid. Ometi on olemas ka teistsuguseid näiteid. Nt teater „R.A.A.A.M.”, kes toimib peamiselt kassapõhiselt, kuid ometi on teatri lavastused jõudnud aasta lõppedes auhinnatute sekka. Seda kunstilis-majanduslikku tasakaalu Paide Teater alles otsib. Need küsimused tekkisid, kuid ma püüdsin endas leida vastust küsimustele, et miks ja milleks Paide teater antud lavastuse just tänasel päeval välja tõi.

Taimedest

Lavastus otsib ühendust naiste ja taimede vahel. Võõrapärane pealkiri „Monstera deliciosa” on väljaspool lava levinud toataim meeldiv monstera. Uurisin internetist, et mis taim see selline on, et talle lavastuse pealkirjana nii oluline roll on antud. Ja tõepoolest on antud taimel ja naistel nii mõndagi ühist. Siit väike katke aianduspoe kodulehelt: "Vähenõudlikkuse pärast oli troopilise päritoluga liaan meeldiv monstera (Monstera deliciosa) levinud toataim juba meie esivanemate elutubades. Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Kuna tegemist on liaaniga, siis vajab monstera kasvamiseks tuge. Tundlikumad inimesed peaksid arvestama asjaoluga, et meeldiv monstera on mürgine ja võib põhjustada nahaärritusi."

Tekstist

Hoolimata tõsiasjast, et laval kõlanud laulud olid lätikeelsed, oli kogu sündmustik tänu tagaseinas joooksvatele subtiitritele kergelt jälgitav. Kammerooperi libreto on koostatud lavastaja Barbara Lehtna poolt naistega tehtud intervjuude baasil. Iga laul on eraldi lühijutustus. Ainsana moodustab terviku minu jaoks erinevatest põlvkondadest lauljate vanima esitatud lood. Esimeses tema esitatud laulust saame teada, et avaliku tualeti koristaja ei saa minna pensionile, sest mis saab siis seal kasvavatest taimedest. Teises laulus teatab koristaja tütar, et lähevad perega välismaale elama. Emal ei jää kedagi. Kolmandas laulus teatab tütar, et nad teenivad nüüd nii hästi, et koristaja võib ometi töölt ära tulla. „Aga kellega ma siis räägin”, küsib koristaja. Säärane põlvkondade konflikt on väga tavapärane ja mõistetav üle piiride. Ilze Kalnina esitus sai ainsana ka aplausi etenduse sees.